Õliühing: aktsiisitõus lööb valusalt kogu riiki

Artikkel

- Uudised
- Toomas Saks
- 13. aprill 2015 kell 13:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õliühing: aktsiisitõus lööb valusalt kogu riiki
Eesti Õliühingu tegevdirektor Toomas Saks.Foto: Andres Haabu
2020. aastaks jõuame olukorrani, kus lisaks Soomes tööl käimisele hakatakse seal ka autot tankima, kuna Eestis müügil olev kütus muutub piirkonnas kõige kallimaks, ütles õliühingu tegevdirektor Toomas Saks.
Aktsiisitõusul on otsene mõju kaupade ja teenuste kallinemisele, sealhulgas kõige enam suurenevad kulutused lastega peredes ja maal elavatel inimestel.
Valitsuse algne plaan näeb järgmiseks aastaks ette aktsiisimaksu tõstmise mootoribensiini liitri kohta 4,23 senti, millele lisandub käibemaks - seega kütuse jaehind tõuseb 5 senti liitri kohta. 2020. aastaks lisandub kava järgi praegusele aktsiisimaksu tasemele 25,8 senti, mis tähendab 31 sendi võrra kallimat jaehinda.
Praegusest kütuse maailmaturu hinnatasemest ja kehtivast jaehinnast lähtuvalt tõuseks kütuse hind viie aasta jooksul 26% ning maksude osakaal jaehinnas kerkiks 62,5% tasemele. Seega 60-liitrine kütusepaak oleks ainuüksi kasvanud maksude tõttu viie aasta pärast vähemalt 18 eurot kallim.
Mis tavatarbijat puudutab, siis meie kogemus näitab, et kütusehind tankimisvajadust väga oluliselt ei mõjuta, vajalikud sõidud tuleb ära teha. Seega, aktsiisitõusu maksavad kinni oma igapäevasõite tegevad pered, eriti lastega pered ja maal elavad inimesed, kelle kütusetarbimine on üldjuhul suurem. Need on sihtrühmad, kellele poliitikud on lubanud pöörata positiivset tähelepanu.
Aktsiisimaksud peavad naaberriikidega olema tasakaalus ning need saavad tõusta vaid proportsioonis teiste riikidega.
Eesti Õliühing ja selle liikmed prognoosivad, et sedavõrd äkilisest aktsiisi tõusust kaotavad kõik:
pered, makstes 18 eurot iga 60 liitrise kütusepaagi eest rohkem
riik, kaotades kuni 20% aktsiisitulus kuna kütuseaktsiisi laekumine väheneb seose tankimistega naaberriikides
kõik tarbijad, kuna transpordikulud suurenevad, siis tegelikult kallinevad kõik kaubad ja teenused ning kasvab inflatsioon
kütusemüüjad käibes ja turg usaldusväärsuses
Täna on Eestis kehtivad aktsiisid naaberriikidega tasakaalus ning need saavad tõusta vaid proportsioonis teiste riikidega. Kui järgmisest aastast plaanitakse mootoribensiini aktsiisitasu Eestis tõsta 10% ja diislikütusel 14% ja järgmistel aastatel 10%, siis kasvab aktsiisimaksu erinevus juba järgmisel aastal võrreldes Leeduga 36%-le ja Lätiga 30%-le.
Rahalises vääringus tähendaks aktsiisimäära tõstmine koos käibemaksu lisandumisega mootoribensiinil 4-5sendist vahet liitri kohta võrreldes lõunanaabritega ning diislikütuse puhul kasvaks vahe 13-15 sendini, mis oleks isegi suurem vahe, kui oli Leedus ja Poolas 2009. aastal.
Seega esmane ja kohene mõju ilmneb juba järgmisel aastal, mil plaanitakse diislikütuse aktsiisi kergitada 14 protsenti. Juba täna on meil diislikütus Lätis müüdavaga võrreldes kallim, kuid hinnavahet on seni tasakaalustanud klientidele tehtud hinnapakkumised. Alates järgmisest aastast on üsna tõenäoline, et kogu Eestit läbiv transiit hakkab tankima Lätis. 2020. aastaks kasvab Läti ja Leeduga meie aktsiisimäär aga juba kahekordseks.
Meil on negatiivne näide Balti riikidest – Leedu valitsus tõstis aktsiisitasusid drastiliselt 2009. aasta 1. jaanuarist, aga oli sunnitud diislikütuse aktsiisitõusu tagasi pöörama enne aasta möödumist, sest naaberriikidest kõrgem jaehind vähendas märkimisväärselt tarbimist. 2009. aastal kukkus Leedus diislikütuse tarbimine võrreldes eelneva aastaga ca 20%, mis tähendas ka 20% väiksemat aktsiisilaekumist. Enamus sellest mahulangusest oli hinnanguliselt tingitud kõrgemast aktsiismäärast võrreldes naaberriikide, eelkõige Poolaga.
Lisaks tankimistele lähivälismaal elavdab aktsiisitõus ka musta turgu, mis viimastel aastatel tänu riigi sihikindlale tegevusele on vähenenud. Maksutõusuga lisandub alati neid, kes proovivad maksudest eemale hiilida.
Eesti Õliühingu ettepanekul tuleks paika panna pikaajaline aktsiisipoliitika, mis muu hulgas tähendab erinevate kütuseliikide maksustamist vastavalt nende energiasisaldusele ja otstarbele.
Õliühingu hinnangul tuleks poliitikutel kaasata spetsialiste nii avalikust sektorist kui ministeeriumidest, et selgitada välja aktsiisitõusu mõju ning paika panna pikaajaline aktsiisipoliitika.
Tagamaks erinevate energiakandjate (naftatooted, maagaas, autogaas (LPG), põlevkiviõli, elekter jt) ausat ja võrdseid tingimusi võimaldavat konkurentsi, tuleks kõiki kütuseliike käsitleda kompleksselt. Eesti Õliühingu ettepanekul tuleks erinevaid kütuseliike maksustada vastavalt nende energiasisaldusele ja otstarbele.
Sealjuures tuleb diislikütuse aktsiisi tõstmises olla äärmiselt ettevaatlik, kuna juba täna on diislikütus maksustatud kõrgemalt kui mõned teised kütuseliigid ning naaberriikides müüdav diislikütus.
Kokkuvõtvalt näeb Eesti suuremaid kütusemüüjaid ühendav Eesti Õliühing planeeritud aktsiisitasude tõusus mitmeid riske ning negatiivseid stsenaariume, mis mõjutavad siseriiklikku tarbimist, maksutulu ja perede toimetulekut.
Eestis tarbimisse suunatud mootorikütuste maht kindlasti väheneb ning oodatav maksutulu kasv jääb märkimisväärselt alla aktsiisimäärade tõusust oodatavat tulemit.
Eesti Õliühingul 13 aktiivselt tegutsevat liiget: Alexela Oil AS, Statoil Fuel & Retail Eesti AS, Intertek Eurolab OÜ, Jetoil AS, Lukoil Eesti AS,Orlen Eesti OÜ OÜ, Neste Eesti AS, Oiltanking Tallinn AS, Reval Oil OÜ, Saare Kütus AS, Saybolt Eesti AS, SGS Eesti AS ning Tartu Terminaal AS.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum