Uberike ost meelitab investoreid

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 10. mai 2015 kell 13:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uberike ost meelitab investoreid
Tugeva konstruktsiooniga, aga muidu hooletusse jäetud puumaja Tartus saab Kaisa Murutari ettevõtmisel ärklikorruse kordaFoto: Jassu Hertsmann
Täielikku renoveerimist vajavad korterid on kinnisvaramaaklerite hinnangul hea investeering, ent nende kordategemine on ajakulukas ning eeldab head rahaplaneerimise oskust.
Õigupoolest peab renoveerimata kortereid turult tikutulega taga otsima. Domus Kinnisvara maakler ning hindaja Kristel Grossthal märkis, et kui võtta aluseks Tallinna ning Harjumaa korterid, siis on umbes 5–10% müügil olevatest nii-öelda tüüpkorteritest renoveerimata. Tüüpkorteri all peetakse silmas näiteks Mustamäe paneelmaja kahetoalist korterit, mis vajab seal elama asumiseks põhjalikku remonti, kaasa arvatud torustiku väljavahetamist.
“Huvitatuid on tõesti väga palju, rohkemgi, kui kortereid pakkuda on. Eriti hästi lähevad kaubaks kahetoalised korterid. Suuremad, näiteks nelja- ja viietoalised, nii populaarsed ei ole,” märkis Grossthal.
Tema sõnul on renoveerimata korterid populaarsed eelkõige väikeinvestorite seas, kes neid kokku ostavad, renoveerivad ning seejärel kallimalt edasi müüvad. Seega pole seesuguste korterite müügiga probleemi.
Uus Maa kinnisvarabüroo kesk- ja vanalinna maakleri Kaija Kullati sõnul sõltub seesuguste korterite müügiedu hinnast. “Piltide puudumine või pildid koledast seisukorrast ei ole takistuseks. Kliendid, kes otsivad remonti vajavat korterit, just sellise info peale kohale tulevadki. Investorid, kes remonti vajavaid kortereid jahivad, vastupidi, rõõmustavad seda rohkem, mida vähem infot korteri kohta on ja mida hullem kõik välja näeb,” rääkis ta. Julgematele lähevad Kullati sõnul müügiks isegi need korterid, kus pole sees elektrit või mis on osaliselt kahjustada saanud, näiteks põlenud.
“Tavalise koduostja puhul mängib rolli see, kui palju on inimesel varasemat ehituskogemust,” märkis Kullat. Koduostja võtab tema sõnul rohkem arvesse ka maja seisukorda ja kommunaalkulusid.
Mida võiks tähele panna renoveerimata korterit müües?Kristel Grossthal, Domus Kinnisvara maakler ja hindaja
Müügikuulutust silmas pidades tasub müüjal kindlasti kogu korteris olev mööbel ja muud esemed välja viia. Mida tühjem korter, seda parem. Kindlasti tuleb kasuks, kui korteris parajasti keegi sees ei ela. Kui korteris on palju kila-kola, võib see jätta halvema mulje, samuti ei võimalda see inimesel näha ruumide tõelist olemust. Ostja niikuinii ei soovi vanu asju. Soovitan kokku koguda varasemad arved, et neid ostjale näidata, kui too peaks seda soovima.Kaija Kullat, Uus Maa maakler
Enne renoveerimata korteri müüma hakkamist tasub uurida turgu ja lasta näiteks kogenud maakleril teha hinnakalkulatsioon, et kogemata mitte liiga soodsalt müüa. Õige müügihinna korral võib müüjat oodata suisa huviliste laviin, seega kellel ei jagu endal närvi, tasuks kasutada maakleri teenuseid.Mõni investor võib ahvatleda korterit ise müüvat omanikku minema ka ebaausale teele, pakkudes näiteks osa ostusummast nii-öelda mustalt, sularahas.
Ostjad pigem rikkamad
Eraisikust ostjaid vaadates tundub Grossthali hinnangul tegu olevat pigem rikkamate inimestega, kellel on aega ja oskusi seesuguse korteriga tegeleda. “Tavaliselt on tegu kas nooremapoolsete või keskealiste inimestega, kellel on remondi- või ehituskogemus,” selgitas ta.
Grossthali sõnul eelistavad kõhnema rahakotiga ostjad pigem keskmises seisukorras kortereid, kuhu sobib elama kolida ja siis jõudumööda edasi kõpitseda. “Kes ostab laenuga korteri, peab arvestama, et laenu antakse ainult korteri ostuks, remondikulud tuleb endal kanda,” märkis Grossthal.
Kahetoaline renoveerimata ning üsna täbaras seisukorras tüüpkorter Mustamäel maksab umbes 50 000 eurot. Kohe pärast ostu sinna sisse ei koli, mistõttu tuleb remondi tegemiseks aega ja raha varuda. “Sellise korteri täielik kordategemine maksab umbes 14 000 eurot,” selgitas Grossthal. See tähendab, et kogu korter läheks maksma 64 000 eurot, mis omakorda on Mustamäe keskmises seisukorras oleva kahetoalise korteri hind.
“Minu hinnangul ongi hinnapiir seal, kus on ostja ostuvõimekus,” lükkas Grossthal ümber fakti, et korteri ostmine ning täielik renoveerimine läheb kallimaks maksma kui juba korras oleva ostmine.
Teisalt nentis Kullat, et kuna renoveerimist vajavad korterid on turul kuum kaup, on ka nende hind ajas kasvanud. “Võiks isegi öelda, et remonti vajava korteri eest peab proportsionaalselt maksma rohkem kui kulumiga remonditud korteri eest. Just see massiliselt juurde tekkinud väikeinvestorite hulk on minu arvates sellise muudatuse turul tekitanud,” kommenteeris ta.
Tavalise, juba renoveeritud korteri ostu puhul tekib ostjal sageli küsimus, kui kvaliteetselt kõik lahendatud on, renoveerimata korteri ostmisel saab ise kõik oma äranägemise järgi teha. “Samas peab arvestama, et see võtab aega ning energiat. Samuti eeldab see head rahalist planeerimist,” nentis Grossthal, kelle hinnangul on kõige kallim teha sanitaarremonti, millele järgneb köök ning alles seejärel muud eluruumid.Paberimajandus järjest olulisem
Kullat lisas, et remonti vajavat korterit ostes tasub hinnata oma oskusi ja võimalusi, sest eriti vanemates majades võib remondi käigus tulla ette üllatusi. “Kui tahetakse muuta korteri planeeringut või laiendada korterit koridori või pööningule, peab muudatuste võimalikkust eelnevalt uurima korteriühistu ja omavalitsuse käest ning kindlasti hankima kooskõlastused ja projektid,” rääkis ta. Viimastel aastakümnetel on Kullati sõnul väga palju kortereid ilma loata ümber ehitatud, aga nüüd on hakatud järjest enam nõudma dokumentatsiooni.
Grossthali sõnul pöördutakse tema poole ka hirmuga, et renoveerimata korteril võivad kaelas olla võlad. Seda saab üsna lihtsalt kontrollida. “Samuti küsitakse naabrite kohta, ent nendest me väga palju rääkida ei tea,” nentis ta.
Korterit ise renoveerida on põnev
Noor alustav ettevõtja Kaisa Murutar puutus renoveerimist vajava puumaja korteriga esimest korda kokku paari aasta eest, kui tema pere endale Tartusse Narva maanteele kodu ostis. “Tookord oli sellise korteri eelis madalam hind, aga sama oluline oli võimalus kõike enda käe ja maitse järgi kujundada,” meenutas ta.
Kuna see oli põnev loominguline protsess, otsustati see teekond veel kord ette võtta, sedapuhku aga projekti korras.
Renoveerimata korteri ostu eesmärk oli kapitali kasvatamine. “Tegelikult tahame seda, mida kõik inimesed – teenida raha sellega, mida meile teha meeldib ning millesse usume,” märkis Murutar, kelle sõnul oli kindel soov saada mõni õnnetumas seisukorras korter vanasse majja, et see siis säästva renoveerimise põhimõtteid rakendades korrastada.Plaan on sellest korterist tulev raha edasi investeerida ning järgmine korter ette võtta.Vanast majast leiab alati midagi
Murutari sõnul on renoveerimata korter nagu lõuend, millele saab järjest kihte peale maalima hakata – see on tohutult põnev.“Vanadest korteritest koorub palju ägedaid asju välja – papi alt paistma hakkavat laudpõrandat ootan alati huviga, tihti on mingid sepistatud rautised või nikerdatud puitdetailid viimistluskihtide alla peitu pandud. Ühest korterist leidsime kipsi alt võimsa ahjuroobi, mis on nüüd siiani kasutuses.”Eelarvestamine kõige keerulisem
Murutari sõnul hakkab vaikselt nokitsedes mõte iseenesest hargnema, mida kuhu paigutada ja kuidas teostada. “Kogu aeg saab midagi uut teada, tuleb uurida ehitusmaterjalide ja töövõtete kohta. Kirsiks tordil on muidugi lõppviimistlus, värvide-vaipade-tapeetide valimine.” Murutari sõnul on praegu renoveerimisel olev korter päris suur projekt. Tegemist on ärklikorrusega, mis võeti kuni katuseni lahti, et kontrollida konstruktsioonide seisukorda, ning ehitati siis uuesti üles. Lammutus- ja üldehitustööde ajal olid ka ehitajad abiks.
“Eks selliseid väikeseid ummikuid, et mis nüüd küll saab, on ikka ette tulnud, aga need mööduvad tavaliselt kiiresti,” ütles Murutar, kelle sõnul on kõige keerulisem eelarvestamine. “Tegime enne korteri ostmist korraliku eeltöö ning arvestasime varuga, kuid kulutusi, millega arvestada ei oska, tuleb ikka väga palju ette. Oleme oma esialgsest eelarvest umbes kolmandiku jagu üle läinud.”
Tööaega raske ette öelda
Tööga alustati jaanuaris ning äsja jõuti värvimise juurde. “Seega võib öelda, et kokku kulub umbes neli kuud.”Korter asub üsna õnnetus seisukorras puumajas. Hoone konstruktsioonid on aga korralikud ning korteriomanikud hakkamist täis, kevadel alustatakse ka renoveerimistöödega. Murutari korter võtab enda alla terve ärklikorruse, elamispinda on 55 ruutmeetrit, põrandapinda pea 100 ruutmeetrit.
Kõigepealt eemaldati vanad viimistluskihid, lammutati kõik vanad seinad, sest taheti korterit laiendada ning lagesid tõsta. “Kui korter oli nii-öelda puhas leht, kutsusime arhitekti, et teha projekt ja plaanitavad tööd kooskõlastada,” märkis Murutar.
Sarikapennid tõsteti kõrgemale, et korter avaram oleks, ka toolvärk korraldati ümber, et liikumisruumi juurde tekiks. Korterile tehti rõdu. Elektri- ning torutööd lasti teha professionaalidel. Vanad uksed kraabiti värvist puhtaks ja need ootavad veel uut viimistluskihti.Osa põrandaid tuli uuesti ehitada, vana puitpõrand lihvida. Järgnesid pahtli- ja lihvimistööd ning nüüd on käes lõppviimistluse järk.
Järgneb liistude, valgustite, sanitaartehnika paigaldamine, põrandate värvimine-õlitamine ja väiksemate viimistlusdefektide parandamine.“Öelda, kui kaua tööetapid aega võtavad, on ka seetõttu keerukas, et need toimuvad tihti korraga,” selgitas Murutar.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kinnisvara
Hetkel kuum