Naftariigid tõmbavad säästud Euroopast ja USAst välja

Peadpööritava toorainete buumi ajal kogusid naftarikkad riigid miljardeid dollareid reserve. Need reservid investeeriti USA võlga ja teistesse väärtpaberitesse. Vahepeal osteti ka niinimetatud trofeevarasid, mille hulka kuulusid näiteks Manhattani pilvelõhkujad, luksuskodud Londonis või Paris Saint Germaini jalgpalliklubi.

Nafta hind on nüüdseks kukkunud 50 dollari juurde barrelist ja see tähendab, et Saudi Araabia ja teised naftariigid on sunnitud oma reserve kasutama. Mõned riigid, näiteks Angola, põletavad oma reserve rekordkiirusel ning see vähendab ka turgude likviidsust.

Nafta ja teiste toorainete hinnad püsivad madalal. Selline trend vähendab nõudlust finantsvarade vastu, olgu selleks Euroopa riikide võlg või USA kinnisvara. Naftariigid on sunnitud raha kasutama enda eelarvete tasakaalustamiseks.

„Esimest korda 20 aasta jooksul näeme, et OPECi riigid võtavad turgudelt likviidsust ära, mitte ei anna seda investeeringute kaudu juurde,“ ütles BNP Paribase arenevate turgude analüütik David Spegel.

Maailma suurima naftatootja Saudi Araabia käitumine annab aimu, kui palju ja väledalt naftariigid oma finantsinstrumente müüvad. Saudi Araabia välisvaluuta reservide maht kukkus veebruaris 20,2 miljardi dollari võrra, mis on 15 aasta suurim kukkumine. Näiteks 2009. aasta alguses, mil riiki tabas finantskriis ning nafta hind oli languses, suudeti ühe kuuga kulutada 11,6 miljardi ulatuses reserve.

Rahvusvahelise Valuutafondi tooraineindeks kukkus jaanuaris 6 aasta madalaima tasemeni. Praegu on indeks 2011. aastal saavutatud rekordist taandunud 40 protsenti.

Toorainete hinnalangusega kaasas käiv reservide vähenemine mõjutab naftariikide kõrval ka näiteks vaserikast Tšiilit või puuvilla tootvat Burkino Fasot. Kusjuures üleüldiselt on reservide vähenemine kiirem kui 2008-2009. aastal toimunud toorainete hinnalanguse ajal.

Angola reservid vähenesid eelmisel aastal 5,5 miljardi dollari võrra. Andmeid hakati koguma 20 aastat tagasi ning seni pole Angolas taolist kukkumist olnud. Nigeeria välisreservid vähenesid veebruaris 2,9 miljardi võrra, mis on suurim kuine langus alates 2010. aastast.

Alžeeria, kes kuulub maailma suurimate maagaasi eksportijate hulka, reservid kahanesid jaanuaris 11,6 miljardi dollari võrra, mis on 25 aasta suurim kukkumine. Kui nii edasi, saavad riigireservid otsa juba 15 kuuga.

Prognoositakse, et OPECi riigid teenivad sellel aastal nafta müügi pealt 380 miljardit dollarit. Võrreldes 2014. aastaga tähendaks see 350 miljardi suurust kukkumist, mis oleks ajaloo suurim aastane langus. Prognoosist on välja jäetud Iraan, kelle naftaekspordile on sanktsioonide näol piirangud seatud.

„Suuri naftavarusid omavate riikide jaoks on šokk tohutu,“ ütles Rahvusvahelise Valuutafondi toorainete uuringurühma juht Rabah Arezki.

Spegeli hinnangul müüvad naftariigid sellel aastal eelarvete täitmiseks 200 miljardi dollari ulatuses varasid.

Naftariigid on ülejäänud raha investeerimisega soodustanud süsteemi likviidsust ning tõstnud varade hindu. Reservide võlakirjadesse investeerimine on aidanud intressimääradel madalal püsida. Enam see nii ei ole.

Finantsinstrumentide müügi mõju üle analüütikute seas üksmeelt ei ole.

Üks argument rajaneb arvamusel, et naftariikide hoitud varade maht ei ole piisavalt suur, et varade hindu ja likviidsust piisavalt mõjutada. Naftariikide võlakirjamüügi mõjusid peaks vähendama aga keskpankade tugiostud.

Teiste meelest, kelle hulka kuulub ka Rahvusvaheline Valuutafond, on varade müügist tulenev mõju piisavalt suur, et turgude sentimenti muuta.

Toorainetega seotud rahavoo suunamuutus „mõjutab globaalselt turgude marginaale,“ ütles Societe Generale strateeg Albert Edwards.

Peamiselt on analüütikud eriarvamustel vähese läbipaistvuse tõttu. Toorainetega seotud säästude mahu jälgimine on keeruline, sest kõik riigid ei väljasta ajakohaseid andmeid ja keelduvad avalikustamast niinimetatud riiklike heaolufondide mahtusid.

Sellele vaatamata näitavad saadaolevad andmed, et toorainerikaste riikide säästud vähenevad ülemaailmselt. Näiteks Tšiili välismaale paigutatud säästude maht vähenes Veebruaris 1,9 miljardi dollari võrra, mis on kolme aasta suurim langus.

Analüütikud ja ametnikud ootavad, et trend jätkub vähemalt aasta lõpuni.