Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peter Hunt: rahapiiranguid meil pole

    Peter Hunt Finlaysoni tehases Soomes ettevõttega tehingu sõlmimise järel.Foto: Eiko Kink

    Trading House Scandinavia omanik Peter Hunt peab Eestit endiselt perspektiivikaks investeerimiskeskkonnaks – ta süstib poroloonitehase käivitamisse Pärnumaal 16 miljonit eurot.

    Teil on kavas hakata porolooni tootma ja investeerida selleks 16 miljonit eurot. Kuhu plaanite uue tehase täpsemalt rajada?
    Meil on see plaan pikemat aega juba, jah, tehase teeme Pärnumaale. Kuhu täpsemalt, seda me pole veel otsustanud. Lõplik otsus alles tuleb. See on nagu ketisüsteem meil, mille kõik osad peavad klappima.
    Investeeringu summa suurusjärk on ka jah selline praegu (16 miljonit eurot - toim), kuid lõplik otsus pole veel vastu võetud.
    Millal peaks tehas valmima?
    Kui otsus langetatase, siis kuskil poolteist kuni kaks aastat läheb aega. 2017 oleks reaalne juba valmimiseks.
    Kuhu ja kellele porolooni peamiselt müüma hakkate?
    Enda tarbeks teeme. Meil on Pärnus vooditehas, oleme ostnud Finlaysoni tootmisüksused Soomes ja Wendres on erinevad padjad, aiamööbli padjad ja madratsid – meil on endal suur porolooni tarbimine.
    Kui palju uusi töötajaid võtate?
    Raske öelda, see sõltub sellest, kui palju mööblitööstusega saaks edasi minna. Poroloonitehas üksi võtab mingi kümmekond inimest, see pole nii suur. Aga kõik lõikamine ja ettevalmistused ja mööblitootmine – me räägime ikka mitmesajast uuest töökohast.
    Paljud on Eestis koondanud (GoRail, Ericsson, RKAS), Teie vastupidi – investeerite ja olete optimistlik. Kuidas te oskate siin neid võimalusi näha?
    Ikka optismistlik! Ma ei taha teistele midagi paha öelda, kuid meil on selline suurus käes, meil on mahud taga ja meil on efektiivne tootmine. Ütleme nii, et me oleme selle raskuse käibes üle elanud. Meie kontserni numbrid kasvavad ja ma näen, et see kasv jätkub. Me oleme kriitilise aja üle elanud, meie tasakaal on finantsiliselt tugev, ka rahapiiranguid meil pole – kui on hea äriidee, siis paneme selle lukku ja teeme ära.
    Eesti tundub teie jaoks atraktiivne?
    Jah, tundub küll. Ja me ei sõltu odavast tööjõust nii palju kui teised. Me pakume töötajatele keskmisest paremat palka, meie palganumber on hea ja ma arvan, et töökeskkond on ka hea. Meil pole eriti suurt kaadrivoolavust ja meil on paljud tööd, inimene saab korraliku palga kätte.
    Kuidas teie Pärnu golfirada ja seal juures olev kinnisvaraarendus edenevad?
    See areneb hästi, pärast 10 aastat olnud probleeme! (naerab) Meil golfiklubi hoone valmib ilmselt augustis ja teeme 25. või 26. septembril ilmselt avamise. Väljak on korras, muru kasvab, muudkui niidame seal.
    Elamukinnisvaraprojekt võtab pikmalt aega. Kuid, mul on siiralt hea meel, et pärast kümmet aastat saame avada golfiväljaku. See on esimene aste selle rajooni edasiarenemises. See on 5 km Pärnust väljas ja huvitav projekt.
    Olete öelnud, et soovite, et 2018. aastal peaks kontserni käive ulatuma 2 miljardi Rootsi kroonini – kuidas selle saavutate?
    Detailselt ma ei saa kõiki asju avaldada. Me laiendame oma tööstust ja meil on vaja teha juurdeehitus Pärnu tehasele, kui meil on plaan tuua võibolla ka osa tootmist Soomest Eestisse üle. Kuid, me arvame, et 2018. aastaks võiks see olla reaalne küll, kui me võtame kõik need otsused vastu.
    Teine asi on see, et Wendrel on ka orgaaniline kasv. Kui praegu on kontsernis 120 miljonit, siis 150 või 170 peale jõudmine kolme aastaga on päris reaalne.
    Mitu ettevõtjat on öelnud, et üldine majanduskliima ei soosi investeeringute tegemist hetkel siin piirkonnas. Mida teie sellest arvate?
    Eks Venemaal on praegu raske. Ka meil on Venemaal üks väike hulgifirma ja väike tootmine, mille panime kinni, mis tuli kaasa Soome Finlaysoni ostuga. Soomes on muidugi ka raskused, meil on Soomes käive umbes 20 miljonit eurot. Kuid Rootsis ja Norras me kasvame, ka Poolas ja idapool me kasvame. Meie konkurendid on ka Hiina ja Aasia, kuid praegu on seal hinnad kõvasti tõusnud, dollar on kallinenud euro suhtes. Meie tegutseme valdkonnas, kus tootmismaht on suur, kuid transport on kallis. On trend, et tekstiilitööstus hakkab Aasiast tasapisi tagasi tulema ja see on ka päris huvitav.
    Teil endal on ka ju tootmisüksus Hiinas. Kas see on alles veel?
    Jah. Hetkel on see alles, kuid me teeme endale allhanget, teistele ei tee. Kui suur osa toorainest tuleb Hiinast, siis me nagunii kasutame seda sisseostu kontorina ka.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.