Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi õllepruul usub perefirmade uut tulemist

    Jens SpendrupFoto: Sirje Rank

    Pärnu juhtimiskonverentsile tuleb tänavu oma kogemustest rääkima ka Rootsi õllepruul Jens Spendrup, kelle perefirmas, mis on kasvanud Rootsi üheks suurimaks õlle- ja karastusjookide tootjaks, pruulib õlut juba neljas põlv.

    Ohjad vanimale pojale üle andnud, jätkab ettevõtlusrõõmust särtsuv Jens Spendrup (71) ise Rootsi suurettevõtjate organisatsiooni Svenskt Näringsliv vedamist ning on värskelt – alles neil päevil – Stockholmis abikaasa ja noorema pojaga käima lükanud uue pruulikoja. Õigemini õllekooli ja mikrotootmise, kus igamees saab tulla ja oma õlleteoga kätt proovida. ”See kõik tuleb tõelisest õllehuvist,” räägib Spendrup.
    Spendrupi teine suur südameasi on ettevõtlikkuse propageerimine. ”Oojaa,” elavneb ta silmnähtavalt, kui küsin Venemaalt revolutsiooni eest USAsse kolinud Ayn Randi filosoofia kohta. ”Minu lastel on tema raamatud ammu loetud.”

    Jens Spendrup

    Sündinud 16. märts 1944

    35 aastat Rootsi õlle- ja karastusjookide tootja Spendrups Bryggeri tegevjuht, aastast 2013 Rootsi ettevõtlusorganisatsiooni Svenskt Näringsliv juhatuse esimees

    Viis last, kellest neli on kaasatud pere-ettevõttesse, vanim poeg Fredrik sai isa järel Spendrupi tegevjuhiks aastal 2011

    Suur muusikahuviline, eriti armastab J.S. Bachi loomingut, millest annavad tunnistust ka poegadele antud nimed – üks on Johan ja teine on Sebastian

    Üks Spendrupi esiisasid avastas mooduse joogi alkoholisisalduse mõõtmiseks ja mõnda aega oli mõõtühikuks spendrup, mis vastab umbes kaheksale kraadile

    Oma perefirma lühikese ajaloo ja oma mõtted ettevõtlusest on Jens Spendrup kirja pannud 2013. a ilmunud raamatus „Meie leivateenistus – ühe õllepruuli memuaarid.“

    Intervjuu Jens Spendrupiga
    Miks olete eelistanud ettevõtlust palgatööle?
    Tegelikult tahtsin alguses saada pianistiks või arhitektiks, aga üheks polnud piisavalt talenti ja teiseks nii häid hindeid, et kooli sisse saada. Ettevõtja oli alles kolmas valik, sest firma oli toona –1968. a väga väike, et olla mulle esimene valik. Viiekümnendatel aastatel oli meil heal juhul neli töötajat ja kaks veoautot, isa ajal kasvas firma 100-120 töötajani.
    Läksin majandust õppima ja kui lõpetasin, kutsus isa mu paariks kuuks majandusjuhi ametisse. Ja siis juhtus minuga midagi – tundsin, kui fantastiline on äsja õpitud teadmisi päriselt käiku lasta. Sellest sai sõltuvus ja otsustasin vaid mõne kuu järel, et tahan firmas jätkata ja just sellega oma elus tegeleda.
    1976 suri isa vähki ja siis olime vennaga täielikult firma eest vastutavad. Minust sai firmajuht ja vennast asedirektor.
    Firma vaakus toona pankroti äärel, mis aitas ellu jääda?
    Siis olid enamike väikeste õlletootjate jaoks rasked ajad, sest turul võimutses suur riigi osalusega firma Pripps. Aga mis aitas ellu jääda – olen palju mõelnud omanikuks olemise tähtsusest ja kavatsen sellest ka Eestis rääkida. Juhtimine pole vaid juhtimine – sinna kuulub arusaamine tootest ja sellest, kuidas äri toimib. Rootsis on ütlemine – iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Meie peres oli õlletootmise traditsioon ja minu jaoks oli väga tähtis, et me panime nii palju rõhku oma tootele. Koos oskuste ja omandiga tuleb vastutus, mis on samuti väga tähtis. Ütleme nii, et kui sa ei tööta perefirmas ja tulevad rasked ajad, saab kergesti lõpu teha ja minna teise ettevõttesse - the easy way out (minna lihtsamat teed - toim). Kui oled perefirma ja omanik, pole muud, kui tuleb võidelda. See on palju sügavam side.
    Täna 45 aastat hiljem arvan ma, et see ei olnud mitte tugev rahaline seis ega meie targad pead, vaid tugev pühendumine, mis tõi selle, et me üleüldse ellu jäime.
    Aga seda ei hinnata piisavalt. Kui mina õppisin, ei räägitud omanikuks olemisest mitte midagi, räägiti vaid juhtimisest. See, kes oli omanik, ei olnud tähtis.
    On teil eeskujusid, kes teid inspireerivad?
    Mul ei ole eeskujusid, aga mind inspireeris mu isa ja see, kuidas ta firmas kõigele kaasa elas. Ta oli hariduselt tavaline insener, kuid oskas kõike – müügist raamatupidamise ja masinate ehituseni. See lõi arusaamise, et ettevõtjaks olemine on äge.
    Ja väga suur rõõm on töötada koos oma lastega ja kõike seda jagada. See on fantastiine lisastiimul, et ennast veelgi rohkem pingutada. Kõlab vanamoodsalt ja sammaldunult, aga see tugev side ja pühendumine on see, mida tahan rõhutada.
    Millised väärtused püsivad läbi aja, Teie lapsed on firmas juba neljas põlvkond?
    See pere-ettevõtluse tunne tekkis tegelikult alles minu põlvkonna ajal, mu isaisal ja isal seda polnud, asjad ei läinud toona kuigi hästi. Tunne tekkis, kui suutsime languse kasvuks pöörata - sellega koos tuli uhkustunne ja enesekindlus. Ma võin peaaegu kindlalt öelda, et õllepruulimine jätkub meil ka viiendas ja kuuendas põlvkonnas. Ma usun perefirmade renessanssi.
    Kui palju on edu taga rasket tööd, või peab ka õnne olema?
    Õnne sepistab igaüks ise. See ei ole midagi sellist, mis sülle kukub.
    Kuidas?
    Just nii nagu sa praegu mulle silma sisse vaatasid. Kui oled avatud sellele, mis sinu ümber toimub ja kuulad teisi inimesi, siis haarad sa võimalustest kinni. Meie ettevõttes on jutustada näiteks lugu sellest, kuidas Löwenbräu õllele otsiti Rootsis litsentsi alusel tootjat. Minult ja mu vennalt küsiti selle kohta ühel õhtusöögil ja kuigi me polnud teab mis vaimustunud, otsustasime asja lähemalt uurida. Tuli välja, et just see oli meie elus see suur kuldmuna.
    Nii ütlengi, et tuleb olla avatud, siis hoolitsed oma õnne eest ise. See on minu väike teooria.
    Kuidas kirjeldaksite enda juhtimisstiili?
    Oluline on olla sina ise, mitte liiga palju ahvida. Raskuskese peab olema sinus endas.
    Minu enda stiili kirjeldaks sellise suhtumisega, et iga töötaja peab ettevõttes nähtav olema. Ta peab saama oma ülemusega rääkida oma tööst ja ka oma palgast, sellest, mida paremini saaks korraldada. Ja saama tagasisidet. Kui inimesed näevad, et nad saavad oma olukorda ise mõjutada, tunnevad nad ennast tööl paremini.
    Miks ei ole Rootsis enam tekkinud uusi suuri ettevõtteid nagu Ericsson või Electrolux, need on ligi 100 aastat vanad?
    Kui vaadata, mis on praegusel ajal teistmoodi, siis kindlasti on muutunud konkurentsiolukord. Ellujäämine ja edu ei ole enam nii kerge tulema. 60-80nendatel muutus palju Rootsi maksunduses - maksukoormus kerkis peaaegu 60%-le SKPst. See ei meelitanud ettevõtteid Rootsi jääma, palju häid ideid on müüdud välismaale. Nii et poliitikal on oma roll. Tänaseks oleme maksukoormust alandanud ca 44% tasemele SKPst ja mis tähelepanu väärne – maksutulu on samal ajal kasvanud. Pole sugugi nii, et makse tõstes saad rohkem maksutulu. Sellest aga Rootsis ei räägita.
    Maksude puhul on oluline, et inimestel oleks jätkuvalt motivatsioon töötada ja ennast harida ning ettevõtet alustada. Ja et peredel oleks investeerimiseks raha. Alati on alguses vaja mingit erakapitali.
    Uus valitsus tahab Rootsist teha ELi madalaima tööpuudusega riigi.
    Kui on liiga vähe töökohti, siis järelikult on liiga vähe ettevõtjaid. Tuleb hoolitseda selle eest, et ettevõtjaid oleks rohkem. Kui tahad, et rohkem noori leiaks töökoha, siis ei tõsta sa ettevõtjate maksukoormust noorte inimeste palkamisel. Kui tahad rohkem ettevõtjaid, siis ei tõsta sa nende makse.
    Mida uus valitsus just nimelt on teinud, lubades ise panustada uute töökohtade loomisesse.
    Toetustega ei loo n.ö päris töökohti. Parem panustada päris töökohtadele vabas konkurentsis tegutsevates ettevõtetes.
    Mis on lahti Rootsi kooliga, et PISA testi tulemused on olnud kui külm dušš?
    Õpetaja staatus on järsult langenud ja palgad liiga madalad, et meelitada kooli oma ala parimaid. See süsteem ei toimi. Meil on vaja kõrgeid nõudeid neile, kes panevad aluse meie laste edule. Ning ka koolijuhid peavad saama toimida nagu päris juhid.
    Milline on Rootsis ettevõtja staatus?
    Sel ajal kui Deng Xiaoping hakkas Hiinas rääkima, et vaja on muutusi ja ettevõtlust, arutleti Rootsis, kuidas riik ja ametiühingud peaksid ettevõtted üle võtma. Ei olnud arusaamist, mi oli Rootsi toonud maailma rikkaimate riikide sekka. Ma ise tulen sellise taustaga generatsioonist ja ma väidan ka täna, et me ikka ei ole veel päris õigesti aru saanud ettevõtluse tähtsusest. Siis ei oleks praegune valitsus teinud neid ettepanekuid, mis nad nüüd teinud on (kaalumisel on muuhulgas kasumi keelustamine hoolekandeasutustes – toim.). Kui tahad heaoluriiki, pead jaatama ettevõtlust
    Kuna elame avatud maailmas, siis peame hoolitsema selle eest, et Rootsi firmad ja ettevõtlikud inimesed ei lahkuks Rootsist ja tegeleksid siin oma äritegevusega.
    Rootsi uus valitsus väidab, et eelmise valitsuse maksukärped ei andnud tulemust – töötus on ikka kõrge. Olete kriitikaga nõus?
    Protsendina jah, on neil õigus nii väita, kuid vahepeal on rahvaarv kasvanud – samal ajal on juurde tekkinud ligi 400 000 uut töökohta. Taoline poliitika on ilmselgelt töötanud.  Töötamine peab olema tasuvam kui toetustest elamine ja see oli eelmise valitsuse maksukärbete poliitika siht. Aga ettevõtlus on Rootsis jätkuvalt kõrgelt maksustatud ja see pärsib.
    Eestis oli arutusel miinimumpalga tõstmine, et elatustaset tõsta.
    Lähtekoht peab olema see, millise hinnaga suudavad riigi ettevõtted oma kaupa müüa. Kui alampalk on liiga kõrge – nagu Rootsis – siis tähendab see, et noortel ja ka sisserändajatel on väga raske tööturule pääseda. Palgataset ei määra poliitikud, vaid firmade kliendid. Kui klient ostab Rootsi veoauto asemel veoauto Saksamaalt, siis järelikult on Rootsis palgad liiga kõrged.

    Spendrups Bryggeri AB

    Alustas aastal 1897 nime all Grängesbergs Bryggeri AB

    Firmal on ligi 800 töötajat ning käive ca kolm miljardit Rootsi krooni

    Kontserni kuuluvad ka  Spendrups Vin, Gotlands Bryggeri ja Hellefors Bryggeri

    Spendrupsi enda kaubamärkide seas on Spendrups, Norrlands Guld, Mariestads, Loka ja Nygårda, litsentsi alusel toodetakse selliseid kaubamärke nagu Heineken, Schweppes, Pago, El Coto, Gallo, Bergstrands kaffe

    Firma eesmärk on püsida konkurentsivõimeline eelkõige koduturul, vähesel määral ka eksporditakse

    Tulles tagasi järgmise generatsiooni juurde Spendrupsis. Olete juhtunud lugema Ayn Randi raamatuid?
    Oo jaa, mitu korda.
    Kas soovitaksite ka oma lastele, et n.ö aluspõhimõtted eluks paika panna?
    Minu lastel on ta raamatud ammu loetud. Arvan, et huvitav on see, et ta kasvas üles ajal, mil ettevõtlus seati samal moel küsimärgi alla nagu ma ennist rääkisin. Ta tuli Venemaalt USAsse ja koges varakult kontrasti kahe ühiskonna vahel, millest üks toetas vaba ettevõtlust ja teises määrasid riik ja poliitikud. Ayn Randi on alahinnatud. Rohkem inimesi peaks tema raamatuid lugema.
    Mis roll on riigil - kas riik peaks näiteks aitama alustavaid ettevõtteid?
    Ei. Iga toetuse peaks sellisel juhul otsustama poliitik või ekspert, kes teab niisama vähe kui sina või mina, mis tulevik toob. Vaja on, et oleks eraisikud, kel on veidi raha pangas, et hakata oma esimesi ideid ellu viima. Nii käib uue loomine.
    Kuidas valmistuda homse päeva töökohtadeks?
    Haridus ja arendustöö, kuid samuti ettevõtlus ja ettevõtlikkus.
    Rootsis käivas debatis räägime palju sellest, et noored peavad paremini vastama tööturu vajadustele. Kuid me ei räägi sellest, mis on veel tähtsam – et neist saaksid ettevõtlikud inimesed. Sest kui kõik vastavad tööturu vajadustele, kuid pole neid, kes tööjõudu palkaks, tammuksime ikkagi paigal. Vaja on mõlemat - nii vastavust tööturu nõuetele kui ka ettevõtlikkust.
     
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.