Vabalt
Mait Kraun
24. mai 2015 kell 12:29

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Presidendid, kes töötasid miinimumpalga eest

Barack Obama noorenaFoto: Bloomberg

Mitu USA presidenti on töötanud oma karjääri alguses väga madala palga eest, aga jõudnud lõpuks kaugele, kirjutab CNN Money.

USA president Barack Obama ütles hiljuti intervjuus ühele ajakirjale, et talle maksti esimeses neljas töökohas miinimumpalka või veidi üle selle. Ta valmistas jäätiseid ettevõttes Baskin-Robbins, oli hooldekodus teenindaja ja töötas ka värvijana. Ühe suve veetis Obama ehitusplatse koristades.

Kuigi mitu presidenti, näiteks Rooseveltid, Bushid, Kennedy, oli hea elu peal juba varases eas, ei ole Obama ainus Ühendriikide juht, kes teab, milline on elu rasket tööd tegevatel madalapalgalistel.

Ronald Reagan tegutses keskkooli ajal oma kodukohas mitu suve vetelpäästjana. Väidetavalt päästis ta kokku 77 inimese elu.

Ta käis Illinoisis asuvas Eureka ülikoolis ja sai tänu stipendiumile osa õppetasudest ära maksta. Puudujääva raha teenis ta üliõpilasühingus nõusid pestes.

Pärast ülikooli lõpetamist sai Reagan tööd raadiojaamas spordikommentaatorina. Ühe mängu eest maksis raadiojaam Reaganile 10 dollarit (tänapäevases vääringus 174 dollarit ehk 158 eurot).

Gerald Ford aitas oma kasuisa tema värvipoes ning grillis kohalikus restoranis keskkooli ajal burgereid.

Ta mängis ka palju jalgpalli ja jõudis lõpuks Michigani ülikooli esindusmeeskonda. Ameerika jalgpalli profivõistkonnad Green Bay Packers ja Detroit Lions pakkusid talle lepingut, aga Ford ütles ära, sest tahtis minna juurat õppima.

Juurakooli teda kohe vastu ei võetud ja ta alustas tööd treeneri abina Yale’i ülikoolis. 1935. aastal teenis ta aastas 2400 dollarit, mis on tänapäeval võrdne 42 676 dollariga (38 750 euroga). Ta oli ka poksitreener, saades nii oma võlad ära maksta ja jala Yale’i ukse vahele. 1938. aastal võeti ta sinna lõpuks juurat õppima.

Herbert Hoover tegi teismelisena koos sõbraga ettevõtte, mis tegeles õmblusmasinate müügi ja parandusega. Ettevõte läks pankrotti, aga see ei jäänud tulevase presidendi ainukeseks äriks.

Pärast ülikooli lõpetamist alustas Hoover tööd kaevanduses, kus ta lükkas maa-alustes šahtides kärusid. Ta teenis päevas 2 dollarit ja töötas 70 tundi nädalas. Tänases vääringus oli tema päevapalk 56 dollarit (50 eurot).

Richard Nixon oli pärit väga vaesest perekonnast. „Sisuliselt võib öelda, et nad olid puruvaesed,“ ütles Virginia ülikooli Miller Center Orali ajalooprogrammi juht Barbara Perry.

Nixoni rahaprobleemid algasid siis, kui tema vanemate sidrunifarm läks pankrotti. Pärast seda avas tema isa poe ja bensiinijaama, kus töötas kogu perekond.

Nixon ärkas igal hommikul enne kooli varem üles, et kontrollida poe tootevalikut ja väljapanekut, ütles ajaloolane Richard Norton Smith.

Lyndon Johnson lõpetas keskkooli 1924. aastal. Sellele järgnenud aega Johnsoni elus kutsuvad ajaloolased „kadunud perioodiks“. Ta ostis koos viie sõbraga auto, et sõita Texasest Californiasse. Californias töötas ta aasta aega paljudel veidratel, madalat palka maksvatel töökohtadel.

1927. aastal astus ta Texase õpetajate kooli, mille lõpetamise järel 1930. aastal sai ta oma esimese õpetajatöö eest 1530 dollarit aastas (21 796 dollarit ehk 19 791 eurot praegu).

Jimmy Carter töötas poisina vanemate pähklifarmis Georgias. 10aastasena vedas ta toodangut juba linna, et see seal maha müüa.

Ta lahkus Georgiast, et minna USA mereakadeemiasse. Ta oli paar aastat mereväes ja pärast isa surma suundus tagasi kodutallu. 1954. aastal tabas farmi ränk põud, mis tähendas, et Carteri aastakasum oli vaid 187 dollarit (1654 dollarit ehk 1501 eurot praeguses vääringus).

Enne poliitikasse tulemist suutis Carter panna farmi siiski head kasumit teenima.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.