Siim Kallas: süüdistus on alusetu

Artikkel

- Uudised
- Katariina Krjutškova
- Harry Tuul
- 21. mai 2015 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siim Kallas: süüdistus on alusetu
Siim Kallas eitab huvide konflikti.Foto: Andras Kralla, Äripäev
Euroopa Komisjoni endise asepresidendi ja Eesti endise peaministri Siim Kallase saamine Nortali nõunikuks sattus Brüsselis luubi alla, kuid ta ise eitab huvide konflikti ning peab viiteid sellele alusetuks.
Nimelt määrati Siim Kallas aprilli alguses Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise erinõunikuks. Mõne aja möödudes avastasid Brüsseli poliitikaväljaande Politico ajakirjanikud, et mais on Kallas asunud samaaegselt ka Eesti ja Baltikumi suurima tarkvarafirma Nortal nõunikuks.
Nortali juht Priit Alamäe tunnistas eile Äripäevale, et Kallas sõlmis Baltikumi suurima tarkvarafirmaga tähtajatu töölepingu maikuus, ehkki täpset kuupäeva ei saanud ettevõte konfidentsiaalsusnõuete tõttu öelda. Politico anmetel sõlmiti leping alates 1. maist. „Siim Kallas on meie suureks rõõmuks lubanud endise peaministrina Nortali e-valitsemise väärtuspakkumise väljatöötamises osaleda ja meile visiooni lihvimises nõuga abiks olla,“ selgitas Alamäe. Tema hinnangul on Kallas selgelt üks Eesti tugevaima juhtimiskogemusega inimesi - vähe on ka Euroopas inimesi, kes on sellisel tasemel muudatusi kogenud ja juhtinud nende tegemist.
Nortali juht Alamäe ütles, et nad alustasid Kallasega läbirääkimisi sel aastal - varem pole tema sõnul ükski Nortali esindaja endise volinikuga kohtunud. Samuti ei saanud ettevõte avaldada Kallase palka, ent seaduse järgi ei tohiks see olla kõrgem kui eurovoliniku ametis.
Alamäe selgitusel on Kallase tööülesanded seotud eelkõige turgudega, mis asuvad Euroopast väljas. „Neil turgudel otsitakse meie käest järjest enam vastust küsimustele stiilis "kuidas me saaksime IT abil oma ärikeskkonda paremaks muuta“ või "mida on meil õppida Eesti e-valitsemise kogemusest"."
Tarkvarafirma juht lisas, et vastused neile küsimustele on ainult osaliselt seotud IT-ga ja suurem osa tegelikust efektist tuleneb seadusandluse ning riiklike regulatsioonide moderniseerimisest, tarkadest reformidest ning läbimõeldud muudatuste juhtimisest ühiskonnas. "Selliseid kogemusi on jagada vaid neil inimestel, kes ise on olulisi otsuseid vastu võtnud ning ellu viinud. Ja seal on meie peamised konkurendid pärit Singapurist, Koreast ja Indiast, mitte Eestist või Soomest," rääkis Alamäe.
Siim Kallas
2004-2014 Euroopa Komisjoni asepresident. Seejuures vastutas 2004-2009 Euroopa Komisjoni läbipaistvuse eest.
2002-2003 Eesti peaminister
1999-2002 Eesti rahandusminister
1996-1999 Riigikogu liige
1995–1996 Eesti välisminister
1991–1995 Eesti Panga president
Komisjoni heakskiit
Juriidiliselt on kõik korrektne, sest Euroopa Komisjon andis lepingu sõlmimiseks ka oma heakskiidu. Tõsi, Kallase Nortali nõunikuks saamine ei läinud sugugi libedalt. 15. aprillil toimunud kohtumisel andis Komisjon küll Kallasele loa töötada korraga mõlemal ametikohal. Kuid kõnealuse kohtumise stenogrammist selgub, et Kallas võib töötada Nortali heaks kui ta hoidub Komisjonis või selle osakondades lobitööst Nortali nimel ka kaheksa kuu vältel pärast ametist lahkumist, kirjutas Politico.
See tähendab, et andes nõu Dombrovskisele peab Kallas vältima igasuguseid seoseid ja viiteid Nortalile, mis pakub tarkvaralahendusi paljudele Euroopa valitsustele. „Huvide konflikti selle ülesande ja tema teiste tegevuste vahel ei ole,“ teatas Euroopa Komisjoni kõneisik Politicole. Ta lisas, et Kallas annab Dombrovskisele nõu majanduse ja rahaliidu kohta, samuti majandussuhete kohta Euroopa naabruspoliitika raames, näiteks Ukrainas ja Gruusias.
Euroopa Komisjonil on praegu ühtekokku 15 erinõunikku, kes võivad olla nii palgal kui ka töötada tasuta. Kallase nõuannete eest ei ole ette nähtud tasu, kuid tema reisikulud kaetakse vajadusel maksimaalselt 25 päevaks aastas.
Siim Kallas nõustab Euroopa Komisjoni euro ja sotsiaalse dialoogi eest vastutava asepresidendi Valdis Dombrovskist. Kallase ülesandeks on nõustada asepresidenti strateegilistes ja poliitilistes küsimustes seoses Euroopa Majanduspiirkonna tulevikuga ning idapartnerlusest tulenevate majandussuhetega.
Komisjoni volinike erinõunikud määratakse kindlaks ajavahemikuks ning nendeks on inimesed, kelle ametialane pädevus võimaldab neil anda komisjonile nõu konkreetset tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes. Nõunikuks olemine ei välista töötamist muudel ametikohtadel väljaspool komisjoni.
Terav kriitika. Seevastu suurema läbipaistvuse eest võitleva Corporate Europe Observatory esindaja Vicky Canni hinnangul on tegu ilmeka näitega, kus pole aru saada, kus jookseb piir Euroopa Liidu institutsioonides ning erahuvide ja –sidemete vahel. „Kallas oli Euroopa Liidu kõrge volinikud 10 aastat. Siis ta lahkus ja ühines erinõunikuna ning samas on tal luba töötada Baltimaade ühes suurimas ettevõttes“ ütles Cann väljaandele Politico. „Liiga vähe läbipaistvust jäta liiga palju vastuseta küsimusi.“
Europarlamendi saadik Indrek Tarand väitis Äripäevale, et Kallasele tehti erand. "Ma ei tea, mille alusel see nii tehti - kavatsen selle kohta komisjonilt aru pärida," ütles Tarand. Ta lootis arupärimise esitada käesoleva nädala jooksul. Tarandi hinnangul on tegu huvide konfliktiga: "Tal on vaba sissepääs komisjoni, aga nüüd on ta lihtsalt öelnud, et ei tee lobi. Mis mõttega üks tarkvarafirma palkab endale endise voliniku, kui ta lobi ei tee?" Eurosaadik lisas, et varem pole Kallas IT-oskuste poolest silma paistnud: "Ma ei teadnud, et Kallas on algoritmimees. Kui ta oleks progeja, saaksin aru, miks Nortal teda palkab."
Eesti Ekspressi suuromanik Hans H. Luik kirjutas esmaspäeval oma artiklis "Oh, oleks parem Siim Kallas!", et laupäevad pidas tähtsate saksa külaliste ees kõne meie välisminister Keit Pentus-Rosimannus. "Esinemine toimus programmeerimisfirma Nortal kontoris, kohal olid Saksa poliitikud, Audi AG ja Lambhorgini nõukogu liige, isegi Arvo Pärt. Pentuse standardset, riskivaba kõnet jälgis eemalt ka Siim Kallas," kirjutas Luik.
Nortal pole registris. Lisaks tekib üks kummaline olukord. Nimelt pole Nortalit ka Euroopa Liidu läbipaistvuse ehk sisuliselt lobistide nimekirjas. Kehtivate reeglite kohaselt võivad volinikud, nende töötajad ning kõrged ametnikud kohtuda vaid nende lobistidega, kes on end registreerinud. Tarandi hinnangul peaks Komisjon Kallase Dombrovskise siseringist eemaldama, sest olukorras võib olla huvide konflikt.
Kallas sõnas eile, et tema huvide konflikti ei näe: “Nortal küsis nõu ning kuna mul on hetkel võimalik seda anda, siis nõustusin. Loomulikult küsisin selleks eelnevalt Euroopa Komisjonilt luba, mille ma ka sain. See oli selgelt Nortali huvi ja initsiatiiv. Samas on Nortal kindlasti väga perspektiivikas ettevõte, mille arengule on tore kaasa elada. Huvide konflikti ei ole. Nõustamine on seotud mõne välisprojektiga Lähis-Idas. Minu roll on väike, kuid aitan hea meelega Nortali rahvusvahelist visiooni täiustada. Ma ei tundnud Priit Alamäed enne 2014. aasta lõppu ega olnud mul ka kontakte Nortaliga, kuni ta minu poole pöördus.”
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum