Töötukassa varalaegas

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 4. mai 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötukassa varalaegas
Töötukassa reservid on kasvanud üle 610 miljoni euro, valitsus kavatseb samamoodi jätkata.Foto: Raul Mee
Ajal, kui valitsus otsib katteallikaid sotsiaalmaksu alandamiseks, seisab töötukassa kontol jõude üle 610 miljoni euro.
Erinevatel hinnangutel piisab kogutud reservist vähemalt viie kriisiaasta ületamiseks. Enamgi, kuigi aasta alguses langes töötuskindlustuse maksumäär kokku 0,6 protsendipunkti võrra, 2,4 protsendini, kasvab reserv tänavu veel ligi 35 miljoni euro võrra. Rahandusministeeriumi hinnangul väheneb lähemal neljal aastal ka töötus.
Kogu töötukassa ajaloos on vaid üks aasta, kui reserv on vähenenud. See juhtus kriisi keskmes 2009. aastal. Pärast seda on varu tormiliselt kasvanud. Näiteks mullu kasvas reserv üle 100 miljoni euro. Kindlustusmakseid laekus üle 174 miljoni euro, samas kui töötuskindlustuse kulud kokku olid ligi 60 miljonit eurot. See tähendab, et igast kogutud kindlustusmakse eurost maksis töötukassa välja umbes 34 senti.
Kui suureks on mõistlik reserve kasvatada?Vastab töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu
Töötukassa nõukogu arutleb kindlustusmaksemäära üle 20. mail. Maksemäära prognoos järgmiseks neljaks aastaks on koostamisel ja esitatakse tõenäoliselt mai lõpus valitsusele ka. Oleme valmis kommenteerima pärast nõukogu koosolekut.
Langetame makset
Ekspertide hinnangul võiks töötuskindlustusmakset veelgi alandada või raha kasutusse võtta. Seevastu valitsus ei näe üle poole miljardi euro suuruses reservis võimalust langetada töötuskindlustuse maksemäärasid, kuigi see oleks üheks võimaluseks langetada ka tööjõumakse.
Äripäeva finantskontrolleri Raivo Sormunen hinnangul võiks töötuskindlustuse maksumäärasid julgelt langetada, kui lähiaastatel pole tööpuuduse tõusu ette näha. "Siis võiks maksemäära alandada vabalt veel 50% ja lasta niimoodi muretult kümme aastat," ütles ta.
Ka Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari sõnul on Töötukassa reservid suuremad kui ülesannete täitmiseks vaja ning raha on tegelikkuses valitsuse kasutuses ja käsutuses. Tema sõnul pole töötuskindlustusmakse küll ametlikult tööjõumaks, kuid sisuliselt ta seda on. "Tööandjatena, kes osalevad rahvusvahelises konkurentsis, näeme väga selgelt, et tööjõu maksukoormus on üks meie konkurentsivõime olulisimaid pudelikaelu," rääkis Tamsar. Seega tulnuks tema sõnul juba ammu töötuskindlustusmakset langetada, kuid see oli valitsuse poliitilise otsuse taga.
Tamsari sõnul ei arva tööandjate keskliit, et olemasolevat reservi tuleks hakata valimatult laiali jagama. Selle asemel tuleks reservi kasutada tööturu riskirühmade ennetavaks ümberõppeks ehk suurendada kõige haavatavamate inimeste konkurentsivõimet enne töötuks jäämist.
Valitsus kehtestab uue makse
Hoolimata aina paisuvast töötukassa reservist ei plaani valitsus töötuskindlustuse maksumäärasid alandada, kuigi see langetaks omakorda tööjõumakse. Viimase langetamist on peaminister Taavi Rõivas korduvalt kinnitanud valitsuse prioriteedina.Sellegipoolest on valitsusel koalitsioonilepingu järgi plaanis kehtestada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusmakse. Töö- ja terviseminister Rannar Vassiljev ütles, et kuigi see klassikalise tööjõumaksuna ei kvalifitseeru, tõstab plaanitav maks mingites valdkondades tööjõu hinda. "Sõltub, millised maksumäärad tulevad ja kellele see rakendub," märkis ta. Praegu pole maksumäär veel teada.Vassiljev märkis, et ministeerium üritab praegu paika panna loodava maksu kontseptsiooni. Ta selgitas, et tööõnnetus on lihtsasti fikseeritav, ent kutsehaiguste puhul on asi keerulisem. Samuti on Vassiljevi sõnul küsimus, kuidas maksemäära jaotada - kas kõikide sektorite vahel võrdselt või määrata kõrgema riskiga valdkondadele suurem maks. "Praegu on see kõik pigem idee tasandil alles. Põletavaid asju on palju, kuid tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusmakse nende seas otseselt pole," ütles ta. Valitsusperioodi tegevuskavas on aga makse kehtestamine sees.
Investeerime oskustesse
Majandusteadlase Rainer Katteli arvates oleks rumal reservi mitte kasutada. Raha ei tasuks niisama suvaliselt laiali jaotada, vaid tuleks paigutada inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse, näiteks ümberõppesse ja koolitustesse. Kattel selgitas, et Eesti majandusel on probleeme tootlikkuse kasvuga, mis ongi suuresti just töötajate puudulike oskuste taga kinni. Katteli sõnul on töötajate puudulik kvalifikatsioon koguni suurim majanduskasvu pidurdaja. "Sellesse tuleks tõsisema tähelepanuga suhtuda, eriti veel, kui töötukassal selleks tegelikult raha on ja võimalus selleks on kätte langenud," ütles ta.
Kattel märkis, et töötuskindlustuse maksumäära langetamisest poleks kellelgi suurt tolku, kuna rahaline võit oleks väike. "Maksumäära langetamine oleks mõistlik tugeva majanduskriisi ajal. Praegu on meil hoopis mõõdukas kasvu periood," ütles ta.
Tervise- ja tööminister Rannar VassiljevFoto: Andres Haabu
Valitsus plaanita
Rahandus- ja sotsiaalministri sõnul suuri muutusi töötukassas plaanis ei ole. Rahandusminister, Isamaa ja Res Publica Liidu liige Sven Sester ütles, et reserv on töötukassa käsutuses ja valitsusel sellega mingeid plaane pole. Samuti ei kasutata Sesteri sõnul reservi ühegi lubaduse elluviimise katteallikaks.
Seevastu tervise- ja tööminister, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev tunnistas, et töötukassa reserv on suuremas plaanis üks konsolideeritud riigisektori osa, mis tähendab, et reservi tulude vähendamisega läheks tasakaalust välja ka riigieelarve. "Selleks, et maksta rohkem välja, kui sisse tuleb, on vaja kuskilt omakorda kärpima hakata," ütles ta, lisades, et vormiliselt on raha küll töötukassa reservis, kuid tegelikkuses kuulub see valitsussektorisse. "See on üks polt eelarve tasakaalus," märkis ta.
Kõnelustel teemaks
Vassiljevi arvates on töötukassa reservi mõistlik hoida juhuks, kui tööpuudus peaks järsku üles minema. Eelmise aasta töötukassa maht oli 116 miljonit eurot, mis on Vassiljevi sõnul praeguste kulude tasemel umbes viie aasta varu. Töö- ja terviseministri sõnul pole see-eest karta, et tööpuudus järsku tõusma peaks. "See on mingil määral õpitud eelmise kriisi kogemusest. Praegune reservi maht oleks nüüd sellise kriisi üleelamiseks täiesti piisav," märkis ta. Reservi hoidmine on tema sõnul riigi põhimõtteline otsus.
Valitsuskõnelustel oli kõneaineks ka töötukindlustuse maksemäära alandamine, kuid see jäeti kõrvale, sest Vassiljevi sõnul oleks see vajanud katteallikaid. "Ükskõik, kas reservi või mõne muu katteallika najalt, see pole oluline," ütles ta. Tema sõnul oleks töötukassa reservi tulude vähendamine kogu valitsussektori eelarvepositsiooni halvemaks teinud ning vaja oleks olnud kas kehtestada täiendavaid makse või teha kuskilt kärpeid.
Ka Sesteri sõnul pole töötuskindlustuse maksumäära valitsusel praegu rohkem langetada pole plaanis, kuid koalitsiooni läbirääkimistel otsustati, et vajadusel tullakse selle küsimuse juurde tagasi. Ta lisas, et töötukassal võivad kulutused kasvada, kuna käsil on töövõimereformi käivitamine.
Vassiljev ütles aga, et töövõimereform töötukassa reserve ei mõjuta - reform rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist. Ettevalmistamise kulud sel aastal on 3,2 miljonit eurot, järgmisel aastal hinnanguliselt 9,6 miljonit eurot. Reformi maksumusele lisandub töövõime hindamise teenuse hind, mida hakkab töötukassa hankega sisse ostma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum