Hooandja juhi uus rahaäri

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 21. mai 2015 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hooandja juhi uus rahaäri
Hooandja eestvedaja Henri Laupmaa käivitab uut ühisrahastusplatvormi Fundwise. Foto: Vallo Kruuser/Eesti Ajalehed
Loovprojektide toetuskeskkonna Hooandja eestvedaja Henri Laupmaa loob ühisrahastusplatvormi Fundwise, kus väikeettevõtted saavad investoritele ühiselt kogutud finantseeringu eest pakkuda osalust oma ettevõttes.
Paari nädala pärast käivitab maikuuks Hooandja projektidele kokku miljon eurot ühisraha kogunud Laupmaa koos oma tiimiga uue ühisrahastusplatvormi Fundwise, mis on tema sõnul ainus omataoline Baltimaades ja mõeldud väikeettevõtetele.
„Omataoline“ tähendab, et klassikalise väikeste summade kaupa investoritelt laenu kokku kogumise ja pärast selle intressidega tagasi maksmise asemel saavad väikefirmad samamoodi investoritelt finantseeringut paluda, kuid vastu pakuvad nad osalust oma ettevõttes. Mida see osalus investorile aga annab, on juba firma omanike defineerida.
Ettevõtte asutajate seltskonnas on lisaks Laupmaale ka ettevõtja Gleb Maltsev, Glimstedi advokaadid ja partnerid Moonika Kukke ja Marko Tiiman ning TEDx konverentside korraldaja ja iduärimees René Lasseron.
Fundwise OÜ
Ühisrahastusplatvorm, kus investor saab finantseeringu eest osaluse toetatavas firmas.
Asutajad: Henri Laupmaa, Gleb Maltsev, Marko Tiiman
Osanikud:- MicroNET OÜ 60% (Henri Laupmaa),- Stoneful OÜ 33% (Gleb Maltsev),- Glimstedt Energia OÜ 4% (advokaadibüroo Glimstedt ja Moonika Kukke),- Okarina OÜ 3% (René Lasseron)
Tagasimakse asemel osta välja
„Osaniku kompenseerimine võib olla väga erinev, see on kokkuleppe küsimus. See ei pea olema tingimata kindla intressiga laen, mille Fundwise’i kaudu mõnda projekti raha panija näiteks viie aastaga tagasi saab. Firma võib paindlikult välja pakkuda seda, mida tal on anda. Kui ettevõte maha müüakse, võib investor saada raha. Ta võib saada dividende, omanikud võivad pakkuda investori osaluse välja ostmist. Siin on võimalusi palju,“ rääkis Laupmaa.
Raha saamine Fundwise’ist töötab Laupmaa kinnitusel samamoodi nagu Hooandja puhul: selleks, et kampaania õnnestuks, peab Fundwise’ist küsitud summa täis saama, muidu väljamakset ei tehta. Kas ettevõte võtab selle baasil lisaks ka pangalaenu, on juba tema enda otsustada.
„Investeeringusoovid võiksid olla paarikümnest tuhandest umbes saja tuhande euroni. Meil on olemas juba hulk firmasid, kes soovivad osaleda esimeses pilootringis investeeringute kaasamiseks, Nende osalemine kohe esimeses ringis sõltub nüüd sellest, kes oma kampaaniad valmis saavad. Kes tahab osta seadmeid, kes eksportida, kes teha väliskommunikatsiooni, kes tarkvaraarendust,“ selgitas ta.
Laupmaa ei defineeri otseselt kuidagi väikeettevõtet, kuid arvab, et seda teevad laenusummad.
„Kuna eeldame, et investeeringud võiksid jääda 100 000 euro piiresse, siis on mõtet seda taotleda ikka neil, kelle jaoks on see piisav summa,“ ütles ta.
Ta arvab, et ühisrahastuse turg Eestis ei ole veel küllastunud, sest ühtegi Fundwise’i tüüpi universaalset platvormi siinkandis veel pole. Lähimaks sarnaseks tegijat peab ta Soome Invesdor’i.
„See, et Eestis tegeletakse palju kinnisvaralaenudega, ei tähenda, et Fundwise’i tüüpi asja jaoks kohta ei ole. Lisaks ei piira me seda vaid Eestiga. Esimese hooga tuleb investoreid ilmselt küll rohkem Eestist, sest info levib kõigepealt siin,“ rääkis Laupmaa.
Osaluse andmine on kõige kallim finantseerimisviisSven Papp, advokaadibüroo Raidla Ellex advokaat, tehingute nõustamise ekspert
Kuigi ühisrahastuse järele on Eestis kindlasti vajadus olemas, on eriti alustavatele ettevõtetele oma osaluse jagamine kõige kallim finantseerimise viis, millega antakse ära suur osa kontrollist firma üle.
Seni on ühisrahastus olnud suuresti heategevusliku alatooniga ning arenenud edasi laenupõhiseks, kuid ühe investori jaoks selles äris ilmselt väga suured summad ei liigu. Investorile on küll tore osalust saada, kuid ma kõhklen, et leidub väga palju firmasid, kes oma osalust lahkelt laiali jagaksid.
Kui äriidee enam-vähem töötab, on iga protsendipunkt osalusest väga suure väärtusega. Firmade asutajad hoiavad oma osalusprotsentidest väga kiivalt kinni, kuna nad ei taha anda käest kontrolli oma ettevõtte üle, sellepärast eelistataksegi sageli omakapitali investeeringutele hoopis võlakirju või pangalaene.
Hariv kogemus
Samuti ettevõtetele laene pakkuva ühisrahastusplatvormi Investly juht Siim Maivel ei näe Fundwise’i konkurendina. Investly kaudu võib projekte toetada ükskõik kui väikeste summadega ning raha makstakse kokku lepitud intressiga tagasi. Ta usub, et igasugune investeeringute kaasamine on ettevõtjatele hariv protsess.
„Ma olen aru saanud, et nende investor võiks olla rohkem ingelinvestori tüüpi. Nad küsivad enne investeeringu tegemist ettevõtjalt palju küsimusi, seega peab ettevõtja ise kõik nüansid põhjalikult läbi mõtlema," ütles Maivel.
„Pangas on jällegi üks krediidikomitee, kes ütleb ei või jaa, aga ühisrahastuses avaldavad kõik investorid arvamust, mis on ühe või teise projekti tugevused ja nõrkused. Investor, kes sinu projekti investeerib, tuleb sulle osanikuks ja annab ka aktiivselt tagasisidet,“ selgitas ta.
Samas nõustus Maivel, et ühisrahastuse kaudu saadud juhuinvestor pole kindlasti 100% nii hea kui päris iduinvestorid, kes tuleksid kogu oma isiklike sidemete võrgustiku ja teadmistega firma juurde.
„Investly on hästi selge investeerimistoode, meie saame kommunikeerida investoritele iga tehingu puhul nii riskitaset kui intressi, need on alati seotud. Fundwise pole mitte otseselt riskikapital, aga see sarnaneb rohkem tootele, mis on mõeldud iduinvestoritele, kes sageli ei eeldagi, et nad investeeringu tagasi saavad. See on rohkem elustiilitoode,“ sõnas ta.
Tulu pika vinnaga
Lisaks selgitas Maivel, et investor võib saada oma investeeritud raha tagasi kahel viisil: kas siis, kui ettevõte hakkab dividende maksma või siis, kui investor saab müüa oma osaluse kellegi teisele, näiteks siis, kui ettevõte noteeritakse börsil.
„Väikeettevõtete puhul läheb sinnani ikka päris kaua aega. Sellepärast peaks vaatama seda investeeringut hästi pikas perspektiivis. Meie portfelli puhul saab investor kiiresti tagasisidet, kas firmal tekivad maksehäired või mitte," ütles ta.
„Tulusust saab mõõta juba hästi varajases staadiumis. Keskmise riskikapitali portfelli pikkus Euroopas on aga kümme aastat ja keskmine tootlus on negatiivne,“ märkis Maivel.

Ühislaenu võtja: ma ei annaks iial oma ettevõtte osalust
Hiljuti Investly vahendusel oma firmale auto ostmiseks investoritelt 5000 eurot kogunud Jaanus Ristmägi ütles, et oma firmast osaluse müümine kellelegi ei tuleks tema puhul kõne allagi, sest sellega kaasnevad suured riskid.
„Osaluse eest ma küll laenu ei võtaks, kui ettevõte on minu oma, siis on ta minu oma ja ma ei hakka seda kellegagi jagama. Ma võtsin laenu ja maksan sellega tagasi, sellega on asi läbi. Kui ma aga kellelegi osaluse annan, kaasnevad sellega riskid. Ma ei saa olla kindel, kas ma temast ka kunagi lahti saan. Lähen parem kindla peale välja,“ ütles Ristmägi.
Ristmägi firma J. I teenused teeb alltööna ehitus- ja remonditöid Soome kortermajades ning sai Investlyst vaid viie päevaga firmale auto ostuks kokku 5000 eurot. Kuna ettevõte tundus investoritele usaldusväärne, kukkus Ristmägi enda esialgu välja pakutud krediidimäär 25 protsendilt koguni 17,9 protsendile.
Ta ütleb, et nii väikese summa puhul pole see kontimurdev intress ning Investly aitas ta hädast välja, kuna pangast ta laenu ei saanud.
„Pangas oli laenutingimuseks see, et ettevõtte asutamistasu peab olema makstud. Mina pole pidanud praegu vajalikuks seda maksta. Seetõttu ma pangast laenu ei saanud ja sellise summa saamiseks ma seda nüüd maksma ka ei hakanud,“ selgitas ta.
Nüüd loodab Ristmägi ise teiste laenudesse investeerima hakata, kui enda laen on tagasi makstud ja firmal hästi läheb.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum