Soomlasest ettevõtja: Helsingis kulub raha kiiremini

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 14. aprill 2015 kell 15:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlasest ettevõtja: Helsingis kulub raha kiiremini
EASi kampaania on ideaalne mainekujundaja, leiab soomlane Heikki Mäki, kes juhib renditööjõudu vahendavat ettevõtet Finesta Baltic. Foto: Andras Kralla
EASi välisspetsialistide meelitamise kampaania on ideaalne mainekujundaja, leiab soomlane Heikki Mäki, kelle hinnangul arvatakse Soomes tihti, et Eestis on väga madalad palgad ja siin on ainult hea käia nädalavahetusel õlut joomas.
„Võib-olla arvataksegi Soomes tihti, et Eestis on väga madalad palgad. Ei teata, milline töökeskkond ja palk siin on. Neid kõiki tulekski promoda, samasugust kampaaniat ei tee ainult Eesti,“ rääkis Mäki, kes juhib Eestis renditööjõudu vahendavat ettevõtet Finesta Baltic.
EAS alustab mais Soomes välisspetsialistide värbamise kampaaniat „Work in Estonia“, millega tahetakse IT-alal töötavaid inimesi Eestisse meelitada.
„Brutopalgad on Eestis kindlasti väiksemad, aga netopalgad ja ostujõud on suhteliselt sama. Arvan, et mõned soomlased ei ole niimoodi mõelnudki, sest vaatavad kogu aeg brutopalka,“ lisas Mäki.
Mäki kirjeldas, et näiteks Helsingis kulub raha kiiremini, sest maksud on kõrged ja teenused kallid. „Korteriüürid on jubekallid, autod maksavad nagunii Soomes kõvasti rohkem kui Eestis, nii ka söök ja jook,“ võrdles Mäki.
Ta soovitab EASil rõhuda kampaanias sellele, et Eesti on kiiresti arenenud: e-teenuste poolelt, siin on võimalus kiiremini ametikõrgendust saada ja elukeskkond on hea. „Enam ei ole nii nagu 15 aastat tagasi,“ lausus ta. „Ilmselt osa soomlastest mõtleb, et Eestis on vaid hea käia nädalavahetuseti kusagil õlut joomas.“
Soomes on 8000 spetsialisti töötaKristel Kase, EASi rahvusvahelistumise divisjoni välissuhete valdkonna juht
Programmi eesmärk on välisspetsialistide Eestisse tööle kutsumine ja ettevõtete abistamine välisvärbamisel neis sektorites, kus Eestis valitseb tööjõupuudus.
Poole aasta jooksul on EAS kaardistanud sektorid, mis enim abi vajavad. Üheks selliseks sektoriks on IKT, kus on vajadus tuhandete spetsialistide järele, kuna Eestis puudub piisavas mahus vastava kvalifikatsiooniga töötajaid. EAS on suhelnud erinevate IKT ettevõtetega, sealhulgas Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liiduga, kes on kinnitanud vajadust tuua Eestisse välisspetsialiste ja ootavad riigilt tuge selle tegevuse läbiviimiseks.
Work in Estonial on erinevad sihtriigid, üks esimestest on Soome, kus maikuus ka teavitustööga alustatakse. Soome just seetõttu, et seal on IKT-sektori spetsialiste, keda Eesti vajab, tööta hinnanguliselt 8000. Lisaks on Soome Eestile kultuuriliselt sarnane ja geograafiliselt lähedal ning seal on olulisi olemasolevaid kontaktvõrgustikke, keda kaasata.
Järgmine riik, kuhu tegevusi suunatakse on Ukraina, mille vastu on juba huvi üles näidanud nii IKT-, meditsiini- kui ka tööstussektor.
EAS alustas välisspetsialistide värbamise programmi "Work in Estonia" ettevalmistamisega septembris 2014.
Eestis töökäsi puudu, Soomes üle
Tarkvaraarendusettevõtte Nortal juht Priit Alamäe oletas, et kampaania mõte on Eesti huvi suurendada oma maksubaasi. Tema hinnangul ollakse kõigi lähinaabritega ausas ning tihedas konkurentsis. „Tööturgude integratsioon meie regioonis on igal juhul positiivne näide. Siiamaani on tööjõud pigem liikunud lõunast põhja, aga eks ta mingil hetkel hakkab ka teistpidi liikuma, kui elatustasemed Helsingis ja Tallinnas veelgi enam ühtlustuvad,“ pakkus ta.
Kuigi Alamäe ei ole kampaania sisu ja eesmärgiga täielikult kursis, tundub see esmapilgul siiski väga mõistlik. Helsingi on Tallinnale lähemal kui Tartu, ka on eestlased nii loomult kui töökultuurilt soomlastega väga sarnased, samuti on võimalik teineteist keeleliselt vähese vaevaga mõista. „Eestis on IKT-sektoris töökäsi puudu, Soomes aga üle,“ lausus Alamäe, lisades, et tööjõu liikumine on tänapäeva globaliseerunud maailmaga kaasnev normaalne nähtus.
Et selline kampaania annaks ka käegakatsutavaid tulemusi, tuleks Alamäe sõnul meelitatavatele inimestele näidata reaalselt neid ootavad lasteaia- ja koolikohti, vabu töökohti koos vastavate elatustaseme säilimise ja tõusmise arvutustega, riigiaparaadi võimekust ja soovi ka inglise keeles oma teenuseid pakkuda.
Logistikafirma Kühne + Nagel IT-keskuse juht Mart Ambur leidis, et EASi kampaania on väga tänuväärne, sest see peaks tooma leevendust Eesti tööjõuturul valitsevale IT-spetsialistide suisa karjuvale puudusele.
IT-tippspetsialisti, täpsemalt tipptasemel programmeerija palgatase ei olegi Soomes ja Eestis enam niivõrd erinev, ütles Ambur. “Kui me võrdleme pelgalt palka, siis on olemas veel ilmselt ligikaudu 30-50% vahe, teinekord ka suuremgi, kuid võrrelda tuleks ka muud. Võrrelge näiteks kesklinnast 10 minuti kaugusel asuva mõne aasta vanuse sisustatud korteri üürihinda Helsingis ja Tallinnas või siis Tamperes ja Tartus,“ tõi ta näiteid.
Pilk Poola või Ukrainasse
Telemaatikateenust pakkuva firma Oskando juht Jaanus Truu ei toeta EASi kampaaniat kahel käel. Tema hinnangul on Soome tööjõud liiga kallis, et seda siia tuua. “Kasutagu selleks Ukrainat, Poolat või teisi riike. Ei usu, et Soome inimene tahab siia tööle tulla. Soomes on kõrged palgad ja nii palju, kui tean, siis neil endal on vaja IT-sektorisse inimesi – nõudlus on olemas, mis teeb asja raskemaks,” arvas ta.
Ka Oskando, millest pool kuulub taanlastele, püüab võimalikult vähe arendust hoida Taanis, sest taanlastega võrreldes on eestlaste palk kaks korda väiksem. “Eestis on arendajate palgad suhteliselt kõrged, aga soomlaste elatustase on midagi muud,” lisas Truu.
Ambur nõustus mõningal määral. „Jah, me peame kutsuma ka ukrainlasi ja poolakaid Eestisse, paljud ettevõtjad seda ka teevad. Arvan, et kui Soomes on see kampaania läinud edukalt, siis jõuame kampaaniaga ka Ukrainasse ja Poola,“ kostis ta.
Lihtsam lõimuda
Ambur tõi esile integratsiooniprobleeme, mis tuha all vinduvad ja mida pole näha enne, kui leek lahvatab. Nende probleemidega on soomlaste puhul vaja väiksema tõenäosusega tegeleda. Ida-Euroopa riikidest või kaugemalt pärit võõrtööjõuga on teine lugu.
Temagi rõhutas soomlaste ja eestlaste sarnasust. “Meile ju ei tule üllatusena see, et Eesti kultuur ja keel on Soomele väga lähedane. Enamus soomlastest on Eestis käinud ja siinne elukvaliteet on võrreldav Soomega. Sama lihtne, nagu on eestlastel Soomes, on ka soomlastel Eestis kohaneda,” rääkis ta.
"Mis aga võib olla veel tähtsam – sugulastele külla, kooli kokkutulekule või vana hea sõbra sünnipäevale sõitmiseks ei pea pikalt raha koguma või aega planeerima, vaid kui näiteks ühel ilusal reedel tuleb mõte minna nädalavahetuseks kodumaale, siis ostad laevapileti, mis maksab pigem vähem kui ostukäru täis kaupa supermarketis, ja saad terve nädalavahetuse veeta sugulaste ja vanade sõprade keskel,” tõi ta näite, kui lihtne on soomlasel kodumaal käia. “Soomlane paikneb siin samas inforuumis kui Soomes, saab vaadata Soome telekanaleid, Põhja-Eestis kuulata Soome raadiot, tellida omale kas või Soome paberlehti.” Ambur usub siiralt, et kahe kuni viie aastaga jõuame ilmselt ka sinnamaani, kus Soome ja Eesti on “ühendatud ning maksudest kuni pensionini ei ole vaja lisabürokraatiaga tegeleda”.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum