Robot on inimesest usinam töötaja

Artikkel

- Uudised
- Triin Adamson, kaasautor
- 8. aprill 2015 kell 12:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Robot on inimesest usinam töötaja
Robotite kasutuselevõtmine on ühiskonna vajadus, mitte teadlaste ja töösturite erahuvi, ütles Innovaatiliste Masinaehituslike Tehnoloogiate Arenduskeskuse OÜ juhatuse liige Jüri Riives. Foto: Raul Mee, Äripäev
Robotitega on võimalik tõsta toodangu kvaliteeti, kuna inimliku eksimuse võimalust pole.
Ehkki masstootmine muutub aina enam robotiseerituks, piirab robotite plahvatuslikku levikut vähene investeerimisvalmidus, kirjutab 9. aprilli Äripäev tööstuse rubriigis.
Innovaatiliste Masinaehituslike Tehnoloogiate Arenduskeskuse OÜ (IMECC) juhatuse liikme Jüri Riivese sõnul muutuvad robotid kindlasti meie igapäevaseks kaaslaseks, kuna neist on inimesele väga palju kasu. Neid kasutatakse õhus, vee all ja loomulikult maismaal. Samuti võivad robotid abiks olla teenindussfäärides.
Üks suuremaid valdkondi, kus roboteid kasutatakse, on tööstus. Rahvusliku rikkuse alus on suure lisandväärtusega tootmine, kuid suure lisandväärtusega toodete valmistamine tähendab tihti keerukaid tööprotsesse. Kui neid teeb inimene, pole töö efektiivne, sest ei suudeta tagada ühtlast vastavust kvaliteedinõuetele, või pole töö inimesele ohutu.
“Tekkivat rikkust saaksime ümber jagada haridusse, meditsiini, kultuuri ja teistesse valdkondadesse, mis loovad eelduse, et kõigil oleks hea elada,” selgitas Riives.
IMECC töötab välja tulevikutehasele mõeldud lahendusi. Töös tuginetakse teadusuuringutele, innovatsioonile ja tehnoloogilisele siirdele, eesmärgiks pakkuda ettevõtetele uudseid tehnoloogilisi lahendusi ning realiseerida klientidele mõeldud automatiseeritud tootmissüsteemi komponente.
Lisaks püüab IMECC ettevõtteid robotiseerimisel aidata, pakkudes lahendusi ning suurendades robottehnoloogilise kompleksi paindlikkust, intelligentsust ja kasutamisotstarbekust. “Karta, et varsti jääme kõik tööta ja robotid teevad meie eest olulised toimingud ära, ei ole mõtet,” lausus Riives.
Inimene ei taha roboti tööd teha
Riives lisas, et robotiseerimine on ühiskonna vajadus, mitte ambitsioonikate teadlaste ja töösturite erahuvi. Ühiskond vananeb ning lisaks liigub Eestist palju tööjõudu parema töö otsingutele teistesse riikidesse. Töö aga vajab tegemist ning alternatiiv ongi just robot.
10 põhjust, miks osta tööstusfirmasse robot
Kulude kokkuhoid. Robotid aitavad kokku hoida ettevõtte üldkulusid, mis tõstab ettevõtte konkurentsivõimet. Kõige suurema kokkuhoiu saab elektriarvetelt, kuna robotitele pole vaja tagada töötajatega võrdset valguse ja ruumi soojuse taset.
Toodete kvaliteedi tõus. Robotid on täpsed ning nende tegevus on ühesugune, tänu millele on võimalik ühtlustada ning tõsta toodete kvaliteeti. Robotite kasutamisel ei tule silmitsi seista töötajate väsimusest ning tüdimusest tulenevate vigadega.
Inimtööjõu töötingimuste paranemine. Robotite kasutamisel on võimalik muuta töötajate töötingimusi paremaks, kuna nad ei pea enam töötama ohtlikes tööstusruumides. Lisaks omandavad nad roboteid kasutama õppides programmeerimisoskusi.
Tootmismahu suurenemine. Robotid võivad töötada ööpäev läbi ning ka nädalavahetuseti, mis tõstab tootlikkust ning aitab klientide tähtaegadest hõlpsamini kinni pidada.
Tootmise paindlikumaks muutumine. Robotid muudavad tootmise paindlikumaks, kuna robotitega on lihtne muuta tootmisprotsesse vastavalt toote disaini või kliendi nõudlusele.
Jäätmete ja prügi vähenemine. Robotitega kaasneb ühtlane kvaliteet ning väheneb praaktoodete ning jäätmete kogus.
Inimtööjõu tervise ning töökeskkonna turvalisuse paranemine. Robotid saavad võtta üle ebameeldivad ning ohtlikud tööülesanded, muutes töökeskkonna turvalisemaks (vähem tööõnnetusi) ning säästes töötajate tervist.
Ruumi kokkuhoid. Roboteid on võimalik paigaldada kompaktselt, et hoida kokku väärtuslikku ruumi.
Kapitalikulu vähenemine. Robotid muudavad tootmise kiiremaks ning efektiivsemaks, mistõttu on võimalik hoida kokku ka inventari arvel.
Tööjõu voolavuse vähenemine. Kõrgete teadmiste ja oskustega töötajaid on üha keerulisem leida ning nende tööjõukulu pidevalt suureneb. Robotid on hea alternatiiv.
Riivese sõnul on põhjuseid robotite kasutuselevõtuks palju. Kuna inimeste vajadused järjest kasvavad, soovitakse rohkem tarbida ning soetada seejuures paremaid, ilusamaid ning kvaliteetsemaid kaupu. Sellest tuleneb vajadus toota meeldivaid asju järjest suuremates kogustes, mistõttu toodete eluiga lüheneb ja nomenklatuursus suureneb.
Lisaks muutub inimene järjest mugavamaks. “Rasket monotoonset tööd keegi enam väga teha ei soovi, eriti veel kehvades tingimustes,” põhjendas Riives.
Energeetikas ja automaatikas tegutseva rahvusvahelise ettevõtte ABB automaatikaprojektide äriüksuse projektijuhi Siim Savila sõnul saab roboteid kasutada peaaegu kõikides töödes ja tegevustes, kus praegu kasutatakse inimesi. “Mõni robotlahendus on lihtsalt ülemäära kulukas, aga see ei tähenda, et teostamatu,” märkis Savila.
Savila sõnul piirab robotite kasutamise võimalusi tööstuses vaid investeerimisvalmidus, sest uusi lahendusi tuleb pidevalt juurde. Näiteks tuli ABB möödunud aastal turule kümne uue tootega.Rahavõit polegi tähtsaim
ABB kliendid kasutavad roboteid enamasti tootekvaliteedi ja -kvantiteedi tõstmiseks. Savila sõnul on ka juhuseid, kus roboti kasutamine pole rahaliselt kasulik, ent on vajalik inimeste töötingimuste parendamiseks ja tervise säästmiseks. Seda tuleb ette näiteks suuremate raskuste tõstmisel ja rutiinsete liigutustega tööde puhul.
Savila sõnul suhtutakse robotlahendustesse üldjuhul hästi, kuna robotiseerimine näitab ettevõtte innovatiivsust ja tähendab tihti ka kvaliteetsemat toodangut.
Kui ettevõtte eesmärk on ainult rahaline tasuvus, otsitakse robotile pigem rakendus, kus selle tasuvusaeg on kolm kuni viis aastat. Ettevõtted reeglina pikemalt oma tegevusi ei kavandagi, kuigi üks robot on võimeline töötama ka kakskümmend aastat või isegi kauem.
“Robotid on kindlasti kasulik investeering, kuna nende tööülesannet saab üsna lihtsalt muuta,” lausus Savila. Tööülesannete muutmine või korrigeerimine peaks sisendama kindlustunnet ka neile, kes pole konkreetse toote tulevikuvõimalustes väga kindlad.
Robotite hulk kasvab kiiresti
2012. aastal müüdi maailmas ligi 160 000 robotit. Ligi 70% robotitest töötasid Saksamaal, USAs, Hiinas, Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Viimane on suurima robotite tihedusega riik maailmas, kus 10 000 töötaja kohta on 396 robotit.
Kogu töötavate robotite arv maailmas ületab 1 miljoni piiri. Aastal 2014–2016 ennustatakse robotite arvu suurenemist ligi 6% aastas.
Milline seade on üldse robot?
Robotiseerimisel tuleb eristada roboteid ning robottehnilisi süsteeme. Tööstusrobotiteks nimetatakse automatiseeritud seadmeid, mis koosnevad mitmeid manipulatsioone sooritavast tööorganist ja vabalt ümberprogrammeeritavast juhtsüsteemist tööorgani juhtimiseks.
Riivese sõnul on tööstusrobotid võimelised täitma erinevaid funktsioone, mis on normaalselt omased inimestele. Neid saab kasutada objektide teisaldamiseks, paigaldamiseks, mitmesuguste töö- või kontrolloperatsioonide sooritamiseks. Töörobotite seas on levinumad keevitusrobotid, värvimisrobotid ja koostamisrobotid. Viimasel ajal suureneb robotite kasutamine ka valdkondades, kus varem valitsesid mehaanilise töötlemisega tööpingid.
Robottehnilised süsteemid kujutavad endast avatud tehnoloogilisi süsteeme, mille koosseisu kuulub üks või mitu tööstusrobotit ja eriliigilised tehnoloogilised seadmed. Robotiseeritud süsteemides võivad robotid esineda nii teenindavas kui ka tööd tegevates funktsioonides. Teenindavas funktsioonis kasutatakse roboteid peamiselt töödeldavate detailide paigaldamiseks ja mahavõtmiseks ehk robot töötab sünkroonis tööstusseadmega.
Kuigi robotiseerimine on maailma tööstuses viimastel aastatel suurim hoo sisse saanud trend, ei ole siiani plahvatuslikku robotiseerimist Eestis veel olnud.
Riivese sõnul on selle üheks põhjuseks, et tööstuslikud robottehnilised kompleksid on keerulised insenerlahendused ja iga uus robot tahab kohanemist ning teadmisi. Samas on suundumus robotiseerimise suunas ka Eestis täiesti olemas ja edukaid näiteid Eesti ettevõtluses palju. Roboteid kasutatavad enamasti keskmise suurusega ja suurettevõtted, kes teevad partiitootmist.
Roboteid kahte tüüpi
Tööstusrobotid: automatiseeritud seadmed; koosnevad manipulatsioone sooritavast tööorganist ja vabalt ümberprogrammeeritavast juhtsüsteemist selle tööorgani juhtimiseks.
Robottehnilised süsteemid: avatud tehnoloogilised süsteemid, mille koosseisu kuulub üks või mitu tööstusrobotit ja tehnoloogilised seadmed, mis abistavad toodete valmistamist või valmistavad tooteid.
Aukartus ja hirm takistab investeerimast
Paljud ettevõtted suhtuvad robotitesse aukartusega, ütles Innovaatiliste Masinaehituslike Tehnoloogiate Arenduskeskuse juhatuse liige Jüri Riives. “Kardetakse, kas investeering tasub end ära ja kas robotile jätkub piisavalt tellimusi,” lisas ta.
Üks robot maksab keskmiselt 70 000–200 000 eurot. Edukamad ettevõtted on juba roboteid kasutusele võtnud ja Riives avaldas lootust, et peagi on need ka teistele kätesaadavad. Robotite arenduses liigutakse madalama hinna poole, et robotid sobiksid ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Energeetikas tegutseva ABB automaatikaprojektide äriüksuse projektijuhi Siim Savila sõnul võiks tulevikus tööstus välja näha nii, et tootmine, kus tehakse miljon toodet aastas, on robotiseeritud. “Inimeste töö ei kao, vaid inimesed toodavad väiksemaid partiisid,” märkis Savila.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum