Nahaalne pettus Tallinki laevadel

08. mai 2015, 00:01
Tallinki laev
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20150508/NEWS/150509831/AR/0/AR-150509831.jpg

Kurikuulsad skeemimeistrid Raivo Paala ja Teet Raatsin imesid end oma äridega Tallinki laevadel töötanud fotograafide külge tööjõurenditeenuse osutajatena ja jätsid maksmata tööjõumaksud.

Skeemiks kasutati ära börsifirma Tallinki laevadele aastaid turistide pildistamise teenust osutanud ettevõtteid. Juba alates 2007. aastast kuni möödunud kuu lõpuni olid Tallinki koostööpartnerid turistide lõbustamisel kaks noort ärimeest Uku Russ Ilves (33) ja Veigo Vesman (30). Nende osaühingud Seawave Foto, Seawave, Pildimees ja viimasena Ilvese ainuomanduses olev Merefoto võitsid kogu selle aja vältel iga-aastaseid konkursse fototeenuse osutamiseks Tallinkile. Eelkõige tähendas fototeenus turistidele neist laeval tehtud mälestuspiltide müümist. Pealtnäha tore ettevõtlus oli aga seest mäda mis mäda. Ilvese ja Vesmani äri täitis maksuametile juba tuttavate skeemimeistrite Paala ja Raatsini taskuid. Peteti nii riiki, töötajaid kui ka Tallinkit.

Hämarat äri toitis töötukassa

Loole lisab kurioossust, et pettust aitas omamoodi õlitada riiklik töötukassa, kes Ilvese ja Vesmani tööpakkumisi vahendades tööjõuäri petuvõrku hulga töötajaid suunas. Mitu Äripäevaga suhelnud ekstöötajad sattusid laevafotograafiks just töötukassa kaudu.

Töötukassa teenusejuht Maiken Sõrg selgitas, et neile antud ettevõtete kohta kaebusi laekunud ei ole, mistõttu pole olnud alust nende tööpakkumisi mitte avaldada.

Igatahes ootas neid, kes heausksena ahvatleva töö laeval vastu võtsid, halb üllatus. Lühidalt kokku võttes toimus tööjõumaksudele vilistamine nii, et nn paberil puhaste ettevõtete kaudu värvati töötajaid laevafotograafideks, kuid skeemimeistrid imesid end iga töötaja külge kinni tööjõurendi teenuse osutajana. Need nn tööjõurendi teenust osutanud ettevõtted jätsidki riigile tööjõumaksud maksmata. Lisaks deklareeriti töötajate tasusid maksuametile tegelikkusest oluliselt vähem ning töötajaid keelitati selleks kogu või osa tasu sularahas vastu võtma.

Petuvõrku sattunud töötajatega seda "pisiasja" ei jagatud, et nende tasult osa makse maksmata jäeti. Sotsiaalsed hüved nagu palgast sõltuv emapalk või kogumispension said hoobi töötajate seljataga.

Mustalt maksti 30-60 protsenti tasust

"Kui mina tööle läksin, siis põhiosa ehk siis päevade arvelt teenitud raha kanti pangakontole, see oli see ametlik osa ja pärast ümbrikus toodi paar päeva hiljem veel lisaraha ehk siis käibelt teenitud tasu, mis kuulus sulle," kirjeldas eelmise aasta lõpuni, kokku veidi kauem kui aasta aega Ilvese ja Vesmani alluvuses töötanud Lauri ettevõttes toimunut. Ta rääkis, et kui tema võrdles enda brutotasu ja seda tasu, mis maksuametile deklareeriti, siis erinesid summad 30-60 protsenti ehk deklareerimata jäeti kuni 60 protsenti tema tegelikust töötasust. Vastavad dokumendid on olemas ka toimetusel.

Samas maksti Laurile kätte ikkagi selline summa, nagu oleks kogu brutopalgalt tasutud ka kõik riigimaksud. "Ta võttis minu maksud ka veel endale. Ikka röövis igalt poolt, kust sai," kirjeldas Lauri oma endise tööandja tegevust. Laurile maksid selle veidi enam kui aasta jooksul palka mitu ettevõtet, tema mälu järgi oli neid kolm või neli.

Sarnaseid lugusid rääkis Äripäevale kümmekond inimest, kellest enamik palus anonüümsust. Kannatanuid on aga aastate jooksul olnud sadu, kuna oli tavapärane, et töötajad pidasid skeemis vastu vaid mõne nädala või kuu. Kaadrivoolavus oli meeletu ja töökuulutused rippusid üleval pea vahet pidamata.

Skeemimeistrite kontrolli all olnud fotokiosk Tallinki kruiisilaeva pardal.

Skeemi harutab maksuamet

Üks Ilvese ja Vesmani eksalluv, kes töötas laevadel mullu, meenutas, et palgapäeva eel küsis Ilves temalt, kas ta tahab palka sularahas või pangakontole. "Sularahas pidi rohkem saama. Ma küsisin, et kas see on siis nagu ümbrikupalk, aga tema vastas, et see on palk ümbrikus ja nemad saavad Vene laevadelt palju sularaha, mida panka ei saa viia," meenutas ekstöötaja Ilvese juhtnööre.

Ekstöötajate lugusid iseloomustas, et kui töölepingud olid neil ühe firmaga, siis palka maksid lühikese aja jooksul mitu erinevat firmat ning töölepingu allkirjastamise tava oli selline, et kiirkorras nõutud allkirja järel lepingu koopiat töötajale ei väljastatud.

Veel meenutas üks Ilvese alluvuses töötanu, et kui ta kord koos kolleegidega ettevõtte laoruumist kaupa võtmas käis, oli Ilvesel suur karp raha laual, kust ta seda töötajatele ümbrikusse pani. "Kõige imelikum oli, et osadel ümbrikutel olid peal täiesti tundmatute inimeste nimed mahatõmmatuna," meenutas Ilvese eksalluv. Arvestades, et skeemi niiditõmbajatega seotud firmadel on tööjõumaksude võlgu kokku mitme miljoni euro ulatuses, pidigi skeem ulatuma ka väljapoole antud fotoäri kollektiivi.

Kogu kirjeldatud tohuvabohu harutab Äripäevale teadaolevalt juba mõnda aega ka maksu- ja tolliamet. Skeemi sattunud Ilvese ja Vesmani eksalluvad on käinud maksuametis vestlustel ning nii mõneltki neist on maksuamet hakanud nõudma ka tasumata jäänud tulumaksu.

Tallink kuulis probleemidest alles tänavu

Üllatav on skeemimeistrite tegevuse juures, et nad said aastaid tegutseda börsifirma Tallinki laevade pardal. Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne nentis, et nemad kuulsid maksude ja palkadega seotud probleemidest esmakordselt alles tänavu veebruaris. Aprilli lõpuks heitis Tallink skeemimeistrid lepingu lõpetamisega üle parda.

"Käesoleva aasta veebruaris laekus meie meelelahutusjuhile mitu e-maili, kus kirjeldati olukorda, kus Merefoto (Tallinki viimane koostööpartner fototeenuse osas - toim) poolt olid väidetavalt jäetud maksmata nii palgad kui ka maksud," sõnas Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne. Ta lisas, et kuigi suhtlus nii lepingupartneri (Ilvese - toim) kui ka Tallinki poole pöördunud töötajatega võttis aega, saadi lõpuks Tallinkis asjas nii palju selgust, et otsustati leping Ilvese firmaga lõpetada. "Lõppude lõpuks olid ikkagi töötajate pöördumised ja konkreetsed faktid, mis esitati, need, mis said meie jaoks äärmiselt määravaks," nentis Lääne.

Lääne märkis veel, et edaspidi proovivad nemad omalt poolt vaadata, et nende lepingutes oleksid sees ka punktid, mis määraksid ära partneri vastutustundliku käitumise oma töötajate suhtes.

Skeemimeistrid tegutsevad ka Peterburi laevadel

Äripäevale teadaolevalt on samad skeemimeistrid lisaks Tallinkile aastaid teenust osutanud ka Peterburi laevadel ettevõttele St. Peter Line. Kommentaari Peterburi liinide ettevõttest saada ei õnnestunud, kuid meie andmeil toimib koostöö ka praegu.

St. Peter Line on Vene kapitalil ettevõte, mis on registreeritud Küprosel. Ettevõtte laevad sõidavad liinidel Helsingi-Peterburi-Helsingi ja Stockholm-Helsingi-Peterburi-Tallinn-Stockholm.

Ümbrikupalkade maksja pages ajakirjanike eest

Maksuskeemiks osutunud fotoäri üks peategelasi Uku Russ Ilves otsustas Äripäeva ajakirjanikke nähes kaks korda järjest põgeneda.

Kuna Ilvesega ei õnnestunud kohtumist kokku leppida, otsustasime proovida temaga jutule saada tema kontori juures sadamas, D-terminali lähedal. Ilves saabus kontori juurde valge rendibussiga. Arvatavasti ajakirjanikke märgates sõitis ta aga pärast lühikest peatumist minema. Otsustasime bussile autoga veidi aega järgneda ning pärast mõningast tiirutamist sadamas buss peatus. Ilves ronis juhiistmelt maha ja juhi koha võttis sisse tema alluv, kauba transportimiseks appi tulnud noormees. Veidrale sohvrivahetusele ei pea kaugelt põhjust otsima. Nimelt puudub Ilvesel kehtiv juhtimisõigus. Kusjuures nägime Ilvest sama bussi roolis ka paar päeva varem, mil ta sellega laevale sõitis.

Kuid tagasi meie küsimuste juurde maksuskeemi teemal. Jõudsime pärast sohvrivahetust kaubiku ukse juurde. Ilves avas ukse ja kuuldes, et soovime küsida tema ettevõtete Pildimees ja Merefoto kohta, karjatas ta: "Minult või!" ja tõmbas ukse jõuga kinni. Järgnesime sadama ümbruses tiirutavale bussile veel pisut aega ja otsustasime seejärel suunduda tagasi Ilvese kontori juurde. Sinna ilmusid mõni tund hiljem sama bussiga ka Ilves ja tema alluv, et tehnikat ja muud kraami kontorisse transportida.

Igatahes jättis Ilves ajakirjanikke nähes töö poolelt liigutuselt katki, lukustas bussi, lükkas transpordikärud majja ning kadus ka ise kontorihoone raudukse taha. Jõudsime talle küll päris mitu küsimust esitada, kuid mitte ühtegi sõna tema suust vastuseks ei kostunud. 
Kui Ilves pages vaikides, siis tema endine äripartner Veigo Vesman jagas meiega enda nägemust meeste ühises äris toimunust (vt intervjuud allpool).

Vaata ka videot Ilvese pagemisest.

Uku Russ Ilves otsustas selgituste andmise asemel vaikida.

Äriseosed viivad vangis istunud skeemimeistrini

Tallinki äripartnerid Uku Russ Ilves ja Veigo Vesman etendasid maksuskeemis vaid jäämäe veepealset osa ning äriseosed viivad välja maksupettuse eest vangis istunud kurikuulsa Raivo Paalani.

Ilves ja Vesman olid skeemis justkui esindusisikud, kes suhtlesid koostööpartner Tallinki ja enda poolt laevadele värvatud töötajatega ning teenisid muidugi ka kasumit, kuid palkade ja tööjõumaksudega majandamine oli vähemalt viimastel aastatel hoopis teiste meeste pärusmaa. Tööjõumaksudega majandamine tähendas sedapuhku ümbrikupalkasid ja maksuvõlgasid, kusjuures ühte juriidilisse kehasse võlad maha jättes oli kohe järgmine käepärast. Kokku miljoneid eurosid tööjõumakse maksmata jätnud ettevõtteid, kes skeemis paaril viimasel aastal palkasid maksid, juhib Teet Raatsin (28), kelle juurest viivad seosed edasi Paalani (51).

Vesman ütles Äripäevale, et Raatsini ettevõttelt soetas tema koos Ilvesega tööjõurendi teenust. "Tegu oli kõik hinnas lahendusega, kus meie andsime töötaja nime ja nemad tegelesid maksuametis arvelevõtmise kuni palkade maksmisega," sõnas Vesman.

Kurikuulus Valga ärimees

Raatsinil on Äriregistris kehtiv seos 31 ettevõttega - ta on nende ettevõtete juhtide või omanike hulgas. Neist ettevõtetest ülekaalukal enamusel on maksuvõlg ja nende hulgas on omakorda kümmekond sellist ettevõtet, kes figureerisid käesoleva loo skeemis ehk maksid palkasid Ilvese ja Vesmani alluvatele. Kõik Raatsiniga seotud ettevõtted on registreeritud Valga linna Metsa tänava kinnistule, mis on alates 1996. aastast kuulunud Paalale. Raatsin on võtnud üle pea kogu Paala äridevõrgustiku juhtimise.

Paala on kurikuulus, ent samas varjuhoidev Valga ärimees, kellest näiteks maakonnalehe Valgamaalane arhiivi on aastate jooksul salvestatud ainult üks 2007. aastal tehtud foto. Ka mujal internetiavarustes temast fotosid ei leidu. Küll aga on Paala tegemised korduvalt ainest andnud kajastusteks üleriigilises meedias. Juba üle 10 aasta tagasi sattus Paala oma ettevõttega Transoil Service maksuameti huviorbiiti. Pärast aastaid kestnud kohtulahinguid mõisteti Paala lõpuks riigikohtus süüdi maksukelmuses suures ulatuses.

Paala polnud aga uurijatele sugugi kerge pähkel, sest ta sõdis oma süüdistuse vastu üle seitsme aasta ning enda väitel esitas sel ajal ka hulga kaebusi Euroopa inimõiguste kohtusse. Lõpuks pidi Paala oma kuriteo eest siiski aastaks vangi minema, kus ta muu hulgas näljastreigi korraldas ja presidendilt tulutult armu palus. Vanglas veetis mees suurema osa 2013. aastast.

Valga ärimehest Raivo Paalast on maakonnalehe Valgamaalane arhiivis vaid üks foto aastast 2007.

Petistest inimõiguste kaitsjad

Paala on tuntust kogunud ka oma seoste tõttu skandaalse ärimehe Meelis Laoga. Näiteks võttis Paala 2010. aastal Laolt üle viimase äri ML Investeeringute OÜ. Laole kuulunud ettevõtte nimetas Paala peagi ümber Inimõiguste Kaitse Bürooks, ent ettevõte kustutati mullu oktoobris Äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Lisaks on ettevõttel seniajani ka üle 800 000 euro ulatuv maksuvõlg, millelt on arvestatud ligi 785 000 eurot intressi.

Paala on minevikus Äripäevale öelnud, et Laolt paarikümne miljoni kroonise maksuvõlaga firma omandamise taga oli tema soov tõestada kohtus, et maksuamet on rikkunud inimõigusi. Niisiis on Paala näol tegemist inimõiguste eest võitleva maksupetturiga ja sama võib öelda ka Raatsini kohta. Kahekesi koos on mehed võidelnud näiteks vangide hääletamisõiguse eest valimistel. Ent peamine sõda käib meestel maksuametiga ja seda katkematult juba aastaid. Kui sisestada Raatsini ja Paala nimed kohtulahendite registrisse, on tulemus kokku kümnete viisi määrusi ja kohtuotsuseid.

Paala: see on tasaarvestus maksuametiga

Kuid tagasi käesoleva loo skeemi juurde. Raatsin enne loo avaldamist Äripäeva küsimustele ei vastanud, kuid olukorda selgitas Paala, kes ütles, tunneb Raatsinit juba aastaid. "Ta on olnud ning on ka hetkel minuga seotud ettevõtete juhatuse liige," sõnas Paala. Ta lisas, et palus tervislikel põhjustel Raatsinil asuda enda asemele äriühingute juhatuse liikmeks ja Raatsin oli nõus seda tegema vaid tingimusel, et Paala loovutab nendele firmadele nõude maksuameti vastu, mille eest Raatsin tasub hiljem.

Edasi selgitas Paala, et riik on tegelikult hoopis temale ja Raatsinile võlgu. Ta viitas nimelt nõudele maksuameti vastu, millega seoses on Raatsin ettevõtlusest tekkinud maksukohustuste osas palunud maksuhalduril teha tasaarvestuse.

Näib, et sisuliselt eeldavad ärimehed, et kuna neil on pooleli kohtuvaidlus ühe maksuameti nõude osas, siis teistes firmades tööjõumaksude tasumata jätmine on selle tasaarvestus. "Tasaarvestust pole tehtud ning käimas on maksuvaidlused. Et Eesti Vabariik ei ole ligi kuue aasta jooksul suutnud menetlust lõpuni viia, ei saa olla etteheide mulle või Raatsinile. Seetõttu ei saa ma ka nõustuda teie väidetega, et ma oleksin maksupettur, skeemitaja või niiditõmbaja," teatas Paala ja lisas, et sedalaadi küsimus ei puuduta ainult teda ja Raatsinit või nendega seotud äriühinguid, vaid kümneid tuhandeid ettevõtteid ning üksikisikuid. Paala sõnul on tegemist struktuurse probleemiga.

"Kui ma püüan lahendada probleeme, mis puudutavad kümneid tuhandeid inimesi, siis ei tohiks minu käitumine olla taunimisväärne," teatas Paala. Oma kommentaaris rääkis Paala pikalt, et Eestis on tarvis asutada konstitutsioonikohus ehk põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Pundis ka raamatupidamisfirma

Paalaga seotud äridevõrgustikus figureerivad lisaks Raatsinile sageli ka vennad Oliver Vainola ja Silver Vainola. Neil meestel oli oma roll ka käesolevas loos. Nimelt ütles Vesman Äripäevale, et Vainolatega seotud ettevõte Rewilo osutas temale ja Ilvesele üpriski äri algusest peale raamatupidamisteenust. Seega raamatupidamisteenus ja hilisem nn tööjõurendi teenus osteti sisse samalt skeemimeistrite seltskonnalt. Vainolatega koos tegutseb ka Raivo Paala tütar Katrin Paala, kes on Rewilo-nimelises ettevõttes kodulehe andmeil müügi- ja personalijuht, kuid kellele kuulub ka üks Rewilo-nimelistest ettevõtetest - Rewilo Raamatupidamine OÜ.

Oliver Vainola ütles, et temaga seotud äriühing pakkus raamatupidamisteenust Ilvese ja Vesmani ettevõtetele, kuid see teenus ei sisaldanud palkade ega teiste ülekannete kinnitamise õigust. "Sisulistele küsimustele me kahjuks rohkem vastata ei saa," teatas Vainola ja viitas konfidentsiaalsuse nõuetele. Raivo Paala kohta ütles Vainola, et Paala on tema pereliige, Raatsinit nimetas aga isiklikuks ja tööalaseks tuttavaks. Ühtlasi kordas Vainola Paala seisukohta ja ütles, et tema teada on hoopis riik võlgu Paalale ja Raatsinile, mitte vastupidi.

Teet Raatsini juhitavad firmad vilistasid tööjõumaksudele.

Vesman: Paala nime kuulsin maksuametis

Koos Uku Russ Ilvesega Tallinki laevadel fotoäri ajanud Veigo Vesman rääkis, et nad ostsid viimastel aastatel Teet Raatsinilt tööjõurendi teenust, kuid Raivo Paala nime kuulis ta esimest korda maksuametis. Maksuametis käis Vesman sama skeemi uurimise tõttu.

Te olite koos Uku Russ Ilvesega Tallinki koostööpartner ligi kaheksa aastat. Kuidas see äri algas?
Meie äritegevus algas vajadusest, sest töötasime Tallinkis fototeenust pakkuvas ettevõttes ja kui eelneva ettevõtte leping lõppes, otsustasime ise selleks oma ettevõtte luua.

Milline oli Teie ja Ilvese tööjaotus ühises äris?
Uku ülesanne oli tegeleda töötajatega ja minu üleanded olid tehnika, logistika, hooldus, sisekontroll jne. Rollide jaotus töömahus oli üsna võrdse ajakuluga.

Millal kaasasite oma äritegevusse Teet Raatsini ja milline oli tema roll?
Teet Raatsini ettevõttelt soetasime tööjõurendi teenust. Tegu oli kõik hinnas lahendusega, kus meie andsime töötaja nime ja nemad tegelesid maksuametis arvelevõtmisest kuni palkade maksmiseni. Tasustatud oli see protsendiga vahendatud töötasudelt. Rendifirma kaasamine toimus minu mäletamist mööda umbes 2013. aasta lõpul.

Samas töötajate värbamisega tegelesite te ju Ilvesega ise, miks oli tarvis hakata sisse ostma tööjõurendi teenust?
Meile pakuti välja seda kui üsna mõistliku kuluga võimalust optimeerida oma aega. Personalijuhi palkamiseks polnud meil rahalist võimalust ega majanduslikku mõtet ja aja kokkuhoid oli väga suur argument. Paljud ettevõtted kasutavad Eestis tööjõu renti (Viking Line, H&M) kuid samas tegelevad ise ka töötajate otsinguga (kuulutused, intervjuud).

Kas Raatsin kontrollis tegelikult teie äri?
Teet Raatsini roll on olnud ettevõttes alati vaid koostööpartnerina. Äriseadustikus toodud mõiste "reaalne kasusaaja" alla ta kindlasti ei lähe ning omanik ta ei ole.

Raatsini äriseosed näitavad, et ta on Valga ärimehe Raivo Paala kompanjon või esindaja. Millised on teie kokkupuuted Raivo Paalaga ja milline oli Paala roll äriskeemis?
Ma pole antud nime kuulnud enne oma ettevõttest lahkumist ega antud isikut ka kohanud. Antud nime kuulsin esimest korda, kui mind maksuametisse vestlusele kutsuti. Seal nimetati Raivo Paala ja Oliver Vainola nime.

Intervjuu järgneb pärast fotot.

Vaikinud Uku Russ Ilvese endine äripartner Veigo Vesman otsustas Äripäeva küsimustele vastata.

Kuidas Oliver Vainola teie äriga seotud oli?
Tema ettevõte Rewilo pakkus raamatupidamisteenust meile juba üpris ettevõtluse algusest. Kokku viis meid üks Vainola endine raamatupidaja, kes ka laevas poole kohaga töötas.

Kas olite teadlik, et Vainola on Raatsiniga samas pundis? Tegemist on ühe seltskonnaga – Raatsin, Vainolad, Paala.
Raatsini ja Vainola seostest olen lugenud ainult internetist. Reaalselt neid koos kohanud ei ole.

Äriseosed viitavad, et olite koos Ilvesega Raatsini ja Paala tööriistad. Kuidas kommenteerite?
Mina ettevõtjana ei ole mingist skeemist tulu saanud. Raatsin oli ettevõtja, kellega meil olid varasemad kokkupuuted ja kes on meid ettevõtluses nõuga aktiivselt aidanud. Tundub, et keegi on teile päris veidrat infot jaganud, sest Paalaga minul kokkupuuted puudusid. Või kui tõesti on ettevõte saanud mingit tulu antud "skeemist", siis peaks Uku Ilveselt seda küsima. Tema jäi minust juhtima üsna suurt ettevõtet – üle 30 töötaja enam kui kuuel laeval.

Meil on tõendeid, et teie juures töötanud inimestele makstud tasu ja maksuametile deklareeritud tasu erinesid oluliselt.
Minu osaluse ajal selliseid probleeme ei ilmnenud. Kui neid ka ilmnes hiljem, siis ma ei saa kuidagi olla vastutav. Mõned endised töötajad on minu poole probleemidega pöördunud, kuid kahjuks ei ole ma neid enam aidata saanud. Mina olen neid saatnud edasi töövaidluskomisjoni ja maksuametisse. Kui üritate väita, et ma oleksin olnud kuidagi teadlik, et makse ei maksta, siis ettevõtted, kellega meil lepingulised suhted olid tol ajal (Vesmani väitel hakati tööjõurendi teenust Raatsini firmadelt sisse ostma 2013. aastal – toim), näisid krediidiinfo ja maksuameti andmetel korrektsed olevat. Mis puudutab aga seda, kas töötajate eest deklareeritud maksud on reaalselt tasutud või mitte, siis seda saavad nad kontrollida vaid ise, tehes päringu maksuametisse. Minu ajal ükski töötaja sellise probleemiga minu juurde ei tulnud.

Ütlesite telefonitsi (Vesman vastas küsimustele kirjalikult, kuid sellele eelnes põgus telefonivestlus – toim), et Uku Russ Ilvesega tekkisid Teil erimeelsused, kuidas peaks rahaga majandama. Mida silmas pidasite?
Pika aja jooksul töötades tekivad ikka erimeelsused ja kui juhitakse üht oma ala edukamat ettevõtet, siis võib tõesti tekkida olukordi, kus omanike nägemus teenitud kasumi jaotamisest on erinev. Kes soovib seda investeerida tulevikuks, kes aga soovib kiirelt rikastuda. Minul on tagasihoidlikud vajadused ja materiaalsete asjade asemel meeldib mulle reisida ning maailma näha. Soovisin ettevõtte igapäevasest tööst tagasi tõmbuda ja tegeleda huvipakkuvamate asjadega ja oma hobide muutmisega reaalselt toimivaks äriks. Kahjuks teine pool nii ei arvanud ja pidas õigemaks kiiret rikastumist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    08. May 2015, 07:30
    Otsi:

    Ava täpsem otsing