Pensionifondid saavad rohkem Eestisse investeerida

Seaduseelnõu seletuskirja järgi on peamine eesmärk võimaldada pensionifondidel suurema tootlusega varadesse investeerides saavutada paremaid tulemusi ja maksta inimestele niimoodi suuremaid pensioneid. Nii-öelda toetav eesmärk on võimaldada pensionifondidel suunata rohkem kapitali kohalikku majandusse.

Pikalt on seletuskirjas lahti kirjutatud eelnõu tagamaad, mille kohaselt peetakse pensionifondide vahendeid üheks olulisemaks pikaajalise kohaliku kapitali allikaks. Mujal maailmas mängib pensioniraha väga olulist rolli institutsionaalse kapitali allikana, olles sageli ankurinvestor nii kapitalituru tehingutes kui ka erinevates sektoritele või varaklassidele põhinenud fondides (nt riskikapitalifondides, kinnisvarafondides, aktsiafondides jne).

Üks põhjus, miks Eestisse pensionifondide raha suhteliselt vähe investeeritakse, on väidetavalt sobilike instrumentide vähesus siinmail. Ehk eelkõige on börsil noteeritud ettevõtteid vähe. Teiseks on nimetatud ka seadusandluses sätestatud teatud piiranguid, mis ei luba eriti paindlikul kujul Eestisse investeerida, nt investeerimine kinnisvara SPVdesse on veidi takistatud või kontrollosaluse omandamise keeld.

Eelnõuga kaasnevate muudatuste tulemusena on võimalik pensionifondide vara senisest rohkem investeerida eelkõige noteerimata väärtpaberitesse, kinnisvarasse ja taristu projektidesse. Kaotatud on ka osaluspiirang ühe emitendi väärtpaberitesse investeerimisel.

Kehtiv regulatsioonEelnõu kohased muudatusettepanekudII sambapensionifondi piirangIIII sambapensionifondi piirang1. Noteerimata väärtpaberidReguleeritud turul kauplemisele mittevõetud väärtpaberitesse võib investeerida kuni 10% fondi varast.Eelnõu kohaselt saab investeerida kuni 30% noteerimata väärtpaberitesse (võlakirjadesse). 2. Aktsiad ja aktsiafondidAktsiatesse võib investeerida kuni 50% kohustusliku pensionifondi varast.Aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võib investeerida kuni 75% kohustusliku pensionifondi varast. Piirangud puuduvad.Senised piirangud jääksid suures osas II samba pensionifondide puhul kehtima. Samas ei liigitata eelnõu kohaselt aktsiainvesteeringute alla enam investeeringuid äriühingutesse (SPV-desse), mille vara investeeritakse edasi taristuprojektidesse.3. KinnisvaraKinnisasjadesse võib investeerida kuni 10% kohustusliku pensionifondi varadest.Ühte kinnisasja võib investeerida kuni 2% kohustusliku pensionifondi varadest.Kinnisasjadesse ning kinnisvarafondi osakutesse ja aktsiatesse võib investeerida kokku kuni 40% kohustusliku pensionifondi varadest.§ Kinnisasjadesse võib investeerida kuni 20% vabatahtliku pensionifondi varadest.§ Ühte kinnisasja võib investeerida kuni 5% vabatahtliku pensionifondi varadest.§ Kinnisasjadesse ning kinnisvarafondi  osakutesse ja aktsiatesse võib investeerida kokku kuni 70% vabatahtliku pensionifondi varadest. Säiliksid samad nõuded, v.a see, et ühte kinnisasja võib senise 2% asemel paigutada 5% II samba fondi varadest.4. VäärismetallidVäärismetallidesse ja nendel põhinevatesse tuletisinstrumentidesse on investeerimine keelatud.Väärismetallidesse ja nendel põhinevatesse tuletisinstrumentidesse võib edaspidi investeerida kuni 5% pensionifondi varadest. 5. Osaluste ja emissioonide omandamine§ Üheski isikus ei või omada rohkem kui:1)    10% hääleõiguseta tema aktsiatest;2)    10% tema emiteeritud võlakirjadest;3)    10% tema emiteeritud rahaturuinstrumentidest;4)    25% teise investeerimisfondi osakutest või aktsiatest.Need piirangud kaotatakse, v.a juhul kui on huvide konflikt (nt sama grupi isik on emitent või emissiooni korraldaja). Ehk edaspidi saab omandada ka kontrollosalusi. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks täiesti uue võimalusena saab investeerida pensionifondide vara ka väärismetallidesse. Praegu on see seadusega otsesõnu keelatud. See küll ei seondu otseselt Eesti majandusse investeerimisega, kuid annab lisavõimaluse pensionifondide varade investeerimisriski hajutada.

Meede annab pensionifondidele ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks võimaluse, mitte ei kohusta neid seda tegema. Seega sõltub selle meetme potentsiaali realiseerimine eelkõige pensionifondide valitsejate otsustest. Meede ei too neile seetõttu kaasa otseseid kohustusi.

II samba pensionifondide varadest investeeritakse Eestisse 22%, millest aga omakorda 72% moodustavad hoiused ja seega sõltub investeeringute maht Eestisse just hoiuste ja kontode mahu muutusest. Otse Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritakse 3,1% II samba varadest (2013. aastal 4,6%). Ülejäänud Eesti investeeringutest moodustavad erinevad Eestis registreeritud fondid (samuti 3,1% II samba varadest), millest suurema osa moodustavad kinnisvarafondid, mis investeerivad samuti suuresti Eestisse. Ehk kokku investeeritakse Eestisse umbes 5,4% II samba varadest.

Meede ei mõjuta küll otseselt pensionifondivalitsejaid käituma võrreldes praegusega teistmoodi, see tähendab, et investeeringuid tuleb jätkuvalt hajutada ja varade investeerimisega seotud riske tuleb hinnata adekvaatselt, kuid kaudne mõju pensionifondide varade kasvule võib olla üsna arvestatav. Selle täpset suurust ei ole siiski võimalik hinnata.

Kui praegu on Eestisse investeeritud 5,4% pensionifondide varadest (v.a hoiused), siis võiks edaspidi eeldada või seada isegi eesmärgi, et Eesti investeeringute osakaal pensionifondide investeerimisportfellis suureneb. Konkreetset sihti seada tegelikult ei ole aga asjakohane, sest eesmärk ei ole tingimata võimalikult palju Eestisse investeerimine, vaid pensionifondide vahendite investeerimine varadesse, mis toovad pensionikogujatele maksimaalse võimaliku tulususe kehtestatud reeglite piires.

Selle meetme puhul on otstarbekas korraldada ka mõju järelhindamine, mis võiks toimuda investeerimispiirangute avardamisest kolme kuni viie aasta möödudes. Sellisel juhul oleks võimalik hinnata, kas ja mil määral on ülalesitatud eesmärgid saavutatud. Esimese eesmärgi hindamisel tuleb seejuures arvestada ka majandustsüklitega ehk kui fondi investeeringud on sattunud majanduse langusfaasi, siis peegeldub see paratamatult ka fondi tootluses ja vastupidi.