Ehituse gasellid: klientide rahulolu on tähtis

Äripäeva tänavuses kiirelt kasvavate ettevõtete ehk gasellide edetabelis paistavad ehitusvaldkonna ettevõtted üsna eredalt silma, kirjutab Äripäeva 8. aprilli erileht Ehitus. Seda tõestab mitte üksnes fakt, et terviktabeli üldvõitja on ehitusettevõte – Ida-Virumaal tegutsev täisühing Riivas platseerus tervelt 1105 firma seast esimeseks - vaid ka paljud teised ehitusettevõtted on ajavahemikus 2011–2013, mille andmete põhjal edetabel koostati, näidanud kiiret kasvu.

Tabeli üldvõitja on oma edu Äripäeva vahendusel selgitanud ning selle võiks kokku võtta sõnadega: hoolikas klientide valik, keskendumine õigetele ehitusobjektidele ning väljaminekute optimeerimine. Mitmed tabelis järgnevad ettevõtted sõnastavad oma edulugusid sarnaselt, ent igalühel neist on ka oma eripärad.

Tabeli viies, eriehitustöödega tegelev Venso Ehituse OÜ juhatuse liige Andrus Sokk ütleb, et iga ettevõtte edu on otseses seoses tema klientide käekäiguga. „Meil on väga hea meel, et meil on mitmed püsikliendid, kellega koos on meil õnnestunud areneda. Koostöö aluseks on vastastikune usaldus ning oleme suutnud klientide usalduse saavutada ja seda hoida. Tahame oma klientidele olla esimene valik ehitustööde tegemisel.” Samas teenindatakse Vensos kliente ka laiemalt. „Klientide eesmärke silmas pidades teeme ka muid klientidele vajalikke töid peale konkreetsete ehitustöövõttude,” ütleb Andrus Sokk.

Turuosa kasvatamise juures ei pea ta kõige õigemaks sugugi rõhumist vaid hinnale. „Kõige lihtsam viis turuosa kasvatada on "müüa hinda". Oleme proovinud seda vältida,” ütleb Sokk ja selgitab, et tähtis on, et neile meeldib nende töö ja kliendid ning tööd tehakse klientide vajadusi ja eesmärke silmas pidades ja neid täites. „Teeme endast oleneva, et täita klientide ootused,” sõnastab Sokk edu ühe aluse. „Iga töö on kõige olulisem - hoiame seda meeles. Püüame igast eksimusest õppida ja järjest paremad olla.”

Nagu kogu Eestis, on ka Venso OÜ-s tõsine probleem tööjõuga, mis ehituses on Andrus Soki sõnul veelgi rohkem võimendatud, sest Eesti arendus- ja ehitusmahud muutuvad aastate võrdluses pidevalt ja väga kiiresti. „See võimendab tööjõuprobleemi väga palju. Tööjõu maht Eestis väheneb lähiaastatel väga kiiresti. Seda hakkab ilmselt kompenseerima tööjõukulude kasv, mis omakorda meelitab loodetavasti praegu välismaal töötavad inimesed koju tagasi,” näeb ta külma realistliku pildi juures ka positiivsemaid külgi.

Ehitusmaastiku üldist seisu hinnates ütleb Sokk, et läbi aastate on ehitusturg Eestis väga muutuv. „3 - 5 aasta perspektiivi ei näe ette keegi. Praegu tundub, et väikestel ettevõtetel on paju tööd. Rohkem on probleeme suurtel (peatöövõtu)ettevõtetel - väga suuri objekte on vähe ning omavaheline konkurents tihe. Mõned suured ettevõtted on lahkunud ja lahkumas, sest Eesti lihtsalt ei ole piisavalt suur turg.”

Gaselli ehitusettevõtete tabeli üheksanda koha hõivanud Vaskor Ehitus OÜ juhatuse liige Tamo Toodo märgib, et ettevõttel on viimastel aastatel õnnestunud kiirelt kasvada tänu töömahu suurenemisele, mis on ühtlasi sundinud ka kollektiivi kasvatama. „Suurema kollektiiviga suudame ära teha rohkem tööd, kuid siinkohal on eriti oluline, et suudaksime pakkuda edasi sama kvaliteetset ning kiiret tööd.”

Toodo märgib, et kui tööd on palju, ei tohi loorberitele puhkama jääda ning tuleb veel enam hoida ning hinnata igat objekti, olgu see nii väike kui tahes. Ka Toodo rõhutab edu põhjusi välja tuues klientide rahulolu. „Oleme saavutanud oma klientidega ning koostööpartneritega väga usaldusväärsed suhted, mis tagab selle, et meie tööd hinnatakse ning soovitatakse tuttavatelegi. Hea ehitusmees on tihti sama oluline, kui juuksur või arst – enne valikut tehakse palju eeltööd ning uuritakse tuttavatelt soovitusi.”

Ettevõtte turuosa suurendamisel peab Toodo oma kogemuse põhjal kõige olulisemaks uute ja olemasolevate klientide ja koostööpartneritega suhete loomist ning nende hoidmist. „Tuleb võita usaldust ning seda mitte kuritarvitada. Ikka tuleb ette ootamatusi, kuid oluline on leida kiire lahendus ning selgitada tööde käiku. Kliendid ei pruugi olla ehitusvaldkonnaga nii tuttavad, kuid sellegi poolest soovivad olla informeeritud, milliseid töid ja kuidas tehakse,” põhjendab ta hea suhtlemise olulisust, lisades sellele loomulikult ka kiire ja kvaliteetse töö tähtsuse.

Toodo ütleb, et meeskonna valikul, mis viimastel aastatel on ettevõttes suurenenud, ollakse kriitilised, kuid samas hinnatakse inimesi, kes on suure töötahtega ning motiveeritud. „Meie kollektiivi on alati olnud oodatud „kuldsete kätega töömehed/töönaised“, seda isegi perioodil kui suudame oma olemasoleva kollektiiviga töömahu täita. Oma kollektiivi suhtume austusega ning hoiame neid.”

Toodo tunnistab, et ettevõttes on tööjõu suhtes olnud küll erinevaid hetki, ent häid töömehi on osatud hoida. „Ausalt öeldes, ei oska isegi arvata, millest see sõltub, kuid siiani pole tööjõu puudumise tõttu ükski objekt vastu võtmata jäänud. Töökuulutusi lisades oleme täheldanud ka, et tegelikult on väga palju oskustöölisi Soomes, kes väga tahaksid Eestisse tagasi tulla ja lausa igapäevaselt lehitsevad tööpakkumisi. Selle üle on mul isiklikult väga hea meel,” rõõmustab Toodo.

Toodo ütleb veel, et kuna Vaskor Ehitusel on tööd hetkel väga palju, siis turu olukord on ettevõtte jaoks soodne, kuid piisavalt väljakutsuv. „Ehitusfirmasid on rohkelt ning neid tuleb üha juurde.”

 

Tabeli kaheksas, Harupex OÜ tegevjuht Toomas Mere ütleb, et kuna eelmistel aastatel olid ehitusmahud kasvavas trendis, pole tema jaoks kasv väga üllatav. „Meie ettevõtte põhitegevusala on erinevate äripindade väljaehitamine nii rajatavates kui kui laiendavates kaubanduskeskustes ja büroohoonetes, ilmselt sealt on märgatud meie kvaliteeti ning soovitatud meid ka teistele.”

Edu hoidmiseks tuleb Mere sõnul oma taset hoida, mitte teha järeleandmisi kvaliteedis ja ka pidada kinni antud lubadustest. „Harupex üritab teha tellijaga otselepinguid ning me eriti ei torma suurte ehitusfirmade juurde allhanketöö saamiseks. Allhanked annavad küll mahtu ja käivet, kuid selles, kas sellega ka lõpuks tulu teenitakse, ei saa alati kindel olla. Seega on meil välja kujunenud oma nišš - tellijad teavad, mida me suudame pakkuda ja teeme oma tööd nii hästi kui võimalik,” on Mere kindel.

„Käibekasvu taga võib näha ka asjaolu, et me ei osale alapakkumiste tegemisel. Kui klient tahab korralikku kvaliteeti ja ka garantiid, siis seda ei ole võimalik kõige odavama hinnaga pakkuda. Õnneks meie kliendid on sellest ka aja jooksul aru saanud ning hinnasurvet nende poolt väga ei tule.”

Sama mudel töötab tema sõnul ka tööjõuga – alampakkumise tõttu saad maksta vaid alampalka ja võimalikud probleemid on sisse programmeeritud. „Alampalga eest ei saa head ehitusmeest, nii pead töötama „soss-seppadega“ ning nii see halb tulemus ka tekib. Ehitustööde kvaliteedil on kõige suurem osa professionaalsel ehitustöölisel, kes teab kuidas materjalidega ringi käia, neid kasutada ja lõpuks kena tulemus luua.”

Mere ütleb, et klientide nõudmised on kõrged ja samas on ta oma töötajatega nende täitmisel väga rahul. „Meil ettevõttes on tublid inimesed ja mul on nende üle hea meel. Samas on meil aastate jooksul välja kujunenud koostöö korrektsete alltöövõtjatega, meie saame arvestada nendega ja samas nemad meiega.”

Tartust pärit Villaares hoitakse häid töömehi ning investeeritakse firmasse. Tabelis 20. kohal paikneva ettevõtte juhatuse liikmed Imre Soosaar ning Reiko Kallion märgivad, et ettevõte on ehitusturul olnud aktiivne aastast 2005 ning selle aja jooksul on esinenud nii paremaid kui halvemaid aegu, kuid areng on toimunud pidevalt tõusvas joones. Ettevõttes on julgust võtta riske, tunnetada ja ennetada raskusi ning samas pole kaotatud usku paremasse homsesse. „Meie viimaste aastate kasvu taga on olnud kinnisvarasektori elavnemine ja kinnisvara arendamine. Majanduslanguse perioodil, kui ehitusturu aktiivsus oli madal, eriti kinnisvaraarenduses, aitasid raske aja üle elada riikliku sektori hanked,” ütleb Imre Soosaar.

„Turuosa võitmiseks tuleb hoida hind madal ja kvaliteet kõrge. Ei saa kasumi teenimise eesmärgil hinnapakkumisele ulmelisi juhtimiskulusid juurde lisada. Riiklikus sektoris loeb kõige rohkem hind,” lisab Reiko Kallion, kui küsida, kuidas ettevõttel on õnnestunud turuosa juurde võita. Villaare juhatuse liikmed selgitavad, et tellija silmis oled sa austusväärne tegija kui pead kinni tähtaegadest, oled pidevalt kättesaadav ja aldis probleeme arutama, nende tekkimisel ning muudes ettenägematutes olukordades oled valmis võtma vastutust ja reageerid koostöövalmilt ning loomulikult vastutad kehtival garantiiajal vajalike vaegtööde eest.

„Villaare on teinud ka ehitusobjekte, mis ei tooda soovitud kasumit – teeme tööd nii öelda töö enda pärast. Seda eelkõige selleks, et saada suuremat käivet ning referentsi teostatud töödest. Oluline on mitte lasta tekitada maksuvõlga ja olla korrektne maksumaksja,” lisab Imre Soosaar edu jaoks olulisi aspekte. „Hoida juhtimiskulud madalad ning investeerida firma arengusse – soetada õiged tööriistad, sõiduvahendid ja muu vajalik.”

Tema sõnul on käibekasvule kaasa aidanud lisaks riiklikele ehitusobjektide hangetele ka kinnisvaraarendus. „Oleme osalenud järjest suurematel ehitushangetel. Selleks, et täita ette antud hanketingimusi suurematel hangetel, oleme teinud teiste firmadega koostöös ühispakkumisi.”

Kui uurida, kuidas Villaare on toime tulnud kasvava kvaliteetse tööjõu defitsiidiga, vastavad mehed ausalt. „Tööjõupuudus, eelkõige spetsialistide puudus, kummitab ka Villaare OÜ-d. Raske on leida kõrgharidusega spetsialisti, kel on töökogemus ning kes mõtleks ka ise jõuliselt kaasa,” ütleb Soosaar.

Villaares on tööjõu osas rakendatud sarnast mudelit, mida kasutavad ka paljud teised pikemale perspektiivile ja arengule suunatud firmad: on püütud leida häid spetsialiste otse ülikoolide lõpukursustelt, pakkudes neile praktikaavõimalusi ning hiljem koolitada neid enda vajadustele vastavalt välja. „Töötaja vajab peale töötasu ka tunnustust ja head töökollektiivi. Oleme püüdnud hoida töötajaid, pakkudes neile lisagarantiisid ja boonuseid – võimalust isapuhkuseks lapse sünni puhul, koolitusi firma kulul, jõulupreemiat ja muud taolist.” Veel märgib Soosaar, et tähtsal kohal on ka firma kollektiivsed koosviibimised paar korda aastas - saunapeod, suvepäevad, jõulupeod. „Nendel koosviibimistel suheldakse vabamalt, tunnustatakse parimaid. Eelmisel aastal korraldasime esimest korda jõulupeo töötajate lastele, kuhu võis tulla kogu perega, et väärtustada perekesksust.”

Ehitusmaastiku üldseis on praegu Eestis Villaare meeste hinnangul üsna pingeline. Konkurents ehitusettevõtete vahel on karm ja keeruline. „Selleks, et läbi lüüa ja ellu jääda tuleb teha tõsist tööd ehituseelarvetega, need tuleb põhjalikult läbi töötada ning otsida lahendusi kokkuhoiuks ja tööde efektiivsuse kasvuks, siis suudad olla konkurentsis ning võib olla teenida ka väikest kasumit. Loodame, et ehitusturg paraneb aasta teisel poolel kui tuleb juurde rohkem europrojekte ja lisandub juurde toetusrahasid ning ehitushinnad natuke tõusevad,” loodab Reiko Kallion.