Raha voolab Kreeka pankadest välja

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 13. mai 2015 kell 7:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha voolab Kreeka pankadest välja
Ateena kesklinnFoto: Scanpix/Reuters
Seni tulemusteta kõnelused Kreeka ja kreeditoride vahel on kannustanud kreeklasi oma hoiuseid pankadest välja võtma.
Aprillis küündis hoiuste väljavool Kreeka pankadest netosummas 7 miljardile eurole. Märtsis langes hoiuste tase Kreeka pankades madalaimale tasemele 2005. aasta jaanuarist, vahendas agentuur Bloomberg.
Teisipäeval otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu, et ei karmista praegu veel tagatisnõudeid erakorralisele likviidsusabile Kreeka pankadele. Samuti tõsteti 1,1 miljardi euro võrra 80 miljardi euroni ülempiiri, palju Kreeka keskpank taolist abi pankadele võib anda.
Kreeka rahaline seis on järjest keerulisem. Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis ütles esmaspäeval, et ilma välisabita suudab Kreeka vastu panna ehk veel vaid paar nädalat.
Võlakohustuste täitmiseks on Kreeka valitsus kasutanud mitmeid tavatuid samme – värskeim tagasimakse IMFile sooritati Kreeka reservi arvelt IMFi valduskontol.
Täiendavad 600 miljonit eurot sai valitsus riigiametitele ja kohalikele omavalitsustele antud korraldusest kanda sularahareservid keskpanka.
Esmaspäeval arutasid euroala ministrid ka võimalusi Kreekale veel välja maksmata 7,2 miljardi euro välja maksmist jaokaupa.
Euroala riikide valitsused kaaluvad samal ajal ka Kreekale abipaketti puhuks, kui riik rahaliidust välja kukub, ütlesid agentuurile Bloomberg kaks kõnelustest informeeritud allikat.
Kreeka valitsus arvab, et riik sellist abi ei vaja. Peaminister Alexis Tsipras kordas, et ei kaalu Kreeka euroalalt lahkumist ja keskendub praegu abi kindlustamisele, et vältida pankrotti.
Sellest hoolimata kaaluvad Euroopa ametnikud mehhanisme, kuidas Kreeka nii poliitilises kui majanduslikus mõttes isoleerida, kui riik peaks rahaliidust välja kukkuma, et kaitsta teisi euroala riike võimalike negatiivsete mõjude eest, rääkis üks ametnik.
„Alati on olemas plaan B,“ ütles Itaalia peaministri Matteo Renzi majandusnõunik Filippo Taddei. „Kuid sa pead endalt küsima, kes sellisel juhul appi saab tulla. Ja kui hakkad nimekirja tegema, siis mõistad üsna ruttu, et see on väga lühike.“
Euroala rahandusministrid tervitasid esmaspäeval edu, mis Kreeka ja kreeditoride kõnelustel on saavutatud, kuid poliitikategijad on jätkuvalt kõhklevad, kas Alexis Tsipras on valmis järeleandmisteks, mis tal veel välja maksmata laenuosa kättesaamiseks teha tuleb.
Täna näiteks kirjutab Kreeka väljaande Kathimerini ajakirjanik Yannis Palaiologos ajalehes Financial Times, et Tsiprase juhitud vasakradikaalne Syriza partei pole ilmutanud suuremat valmisolekut Kreeka majandust määndava korruptiivse teenete ja vastuteenete süsteemi (klientilismi) välja juurmiseks kui n-ö senised põhivoolu parteid. Pigem on reforme isegi tagasi pööratud. Syriza lubatud uut algust ei paista.
Rahakupüüre trükkiva firma Fortress Paper Ltd aktsia kerkis eile kahe aasta kiireimas tempos, 22%, vahendas Bloomberg. Veebileht ZeroHedge (millesse investeerimisringkondades skepsisega suhtutakse) kirjutas, et põhjuseks võib olla leping Kreeka valitsusega. Firma teatas eile tehtud avalduses, et ei oska aktsia järsku tõusu põhjendada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pankrot
Hetkel kuum