Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

8 tüüpi inimesi, kes ei sobi ettevõtjaks

Üksnes ideedest ei piisa, vaja on ka tegusidFoto: epa

„Iga ettevõtja, keda ma tean, on pidanud hämmastusega kuulama, kuidas mõni ta sõber ütleb midagi sellist: „Mul on isegi veel parem idee, mis muudaks maailma ning kunagi ma teen selle ära ja rajan oma ettevõtte“,“ kirjutab Martin Zwilling ajakirjas Entrepreneur.

Zwilling jätkab, et hoolimata lennukatest plaanidest jääb paljude inimeste helesinine unistus ettevõtlusega tegelema hakata siiski sinnapaika. Kuigi tänapäeval on firma asutamine lihtne ega nõua suurt algkapitali, tuuakse põhjuseks just ressursside puudus.

Zwillingi jaoks pole nimetatud vabandus kuigi sümpaatne, sest vaadates enda ümber ringi, näeme, et inimesed ehitavad edukaid ettevõtteid sisuliselt tasuta või kasutavad ära erinevaid finantseerimisvõimalusi. Seega peab Zwillingi meelest olema midagi enamat, mis inimesi ettevõtlusest eemal hoiab.

Nimelt, kui sul on hea idee ning vajaliku finantseeringu saamine ei ole ülemäära keerukas, siis miks on maailmas jätkuvalt nii palju neid inimesi, kes küll tahaksid midagi teha, ent kellest iial ettevõtjat ei saa?

Zwilling on pikka aega tegelenud ettevõtjate nõustamisega ning lähtuvalt oma kogemusest nimetab ta kaheksa tüüpi inimesi, kellest tõenäoliselt iial „päris“ ettevõtjat ei saa.

Inimesed, kes unistavad, ent ei vii unistusi täide. Zwilling kirjutab, et sageli kutsuvad need inimesed end „ideede inimesteks“. Nad räägivad oma suurtest ideedest, ent teostuse jätaksid hea meelega teiste teha. „Minu meelest võib leida nii häid ideid, kuid raskem osa on muuta unistus kasumlikuks ettevõtmiseks,“ selgitab Zwilling.

Inimesed, kes ei oska või ei taha teada, kuidas äri ajada. Zwilling kirjutab, et praegune ühiskond rõhutab üha enam edukultust. Samuti näidatakse ettevõtlust inimestele justkui väga keerulist teadust, mida saab õppida üksnes koolis. Tegelikult saab igaüks, kes vähegi tahab, internetist ettevõtluse kohta lugeda ja lõpuks võib see osutuda oluliselt kasulikumaks, kui koolipingis istumine.

Inimesed, kes kardavad ebaõnnestuda. Kuigi hirm on igati normaalne emotsioon, on inimesi, kes väga kardavad ebaõnnestuda. Edukas ettevõtja julgeb võtta riske ning ebaõnnestudes käsitleda neid enda jaoks õppetunnina.

Inimesed, kes kardavad edu. Zwilling märgib, et ta on kohanud ka neid inimesi, kes, nähes, et ettevõte võib osutuda edukaks, hakkavad mingil põhjusel kartma ning võivad teha samme, mis ei pruugi ettevõtte tulevikku silmas pidades õiged olla. Hea juht oskab õppida nii oma edust kui ebaõnnestumistest.

Inimesed, kes panustavad pragmaatilisuse asemel perfektsusele. Zwilling nendib, et tänapäeval on palju neid ettevõtteid, kes panustavad liialt täiuslikkusele. Tema hinnangul on praeguses kiiresti muutuvas maailmas märksõna hoopis pragmaatilisus: luua tuleks minimaalne elujõuline toode, testida seda turul ning edu korral käiku lasta.

Inimesed, kes ei suuda hoida fookust. Eduka ettevõtte puhul on oluline märksõna fookus. Edukas firma ei püüa teha mitut asja korraga, vaid keskendub ühele tootele ja turule.

Inimesed, kes asendavad vastutuse vabandustega. Zwilling kirjutab, et sageli püütakse oma ebaõnnestumised või tegemata jäänud plaanid lihtsalt välja vabandada. Tema sõnul on õige ettevõtja see, kes leiab alternatiive, analüüsib ning proovib probleemidest üle saada.

Inimesed, kes ei suuda alustada ning kellel pole juhigeeni. Viimase ehk kaheksanda inimtüübina toob Zwilling välja need inimesed, kes lihtsalt pole võimelised ise millegagi alustama. „Kui sa oled valinud ettevõtja elustiili, siis pead sa ise mõtlema, kuidas aega ja tempot jagada ning kuidas asju ajada,“ sõnab Zwilling. „Kui sa ootad, et keegi teine teeb sinu eest otsused ära, siis seda aega, mil sa ise oma ettevõtte püsti paned, ei pruugigi tulla,“ sõnab ta lõpetuseks.