Kas korteri ülesvuntsimine lööb hinna lakke?

Artikkel

- Uudised
- 2. aprill 2015 kell 11:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas korteri ülesvuntsimine lööb hinna lakke?
Asukoht loeb enim, kuid remondiga saab müüki tagant aidata.Foto: Raul Mee
Ehkki korteri müügieelne remont võib elamispinna hinda tõsta kuni 15%, on sellest määravam müügiargument asukoht ja elamu üldine olukord.
Kuigi püsib nõudlus nii remontimata kui ka müügieelselt renoveeritud korterite järele, on kinnisvaramaaklerite sõnul õigete olude puhul võimalik remondiga tõsta müügihinda märkimisväärselt, kirjutab Äripäev 6. aprillil rubriigis Kinnisvara.
"Pärast majandussurutist on lõviosa inimestest endale teadvustanud, et oma põhitööga hästi tegelemine on tulusam, kui tööajast korteri või maja remontimine," ütles Pindi Kinnisvara äärelinna piirkonna vanemmaakler Jüri Urke. Sellest tulenevalt otsitakse Urke sõnul aina üha rohkem elamispindu, mis on võimalikult sissekolimisvalmis.
Mida kallim, seda valivam ostja
Teise äärmusesse jäävad inimesed, kes ostavad teadlikult võimalikult kehvas seisukorras korteri, et selle eest võimalikult vähe maksta ja see siis enda maitse järgi renoveerida.
Maja või korteri sanitaarremont aitab turuhinnaga kinnisvarale leida ostja kiiremini, sest esteetiline välimus on oluline ostuargument. Urke sõnul tõstab remont eelkõige korteri likviidsust ehk võimaldab selle kiiremini maha müüa. "Hoolikas remont tõstab hinda ligi 5%. Samas on täheldatav, et mida kallim on piirkond, seda rohkem soovivad ostjad kodu oma maitse järgi renoveerida," märkis Urke.
Puhtus ja kord meelitavad
Enne oma kinnisvara müümist soovitab Urke teha põhjaliku analüüsi, et määrata kindlaks, kas lõplik müügihinna tõus katab ikka müügieelse remondi maksumuse. Erinevaid faktoreid, mida arvesse võtta, on mõistagi palju.
Diana Hein Tartu kinnisvarabüroost Aaba Kinnisvara märkis, et kõige paremini müüvad praegu päris uued korterid, mida sel aastal turule ka rohkelt lisandub. Järelturu korterite puhul sõltub aga palju elamu tüübist. Vanemate puitmajade puhul eelistavad näiteks ostjad pigem ostujärgset iseremontimise varianti. 1980ndate aastate paneelmajade puhul on aga olukord pigem vastupidine. "Mulle näib, et 1980ndatest pärit elamute puhul on inimesed lihtsalt mugavamad ja emotsionaalsemad. Ilus ja korras korter tõstab palju emotsionaalset väärtust ja seetõttu on inimesed nõus ka rohkem maksma," ütles Hein.
Mida tasub remontida, mida mitte?
Aknad määravad. Kui korterit müügiks remontida, on kõige olulisem uute akende paigutamine. Samuti tasub siseuksed klaasiga ustega asendada - see lisab avarust. Diana Hein Tartu kinnisvarabüroost Aaba Kinnisvara soovitab - seinad sirgeks, sanitaarruumid korda ja kõik asjad võimalikult uued. Eks ostjat tõmbavad kõik kallid ja korralikult tehtud lahendused. Iseendale remontimisel ja müügiks remontimisel on enamasti siiski vahe. Endale ehitad korteri ikka kallimalt ja korralikumalt ning sellisel juhul ei pruugi ostuhinna vahe tasa tulla, märkis Arco Vara elamispindade osakonna juhi Agur Tammistu
Värv ärgu domineerigu. Turul on populaarsed neutraalsetes kreemjates toonides elupinnad. Sellises stiilis renoveeritud järelturu objektid konkureerivad juba ka uusarendustega. Lihtne remont võib müüjale sellises olukorras tähendada märkimisväärset hinnavõitu. Renoveeritud korterite puhul on edukad skandinaaviapärast stiili järgivate remondilahendustega objektid.
Totaalne lihv jäta ära. Kapitaalremont ei ole vajalik, kuna alati on võimalik, et uus omanik tahab korteri enda äranägemise järgi ümber ehitada ja seetõttu aitab kergest ületegemisest. Kes korterit müümiseks remondib, teeb selle tühjaks, heledaks ja valgeks.
Terve põrand heleda neutraalse parketiga. Erinev põrandakate eri tubades on juba üsna halb näitaja. Siseuksed vahetada kindlasti klaasidega uste vastu, mis teeb toad avaramaks. Põhimõtteliselt sobib kõik, mis teeb ruumi heledamaks.
Mitte operatsioonisaal, vaid kodu. Värvitoonidest pole kõige parem mitte otseselt valge - võib tekitada liiga steriilse operatsioonitoa mulje - vaid just erinevad kreemjad toonid nagu heleroheline. Kui seinas on tapeet, tasub see kindlasti ära vahetada, kuna juba kolme-nelja aastaga tekivad sellele mööbli varjundid, mis vähendavad kohe objekti atraktiivsust.
Vähene mööbel, suur efekt. Sisustuse puhul on mõistlik hoida minimalistlikku joont, näiteks osta korterisse mõni lihtsam ja odavam kapp, riiul või telerialus. On tõenäoline, et uus omanik tuleb sisse oma mööbliga, mistõttu ei ole põhjalikum möbleerimine otstarbekas. Küll aga võib vaid mõni edukalt paigutatud mööbliese luua korterile emotsionaalset väärtust. Põhjalikumatest sisustuslahendustest võib otstarbekas olla näiteks köögimööbli paigaldamine.
Kui kõike ei jõua, siis pool. Aga korralikult. Urmas Makko Tõnisson Kinnisvarast tõi esile, et kui korterit lõpuni remontida ei jõua, tasub remont ette võtta läbimõeldult: "Lähenemine, et igalt poolt natukene, on sellises olukorras kõige halvem. Sellisel juhul peab uus omanik kõik töö dubleerima." Kui pole raha täismahus remondiks, siis osalise puhul on hea lahendus teha korda näiteks vannituba, köök ja tualettruumid, mis on tehniliselt keerulisemad ettevõtmised. Kui põhjalikuks remondiks ressurssi ei jagu, siis on nõudlus siiski ka selliste elupindade järgi täiesti olemas.
Ka koristus aitab müüa. Minimaalne hooldus, milleta müük selgi juhul kuigi tõenäone ei ole, oleks ruumid koristada ja üle vaadata, et ostja ei peaks nägema tilkuvaid kraane või muid katkisi seadmeid. Kuigi lõpuks loeb hind, tasub vaadata objekti laiemalt, kuna lisaks kuludele on remondi otstarbekuse hindamisel teguriteks ka asukoht ja maja üldine olukord. Kõige minimaalsem müügieelne korrastus tähendab koristamist ja katkiste asjade parandamist. Samuti tasub kõigi remondilahenduste kohta säilitada dokumendid.
Allikas: Äripäev
Parandusega 10 000 eurot hinnale otsa
See kajastub Heina sõnul ka hindamisaktides, kus renoveeritud paneelmaja korterid hinnatakse reeglina märkimisväärselt kallimaks. Näiteks võib muidu 35 000 euro väärtusena hinnatud ühetoalise korteri hind tõusta tänu remondile 45 000 euroni. "Kui remondihind selle hinna sisse jääb, siis on müüjal muidugi võidud sees," märkis Hein.
Kui müügihinnas võitu otseselt ei tule, siis objekti müüki kiirendab remont kindlasti. Kuid isegi täiesti korda tehtud objekti puhul on olulisi asjaolusid, mis võivad müüki takistada. Urke sõnul ei lähe müük kuigi edukalt näiteks esimese ja viimase korruse korteritel. Ideaalne elamispind asub kõigele olulisele lähedal, kuid mitte suure magistraali ääres, vaid sisekvartalis.
Uus sunnib vana remontima
Suur osa ostjaid väärtustab kõrgemalt telliskividest ehitatud elamute kortereid, paneelmajadest on enamhinnatud viiekordsed majad. Arco Vara elamispindade osakonna juhi Agur Tammistu sõnul on praegusele kinnisvara järelturule suur mõju ka uusarendustel. Seda eriti just magalapiirkondades.
Näiteks on mitmel pool Mustamäel olukord, kus vanade Nõukogude Liidu ajast pärit hoonete vahele kerkivad uued tornid. "Konkurents on suur ja arendajad peavad oma hinna ostetavaks tegema. See survestab ka vanade korterite müüjaid objekte korda tegema. Põhimõtteliselt saab juba öelda, et uusarenduste ja järelturu hindade vahe pole enam kuigi suur," märkis Tammistu.
Heina sõnul on tunda, et ostjad on tänapäeval teadlikumad ja põhjalikumad. "Kuigi on selge, et inimesed hindavad visuaalset ilu, siis täna tahetakse ikkagi kõik paberid ja tehnilised näitajad ise üle kontrollida," ütles Hein. "Tahetakse teada, kuidas on tehtud soojustus, kuidas on lood heliisolatsiooniga ja nii edasi. Hea, kui oleks kõikide tehniliste asjade kohta dokumendid ette näidata."
Ka fassaad peab särama
Nii renoveeritud kui ka renoveerimata korterite puhul on alati oluline ka ülejäänud maja seisukord. "Kui maja ise on korras, siis on mõtet ka korterit vuntsida," märkis Hein. "Võtame näiteks küttetorustikud. Võid need ju oma korteris ära vahetada, aga kui siis mõne aasta pärast otsustab ühistu tervel majal sama asja teha, siis tuleb ju kõik uuesti lahti lõhkuda ja sisuliselt sama tööd topelt teha."
Arco Vara elamispindade osakonna juht Agur Tammistu rõhutas asukoha olulisust. "Kõike tasub teha alati eeldusel, et objekt on õiges kohas. Kui ta ikka juba vales kohas on, siis tee või kukerpalle, ikka ei taha keegi objekti ära osta."
Tammistu sõnul ostetakse praegu eriti just magalapiirkondades täiesti lõpuni valmis remonditud kortereid päris hästi. "Võrreldes tavalise paneelmaja korteriga müüb tühjaks tehtud ja renoveeritud korter märksa kiiremini ja parema hinnaga," ütles Tammistu. "Võtame näiteks keskmise kahetoalise korteri Mustamäel. Kui ostuhind on sellise puhul näiteks 45 000 eurot, siis remont võib hinda tõsta ligi 10-15%, nii et selle sama korteri võib pärast remonti müüa juba 63 000 euro eest. Lihtsama remondi hind jääb nendesse piiridesse, võita võib kuni 10%."
Autor: Kaur Maran, Äripäeva kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- PINDI KINNISVARA OÜ
- Kinnisvara
Hetkel kuum