Silberauto oleks börsil pärl

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 16. mai 2015 kell 5:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Silberauto oleks börsil pärl
Silberauo juht ja omanik Väino Kaldoja.Foto: Erik Pozes
Juba veerand sajandit Mercedeseid maale toova Silberauto börsile tulekut investorid tervitaksid, kuid omanik Väino Kaldoja kahtleb ettevõte edus avalikult raha kaasata.
Silberautoga analoogsed näited, kelle aktsiad on noteeritud välismaisel börsil:1. Kasutatud autode müüja CarMax on USA valdusfirma:
tegutseb läbi oma tütarettevõtete;
tegeleb nii kasutatud autode müügi- kui ka teenindusega, omades müügipunkte üle USA;
vähesel määral müüakse ka uusi autosid;
müüs möödunud majandusaastal üle poole miljoni kasutatud auto;
on 131 kasutatud auto poodi 64-s suurlinnas.
2. Automüügiportaal carsales.com on Austraalia riiklik ettevõte:
kus töötab üleriigiliselt rohkem kui 400 inimest;
on kõige sagedamini külastatav veebikülg omasuguste hulgas;
portaali eesmärk on pakkuda kõige kasulikumat, soodsamat ja parima teenindusega nii autotööstuse kui merendusega seonduvat kuulutusteportaali Austraalias.
"Investorina meeldiks muidugi, kui Tallinna börsil oleks rohkem jaekaubandusega tegelevaid ettevõtteid, eriti kui need ettevõtted on tugeva rahavooga ja esindavad maailmabrände nagu Mercedes-Benz Silberauto puhul," kommenteeris investeerimisfirma Etalon Varahalduse üks omanikke ja juhte Mikk Talpsepp.
"Paraku ei saa meelevaldselt ühtegi ettevõtet börsile tuua ja börsile tulekuks peab olema huvi senistel aktsionäridel ja ka mõistlik põhjus, miks loobuda osast osalusest, müües uutele aktsionäridele kas vanu aktsiaid või emiteerides uusi."Miinusena tõi Talpsepp välja, et maailmabrände esindavatel ettevõtetel sisuliselt puuduvad võimalused tegevust laiendada välisriikidesse, kus sama firma esindamiseks on sõlmitud lepingud teiste firmadega, siis saab börsile tulemise põhjuseks sisuliselt olla vaid kas seniste aktsionäride huvi aktsiaid müüa või siis eesmärk tekitada brändile tugevamat kandepinda Eestis, et läbi selle rohkem müüa.
Ka väikeinvestor Jaak Roosaare märgiks Silberauto aktsiaid. "Igasuguse kauba ostmisel on üks olulisemaid tegureid hind. Teadmata aktsiate, ja sellest tulenevalt ettevõtte müügihinda, on raske mingit mõistlikku otsust teha. Kuna IPO-sid pole ammu olnud, siis oleks soodsa hinna puhul ilmselt ka nõudlust ja seega oleksin ilmselt, vähemalt lühiajaliselt, huvitatud küll," rääkis Roosaare.
Omanik skeptiline
"Oleme suhteliselt spetsiifiline ettevõte, kuna meil on üks tarneahel. Meil on partner ja siis oleme meie. See määrab omavahel teatud suhtluse. Ma ei ole seda teemat kordagi käsitlenud, aga ma küll ei usu, et see oleks väga traditsiooniline, kui selline ühe lõa otsas olev asjandus börsil oleks," kommenteeris Silberauto omanik Väino Kaldoja.
Ta selgitas, et kuna Silberauto omakapital on üle 90%, siis on ettevõte absoluutselt ülekapitaliseeritud, mistõttu ei huvituks nähtavasti ükski investor, kui neil just suurt ideed ei oleks välja käia. "Ta küsiks, mida te selle rahaga teeksite," märkis ta. Rahamurede korral on Silberauto saanud seni kõik oma asjad pankadega ära lahendatud.
"Kriisi ajal ei olnud intress mitte mingisugune number, siis oli täiesti mõttetu kusagilt mujalt hakata raha otsima. Kui sinu enda kodupank, kes sind kõige paremini tunneb, on nõus sulle raha andma, mis sa ikka kusagilt mujalt otsid," selgitas ta lähemalt, miks ei ole ka teistele investoritele mõeldud.
Automüügifirma Silberauto AS:Tegevus algas 1990. aasta juunis, mil Stuttgardis kirjutati alla leping Mercedes-Benz AG autoriseeritud esinduse loomise kohta Eestis.
Pool aastat hiljem avati Tallinnas Tatari tänaval Mercedes-Benzi autoriseeritud teenindus- ja müügipunkt.
1991. aasta kevadel alustati kasutatud Mercedes-Benzi autode müüki.Silberauto juriidiline eelkäija - MB Eesti Autokeskus - loodi 1992. aasta kevadel.
Iseseisva edasimüüja õigustega firma alustas nüüd laiema teenindus- ja müügivõrgu loomist.
