Hando Sutter: kas ühiskond on palkade avalikustamiseks valmis?

Täna teatas riigihalduse minister Arto Aas, et riigile kuuluvate ettevõtete juhtide tasud ja muud hüved peavad olema avalikud, kuna riigiettevõtted peavad kujundama avatud ja läbipaistvat ärikultuuri.Aas rääkis, et saatis teate emotsiooni ajel ning tegemist ei ole konkreetse ettepanku ega tegevuskavaga. „Riigihaldusministrina, vaadates suurt pilti, tahtsin anda väga selgelt poliitilise sõnumi, et selline mõttetu, tarbetu hämamine on tegelikult vale,“ kommenteeris ta.

Aasa sõnul tuleb tasude avalikustamist pidada riigile kuuluva ettevõtte juhtimise hea tava lahutamatuks osaks. Ta rõhutas, et valdav enamik riigile kuuluvaid ettevõtteid on hästi juhitud ja nende juhtide tasu vastab tööjõuturu konkurentsitingimustele. Tarbetu hämamine palganumbritega loob aga tema sõnul kuvandi, et ettevõtetes toimub midagi keelatut või ebamõistlikku.

Eesti Energia juht Hando Sutter on seisukohal, et riigiettevõtete puhul on inimestel õigus teada juhtide palku. Ta rõhutas, et Eesti Energia on palgad avalikustanud ning need peaksid olema piisavalt läbipaistvad. Küll nentis ta, et mõistab, miks riigiettevõtete juhtide palku avaldada ei taheta.

„Valus teema on reaktsioonid. Kuigi üritad rääkida, millega sa igapäevaselt tegeled, siis tegelikult valmistab tuska vihkamise rubriik,“ nentis Sutter. Ta selgitas, et kui palgad avaldatakse, siis on nädal aega sapiseid sõnavõtte märgata. „See on võib olla see, miks seda ei taheta teha. Küsimus on, kas ühiskond on selleks valmis,“ nentis ta.

AS Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand on arvamusel, et kui avalikkusel on põhjendatud huvi, siis peaksid riigijuhtide palgad olema avalikud. Ent ka tema hinnangul tekitab palkade avaldamine pigem tuska: "Tänase kogemuse pealt võib küll pigem väita, et see tekitab pigem pahameelt ning ka valesid tõlgendusi." Tallinna Sadam on siiani oma juhtide palgad avalikustanud siis kui ajakirjanikud on seda küsinud.

AS Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi on seisukohal, et tegemist on omaniku otsusega. „Kui omanik tahab teha palgad avalikuks, siis on järelikult avalikud, kui ei taha, siis ei ole,“ kommenteeris ta. Veskimäe hinnangul oleks ühene selgus reeglistiku osas kindlasti hea, sest nii on võimalik vältida väärkäsitlusi ja ebamugavust.

Sutteri sõnul ei ole iseenesest probleemi palgad avalikustada. Küll aga vajab ühiskond diskussiooni, millised juhtide palgad peaksid olema. Samuti tuleks tema sõnul rääkida juhtide palgaturust Eestis üleüldiselt.

Ka Kaljurand rõhutas, et ei ole alati adekvaatne võrrelda erinevate valdkondade ja vastutusega riigijuhtide palkasid, mõistlikum oleks võrrelda samas valdkonnas tegutsevate riigiettevõtete ja eraettevõtete juhtide palkasid.

Rahandusministeerium esitab lähiajal valitsusele riigi osaluspoliitika rohelise raamatu, mis käsitleb valdkonna probleemkohti. Tänavu aastal peaks valmima ka riigi osaluspoliitika valge raamat, mis annab uued suunised riigi osaluspoliitika kujundamiseks. See annab muu hulgas ühtse seisukohta riigile kuuluvate ettevõtete juhtkonna tasude avalikustamise kohta.

Eesti riik on ainuomanik või otsustusõigusega 30 tegutsevas äriühingus, osalusi on 32 tegutsevas äriühingus. 2013. aasta alguse seisuga osales riik kokku 39-s äriühingus. Neist 100% riigi osalusega ehk riigi äriühinguid oli 27 ning alla 50% suurune osalus oli riigil 7-s äriühingus.