Juhtimises vähem uljaspäisust kui 20 aastat tagasi

Pärnu Juhtimiskonverentsil rohkem kui kümme korda osalenud juhid jagasid arutlusringis kogemusi, mis on nende hinnangul viimase 20 aasta jooksul juhi töölaual ja tegemistes muutunud.Mida teeb juht praegu teisiti? 

Versobanki juhatuse esimehe Riho Rasmanni sõnul teeb ta juhina asju iga aastaga järjest vähem. “Algul tahtsin teha rohkem, kas siis sellepärast, et ei usaldanud või oli energiat rohkem, aga tegin rohkem ise ära. Nüüd pigem vaatan, aitan, õpetan ja toetan, lõpuks on ju juht see, kes paneb suure pildi kokku, et asi liiguks õiges suunas, käsitööd on vähemaks jäänud,” märkis ta.

Pharma Holdingu juhatuse esimehe Mart Mägi sõnul on muutunud see, kui palju juhid kasutavad tehnoloogilisi abivahendeid. “See, mis me tegime 25 aastat tagasi, pole tänasega võrreldav. Lisaks valitseb infoküllus.”

ASi Toode peadirektori Aivo Rosenbergi hinnangul on suur muutus ka see, et uljaspäisust oli 20 aastat tagasi rohkem, praegu ollakse konservatiivsemad. “Enam ei tormata ummisjalu uutesse projektidesse. Olles näinud kahte kriisi, hinnatakse riske rohkem.” Pagasit on rohkem ja info on ühel ekraanil, mitte mitmes kohas laiali nagu varem.

ASi Baltic Computer Systems juhataja Ants Sild lisas, et kui toona oli enamik juhtidest iseõppijad, siis enam mitte. “Sa saad aru, kuidas asjad töötavad. Teiseks erineb juhtimise arvestus, tol ajal kõlas see, et juhti pole mitu päeva kohal ja kõik toimib, rumalalt, aga nüüd kaugjuhtimine toimib.”

Rasmann lisas, et entusiasmi oli tol ajal inimestes rohkem. “Nad tahtsid teha. Võib-olla jooksid küll aeg-ajalt vales suunas, aga ei oodanud, et neid peab nii palju hoidma, motiveerima ja natukene lausa hellitama, nagu praegu. Inimesed on muutunud, peale kasvanud põlvkonnad on näinud teistsugust elu ja tehnoloogiaid.”

Silla sõnul aga oli 20 aastat tagasi ettevõtluses entusiastlikke tegijaid protsentuaalselt palju vähem kui nüüd, mistõttu nendega oli võimalik rohkem tegeleda. Praegu on tema sõnul kõik inimesed kulla väärtusega.

Mägi nõustus, et head töötajad – need, kes muretsevad ettevõtte pärast ja elavad ärile kaasa –, on tõesti kulla väärtusega. “Sest neid on piiratud hulk. Tugevaid karaktereid on väga vähe.”

Mägi sõnul on inimesed on praegu palju teadlikumad sellest, mida nad teha tahavad. “Kui siis tulid kõik ülikoolist ja otsisid õiget teed, et kas olla juht või spetsialist, siis praegu paljud selgelt tunnetavad, et tahavad olla oma alal tunnustatud spetsialistid ja mitte midagi muud.” Sellele arengule on Silla sõnul kaasa aidanud ka spetsialisti rolli muutus. “Praegu olles insener, oled väljamõtleja ja kogu valdkonna integreerija, sellist tööd oli toona vähe.”

Mägi hinnangul on Eesti juhi tugevaks küljeks, et ta on lühikese ajaga läbi elanud kolm kriisi. “Oleme saanud kogemused, oskused ja õppetunnid ning seda suhteliselt lühikese ajaga.” Teiseks on juhid tegelenud oma ettevõtetes praktiliselt kõigega, seetõttu näevad nad tervikpilti. “Nad on kokku puutunud kõigega, nii personali, IT kui ka tootmisega.” Negatiivne on tema sõnul see, et Eesti juhid teevad väga vähe koostööd.

Sild nõustus, et Eesti juht on väga töökas. “Ta on valmis õlgadeni töösse sukelduma. Ta teeb endale asja üdini selgeks ja juhib selle kaudu. Ka 1990. aastatel olid edukad just sellised juhid ja nad on praeguseni sellised,” lausus ta. Ent sellega kaasnevad ka juhtide nõrgad küljed nagu vähene koostöö ja halb motiveerimisoskus.  

Rosenbergi hinnangul oleme siiski oma olemuselt paindlikud. “Suured vennad on ümberringi ja peame painduma, et ära mahtuda.”