1993. aasta juunis alustas tegevust uue nimega firma, AS Silberauto, ning sama aasta septembrikuus sõlmiti Mercedes-Benz AG ja AS Silberauto vahel regionaalesindaja leping.
1995. aasta aprillis sõlmiti Mercedes-Benz AG ja AS Silberauto vahel leping peaesinduse asutamiseks, mis on Mercedes-Benzi hierarhias iseseisva ettevõtte kõrgeim aste.
Leedu turul alustas oma tegevust alates aastast 2002. Sealsed Silberauto esindused paiknevad Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas.
Müüb Saksa, Ameerika ja Jaapani nii sõidu- kui tarbeautosid ja pakub nendega seotud teenindust. Markidest on esindatud: Mercedes-Benz, Jeep, Mitsubishi, Lancia, Fuso ja Citroen (Rakvere, Jõhvi), hiljuti lisandus Maserati.
Omanikud on Veerenni Autokeskus OÜ 43,46% (Väino Kaldoja) ja Väino Kaldoja 55,28%.Töötajaid on 495.
Müügitulu:
2012. a 167,3 mln eurot;
2013. a 205,5 mln eurot;
2014. a 182,5 mln eurot (auditeerimata).
Ärikasum:
2012. a 7,2 mln eurot;
2013. a 7,2 mln eurot;
2014. a 3,2 mln eurot (auditeerimata).
Omakapital: 63,5 mln eurot.
Bilansimaht: 81,7 mln eurot. Allikas: Silberauto
Silberauto müügikäive on 5 aastaga kahekordistunud
Igapäevaselt ettevõtteid nõustava Redgate Capitali juhtiv partneri Aare Tammemäe sõnul on sellise valdkonna ettevõtte puhul veidi kõrgem omakapitali tase loogiline, sest tuleb vastu seista majandustsüklist tulenevatele turbulentsidele. Silberauto on üks Eesti vanemaid autode müügi, hoolduse ja ümberehitusega tegelevaid autokontserne, mis tegutseb kõigis kolmes Balti riigis. Ajalooliselt on Silberauto olnud tugeva kasvuga ettevõte, nii et alates 2010. aastast on tänaseks suudetud müügikäivet Tammemäe sõnul kahekordistada.
"See on heaks näitajaks investoritele, kes näevad, et ettevõtte on võimeline kasvama ja raha teenima," toonitas ta.Peamine argument börsile minekuks saaks Tammemäe hinnangul olla vaid ärimahtude jõuline suurenemine. Kui Silberauto sooviks laiendada oma tegevust Balti turgudel, ostes üles väiksemaid automüüjaid või laienedes muudesse valdkondadesse, näiteks liisingu pakkumine, siis selline tegevus nõuab tõenäoliselt Tammemäe sõnul täiendavat rahasüsti.
Kaldoja jäi kasvu osas skeptiliseks. "Kui ma peaksin praegu 50% oma tegevust suurendama, siis peaksin väga tõsiselt mõtlema hakkama, mis asi see võiks olla. Sa võid ehitada tuhandeid müügipunkte juurde, aga see ei tähenda, et sa turuosa suuremaks ajad. Seda on väga raske saavutada ükstapuha, millises autosektoris, et järsku hakkavad inimesed ühte marki autosid ostma. Praktiliselt võimatu," põhjendas Kaldoja.
Laieneda mõnda teise valdkonda, kus Silberauto juht ja omanik ennast väga tugevalt ei tunne, Kaldoja enda sõnul ka ei soovi. "Eks neid asju on ju proovitud ka. Õigem on tegutseda selles valdkonnas, mis annab sulle enamuse tulemist, ja kus sul on olemas meeskond, kes seda teha oskab," uskus ta. Kaldoja nentis, et tal ei ole praegu ka suuri väljakutseid. "Elu on näidanud, kes on seotud teiste riikide ja turgudega, et nad ei ole väga õnnelikud. Meil on võib-olla olnud õnn kõikidest asjadest eemal olla. Tegutseme ainult Baltikumis ja oleme algusest peale lugenud seda oma koduturuks," lausus ta.
Kaldoja ei mäleta sellist aega, kus ta oleks mõelnud, kas lahkuda või panna äri kinni või müüa osalust. "Oleme olnud väga konservatiivsed oma asjaajamises, tõelised majanduskonservatiivid. Oleme suhteliselt garanteeritult oma finantsasju ajanud. Ei ole väga raha laristanud, ja ei ole õnneks väga ambitsioonikaid ning rumalaid otsuseid teinud," võttis ta ettevõtte tegevuse kokku.

Mis on Rahasüst?
Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins&Norcousiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut. Areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil. Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega "Rahasüst". Lisaks korraldame sügisel koos EstVCA ja Finance Estoniaga väljavalitud ettevõtetele Kapitali Kaasamise Meistriklassi nimelise üritustesarja.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum