Lauri Arumäele: ma ei tunne end ärakasutatuna

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 20. aprill 2015 kell 12:19
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lauri Arumäele: ma ei tunne end ärakasutatuna
Pilt ajast, kui Maris Laurist sai rahandusminister.Foto: Andras Kralla
Majandusanalüütikud Maris Lauri ja Ruta Arumäe vaidlesid täna Kuku raadios saates „Pressiklubi“. Maris Lauri ei tunne end erakonna poolt ärakasutatuna ning Arumäe ei soovinud olla vaid „juhtme“ rollis.
Koalitsioon on lubanud, et kahe lapsega pere saab riigilt iga kuu 120 eurot ja kolme lapsega pere 420 eurot. Ajakirjanik Andrus Karnau küsis analüütikutelt, kuidas selline toetusmehhanism parandab Eesti majanduse struktuuri.
Maris Lauri: Mina pole selle lahendusega nõus. Toetused peaksid olema vajaduspõhised, mitte selline kopaga jagamine. Teiseks on küsimus selles, milliseid probleeme lahendatakse, et ei tekiks kiusatust, et mõni inimene saab lahedalt toetustest ära elada. Samas, üks põhjus, miks kolmelapselistele peredele see toetus mõeldi, on see, et taheti, et Eesti rahvaarv kasvaks ja sooviti elu teha neile veidi kergemaks. Arvati, et kui on kolm last, siis kulutused kasvavad ja võiks toetada. See on üks väide, miks seda nii välja pakuti.
Ruta Arumäe: Minu arvates see ongi siin see koht, kus riigireformi raames tuleks mõelda, kuidas süsteemi kujundada nii, et edaspidine otsustusprotsess oleks rohkem mõtestatud. Et kui koalitsiooniläbirääkimistel on midagi kokku lepitud, siis keegi vaataks selle ka neutraalse pilguga üle, et mis tagajärjed sellega võivad kaasneda ja kas see kogukomplekt sai kuidagi ka majanduslikult mõttekas.
Maris Lauri: See, mida sa ütlesid, tähendab ju seda, et erakonnad teevad kokkuleppe ja siis tuleb keegi tark, kes ütleb: „Ei, te peate tegema üldse sellise leppe!“. Et meil on kuskil mingi valgustatud monarh. Kuid küsimus on selles, kas me tahame seda valgustatud monarhiat.
Ruta Arumäe: Kuid kas me tahamegi pimedust? Kas me tahame katsetada ja siis vaadata, mis juhtub?
Maris Lauri: Sotsiaaldemokraatide ettepanek laste toetuste tõusuks põhines sotsiaalministeeriumis tehtud analüüsil. Seal öeldi, et 85% peredest, kus on rohkem lapsi, on majanduslikes probleemides.
Ruta Arumäe: Kõik ministeeriumid teevad analüüse enda mätta otsast, kuid see on liiga kitsas vaade.
„Mul oli tähtajaline leping valimisteni. Arvasin, et minult oodatakse analüütilist panust, kuid minult oodati juhtmerolli – see oli minu jaoks liiga väike panus. Juhtme üks ots peaks olema peaminister ja teises otsas ülejäänud riigisektor, vahendajaks olemine mulle ei sobinud,“ iseloomustas Arumäe oma tööaega riigisektoris.
Endise peaministri nõuniku ja praeguse riigikogu liikme Maris Lauri sõnul pole aga nõuniku töö kuidagi alandav või alaväärne. „Mina nägin asja teistmoodi ja ma leian, et see polnud alandav töö. Kompetentsi sisustamine on inimese enda teha. Ja juhe, millest räägiti, see juhe kannab väga sisulist informatsiooni. Et see info avalikkusele üle anda - see pole alandav. Tema (Ruta Arumäe) ettekujutus tööst oli teistsugune nagu välja kujunes,“ märkis Lauri raadioeetris.
Saatejuht Andrus Karnau küsis Maris Lauri käest, kas ta ei tunne, et on Reformierakonnalt petta saanud, sest läks ta ju erasektorist esmalt nõunikuks ja tõusis peagi rahandusministriks, kuid nüüd on vaid riigikogu liige.
„Mina ei tunne, et olen petta saanud. Küsimus on selles, mida tähtsustada ja mida ette näha ja mis on eesmärk. Minu eesmärgiks on midagi ära teha, see ei pea tähendama alati mingit positsiooni. Tunnistame ausalt, kui mina tulin tööle, siis eelmine rahandusminister pidi lahkuma ja kiirelt oli uut inimest vaja. Ma ei tunne ennast ärakasutatuna,“ seletas Lauri.
Ruta Arumäe selgitas, et kirjutas kirja seepärast, et tekitada diskussiooni avalikkuse ja erasektori vahel. Ta lisas, et avalik sektor pole uutele ideedele avatud ega paku piisavalt infot suuremast visioonist ja arengukavast, kuhu Eesti riik peaks välja siis jõudma. „Enne tuleb otsus ja alles siis kooskõlastus ja põhjendused,“ märkis Arumäe.
Lauri kütuseaktsiisist: otsused langetatakse ühiselt
Ruta Arumäe rõhutas, et kütuseaktsiis oli teine oluline põhjus, miks ta palju kõmu tekitanud kirja kirjutas. „Kui ei suudeta kokku leppida, mille arvel midagi rahastada, siis tõstetakse kütuseaktsiisi, gaasiaktsiisi, see maksab hiljem kätte. Probleem on selles, et pikka aega on Eesti majanduses tõstetud hindu, kuid see ei aita kuidagi rikkaks saada, sest lõpuks oleme kallis riik, kuid sissetulekutes pole kuskile jõudnud,“ selgitas Arumäe.
Maris Lauri rõhutas, et kuna tegemist on koalitsioonivalitsusega, siis tehakse kõiki otsuseid ja valikuid ühiselt. „Reformierakonnal on kindlasti häid ideid, kuidas neid asju finantseerida. Kui teised partnerid pole asjaga nõus, siis võid rääkida nii palju kui tahad, aga sind ei kuulata,“ rääkis Lauri, vihjates, justkui poleks Reformierakond aktsiisitõstmise ideega päri.
„Kust tulevad aktsiisidetõstmised? Tahetakse ellu viia samme, mis võtavad kulutusi. Igal erakonnal on palju ideid, mida on vaja ellu viia, selleks on aga vaja raha. Ka minule oleks meeldinud rohkem, kui tõusud oleksid väiksemad olnud, kuid taheti väga kulukaid sotsiaallubadusi ellu viia. Reformierakonna lubadus 300 eurot lasterikkale perele tõmmati tagasi, 200 eurot jäi alles, aga see on suuresti sotsiaaldemokraatide idee ja seal oli palju ideid veel, mille üle kohutavalt vaieldi. Mis on kasulikum ja mis on õiglasem. Lahendused pole ideaalsed. Kuid need kulutused tuleb kuidagi katta,“ selgitas Lauri.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum