Andmebaasiga kaupleja põgenes kohtumiselt

Äripäeval õnnestus saada enda käsutusse andmebaas, mis müüja sõnul pärineb Elisast ning sisaldab peaaegu 170 000 eraisiku ees-ja perekonnanime, elukohta ning mobiilinumbrit. Lisaks saime andmemüüjalt lubaduse, et iga kvartal lisandub olemasolevasse andmebaasi 20 000 uut kontakti, mille ta hangib K-Rautast ning kosmeetika-ja rõivapoodidest. Kui kaupleja sai kohtumisel teada, et suhtleb ajakirjanikega, põgenes ta valge Mersuga.

Lugu sai alguse aprillis ühe metsaärimehe jutust, kes rääkis Äripäevale, et talle pakuti e-kirjas müügiks sadu tuhandeid eraisikute ja ettevõtete kontakte. Sellepeale tegi metsaärimees politseile avalduse. Info edastati küberkuritegude osakonda, kuid süüteokoosseisu puudumise tõttu tollal menetlust ei algatatud. 

Äripäevale pakkus aga huvi, mis andmeid täpsemalt müüakse ja kust need pärinevad. Vastupidiselt politseile otsustasime asja edasi uurida. Võtsime kasutusele varjunime Anton Sild ning saatsime e-kirja täpsustavate küsimustega andmemüüjale, kelle virtuaalne nimi oli Mürsk.

Selgus, et nimi "Mürsk" pole õhust võetud - olemas on suisa internetilehekülg mursk.eu. Selle kodulehe andmetel on tegu 2015. aastal asutatud Rapla väikese IT-agentuuriga, mille käsutuses on üle 400 000 kontakti ning kõiki neid saab osta. Andmete päritolu kohta seal infot pole, küll mainitakse eelnevat pikaajalist koostööd teiste ettevõtetega.

Mürsk vastas meilidele kiiresti. Ta pakkus müügiks peaaegu 170 000 eraisiku ja üle 120 000 ettevõtte kontakti, mõlemad maksid kokku 650 eurot. Kui kahtlesime andmete usaldusväärsuses, vastas ta midagi jahmatavat: "Andmed on pärit ühelt Eesti sideoperaatorilt tänu tuttavale, kes seal töötab." Kui palusime täpsustust, siis väitis ta, et tegu on Elisast pärineva andmebaasiga.Teesklesime, et kavatseme andmebaasi osta ning lubasime varsti raha üle kanda. Seetõttu saatiski ta meile peagi mahukad Exceli tabelid e-postkasti. Nagu lubatud, sisaldas see peaaegu 170 000 eraisiku ees-ja perenime, elukohta ja mobiilinumbrit. Eraisikute elukohaandmete kohta väitis andmemüüja: "See, mis tabelis on, näitab lihtsalt kohta, kus inimene on siis enda numbri registreerimise hetkel elukohaks pannud." Teises tabelis oli üle 120 000 ettevõtte nime, aadressi ning kontaktnumbri.

Ehkki meil oli juba käes mitusada tuhat kontakti, pakkus Mürsk müügiks veel programmi, tänu millele saab tema sõnul olemasolevatele kontaktidele iga kvartal juurde laadida kuni 20 000 isiku telefoninumbri ja e-posti aadressi. Andmebaasid koos programmiga maksnuks 1000 eurot.Uued kontaktid ei pärine enam sideoperaatorilt, kirjutas Mürsk. Tema sõnul tulevad need ühest suurimast kosmeetikapoest ja ehitus-ning rõivapoest, samuti Facebooki kampaanialehtedelt. Ta täpsustas, et isikud peavad veebipoodides registreerides sisestama oma telefoninumbri ja nime, seetõttu ta veebilehtede haldjana need andmed endale saabki.

Suurim kontaktiallikas oli andmemüüja sõnul K-Rauta. Tema väitel kestab tal K-Rautaga haldusleping veel kuni poolteist aastat, mistõttu võtab ta sealt andmeid tasuta.

Meil polnud kindlust, kas programmi ostmisega saame aimu andmete päritolust. Kuna tahtsime veenduda, et see ikkagi olemas on, pidime andmemüüjaga kohtuma. Väitsime talle, et saame maksta vaid sularahas ning tegime ettepaneku raha üleandmiseks kohtuda Sikupilli Prisma restoranis Basiilik.

Seal ootasimegi teda ühel aprilli esmaspäeva pärastlõunal, salajaste kaameratega varustatult. Kuna olime andmemüüjaga seni suhelnud vaid meili teel, polnud meil ikkagi veel vähimatki aimu, kellega kohtume.

Lühikese hilinemisega ilmus kohale helepruunis nahktagis tumedate päikeseprillidega noormees, kes rääkis nüüd veelgi avameelsemalt sellest, kuidas ta on kerge vaevaga enda kätte saanud Elisa andmebaasi.

"See, kelle käest need saadi, tegeleb pakettide pakkumisega Elisa poole pealt," kordas müügimees.Andmemüüja hoidis käes tahvelarvutit ning näitas aeg-ajalt programmi, mille ostmisel oleksime iga nelja kuu tagant pidanud saama kuni 20 000 uut kontakti. Tema sõnul olid uued kontaktid erinevate poodide kliendiandmed.

"Kas Te ostate põhimõtteliselt nende käest andmeid?""Põhimõtteliselt küll, aga kuna ma haldan neid, siis ma lihtsalt ei maksa nende eest niimoodi," vastas ta."Aga kelle andmed seal veel on peale K-Rauta?""Siis on kosmeetikapoode. Ütleme nii, et ma haldan suht suurt kontingenti veebipoodidest," sõnas andmemüüja.

Avaldasime kartust, et kui hakkame andmeid kasutama, võidakse pärast nende päritolust aimu saada. Noormees julgustas, et pole vaja muretseda. Kui midagi küsitakse, tuleb vastata, et andmed pärinevad internetist.

Jutuhoos andmekaupleja ei märganud, et tema selja taga lauas istus ka teine ajakirjanik kahe fotograafiga. Kui vajalik info oli kätte saadud, astusime punase mikrofoniga müügimehe juurde ning esitlesime end juba ajakirjanikena, mispeale tormas ta restoranist välja. Andmemüüja varjas tahvelarvutiga oma nägu kaamerate eest ning kõndis autosse.

"Need ei olegi Elisa kontaktid, need on tavalised 1182 kontaktid," väitis ta nüüd ning püüdis meeleheitlikult Sikupilli Prisma parklas ringi tiirutades autot leida. Siis istus ta valgesse Mersusse ja sõitis minema.

Tänu jäädvustustele õnnestus meil hiljem tuvastada, et andmemüüja Mürsk kannab kodanikunime Janno Saar. Ta on 29-aastane noormees, kes ühe tema tuttava sõnul tegelenud arvutitega. Ühtlasi oli tema nimele registreeritud IT-lahendusi pakkuv internetilehekülje mursk.eu domeen ning sel koduleheküljel olev mobiilinumber klappis meiega kohtunud noormehe kontaktnumbriga.

Pärast Äripäevaga kohtumist saatis Saar meile e-kirja, milles kordas, et kogus andmed avalikest andmebaasides, mistõttu ei saa teda varguses süüdistada. Tema telefon oli välja lülitatud.

Palusime hinnata infoliini 1182e töötajatel, kui usutavad on andmemüüja enda kaitseks öeldud väited. 1182e kommunikatsioonijuht Kaarel Tigas sõnas, et kui 1182 kodulehe põhjal sellist andmebaasi koostada, kuluks selleks 17 000 päeva ehk ca 47 aastat. Selles keskkonnas on võimalik registreeritud kasutajana päevas vaadata kuni kümne isiku mobiilinumbreid, kui need pole salastatud. "Siin ikka arvaks, et ta on selle (andmebaasi - toim) kusagilt saanud," sõnas Tigas. 

Äripäeva materjalide põhjal algatatud andmekaitse inspektsiooni menetlus on veel pooleli, mistõttu pole andmete täpne päritolu veel teada.