Helm: koormuse tõus võiks tuua ka palgatõusu

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 22. mai 2015 kell 14:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helm: koormuse tõus võiks tuua ka palgatõusu
Maksuameti juht Marek Helm soovib oma töötajaid motiveerida koormuse ja vastutuse kasvades. Foto: Eiko Kink
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille järgi tuleb majandusaasta aruanne edaspidi esitada maksu- ja tolliametile. MTA juhi Marek Helmi sõnul võiks tööülesannete lisandudes liikuda ka nende täitmiseks vajalik ressurss maksuametile.
„Võiks küsida alati, et kui me oleme tööturegistriga võtnud haigekassalt funktsioonid, kui me oleme võtnud majanduslike huvide deklaratsioonid justiitsministeeriumist, kui me oleme võtnud keskkonnatasude registreerimised ja veel mõnda, siis tegelikult hea eelarve juhtimise korral peaks ka ressursid liikuma maksu- ja tolliametile,“ kommenteeris Helm.
Ta märkis, et seni on maksuamet saanud küll IT-arenduste raha, ent mis puudutab tööjõudu, siis see on otsitud sisemistest reservidest, mis hakkavad ammenduma.
Helm nentis, et ühele asutusele on viimastel aastatel laotud peale päris palju, kuid maksuamet ei ole uute ülesannetega koosseisu suurendanud ega plaani seda ka seekord. „See tähendab, et meie inimeste mitmekesisus teadmiste mõttes aina suureneb, aga ei tohiks ära unustada, et meie põhitöö on maksukogumine. Kui meile tuleb lisaülesandeid, siis tuleb meie inimesi motiveerida ja leida vastav lisaressurss,“ selgitas Helm.
Töötajaid ei soovi amet juurde palgata. Helm rääkis, et on ise riigireformi ja ametnike vähendamise tulihingeline pooldaja ning ettevõtjate kriitika sel suunal, et riigis on palju ametnikke, on kindlasti teatavas mõttes õigustatud. „Kui need, kes neid ülesandeid meile jagavad, saavad ka aru, et inimestesse on vaja investeerida, siis ma arvan, et asjad saavad tehtud,“ lubas ta.
Ta rääkis, et see, et maksu- ja tolliamet järjest rohkem muresid lahendama usaldatakse, on kindlasti märk sellest, et ametisse on usku ja asjad saavad väga hästi ära tehtud.
See, miks justiitsministeerium majandusaasta aruannete kontrolli maksu- ja tolliametile suunab on Helmi sõnul selge – ametil on olemas teavitussüsteemid ja harjumus ettevõtjatega suhelda massteavitustega.
„Kui maksu-ja tolliamet ja justiitsiministeerium poliitika kujundamise mõttes võtavad selle suuna, et äriregister teha puhtamaks, on asi juba ise parem,“ ütles Helm.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille järgi tuleb majandusaasta aruanne edaspidi esitada maakohtu registriosakonna asemel maksu- ja tolliametile, kes hakkab ka aruannete õigeaegse esitamise üle järelevalvet tegema.
Maksuamet saab ka õiguse vajaduse korral määrata ka sunniraha.
Justiitsministeeriumi esialgsete hinnangute kohaselt kulub infosüsteemides tehtavatele muudatustele 55 000 eurot.
Eelnõuga kavandatud muudatustega kaasnevad muudatused nii äriregistri kui ka MTA infosüsteemides, mistõttu jõustub eelnõu seadusena 1. jaanuaril 2016. aastal, eelnõu § 3 jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum