Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investorid ei pea maksusoodustust vajalikuks

    väikeinvestor Taimo Saan. Foto: Meeli Küttim

    Tallinna börs koos turuosalistega näeb kapitalituru olukorra parandamise võimalusena tulumaksusoodustuse pakkumist jaeinvestoritele, mida aga investorid, nõustajad ega ka riik vajalikuks ei pea. Pigem võiks börsil edu saavutada start-up-ettevõtted.

    Nasdaq Tallinna börsi emitenditeenuste juhi Kalle Viksi hinnangul mõjutab investorite käitumist turul tugevalt riigi maksupoliitika, seega võiks valitsus kaaluda pikaajaliste jaeinvesteeringute toetamiseks ning omandikultuuri soodustamiseks täiendavaid maksumeetmeid.
    “Oluline on toetada vähemalt eraisikute väikesemamahulisi ja pikaajalisi investeeringuid, näiteks neid, mida hoitakse vähemalt üks aasta ja mis ei ületa 5% osalust ettevõttes. Soodustused peaksid sisaldama maksuvaba tulumäära rakendamist, nagu on Leedus, või ka madalamat maksumäära,” selgitas Viks.
    Kaaluda tasuks tema hinnangul ka võimalust arvata maksustatavast tulust maha vähemalt osa kaubeldavatesse väärtpaberitesse pikaajaliselt investeeritud sissetulekust, kasutades pensionisüsteemi kolmanda samba maksustamisloogikat.
    “Näiteks võiks füüsilisel isikul olla võimalus paigutada kalendriaasta jooksul kuni 15% ehk maksimaalselt 6000 eurot oma bruto sissetulekust börsil kaubeldavatesse instrumentidesse nii, et riik maksab investeeritud summalt tulumaksu pooles või täies mahus tagasi. Kui investeeringu eluiga jääb nõutavast lühemaks, tuleb tulumaksusoodustus tagastada,” rääkis Viks lähemalt.

    Soodustust saaksid kasutada jõukamad ühiskonnaliikmed

    Sven Sester, rahandusminister

    Praegune valitsus näeb maksumuudatuste kõrval teisi võimalusi kapitalituru elavdamiseks. Nagu börsi ettepanekus mainitud, on Eestis juba olemas kolmanda pensionisamba maksusoodustus pikaajalistele säästudele ning investeerimiskonto süsteem. Lisaks on rahandusministeerium kapitaliturgude elavdamiseks mitu algatust teinud: näiteks on riigikogu menetluses investeerimisfondide seaduse muudatused, mis leevendavad pensionifondide investeerimispiiranguid, ning kooskõlastusringil raamatupidamise seaduse muutmine, mis teeb aruandluse väikeettevõtjatele lihtsamaks.

    Pakutud muudatus tähendab riigieelarvele saamata jäänud tulu ja sellist kulu koos katteallikatega riigieelarve strateegias kavandatud ei ole. Tegemist on üht liiki investeerimistoodete ja investeerimiskäitumise eelistamisega ja küsimus on ka selles, kas riigile kaasnev tulu vähenemine on soovitava kasuga proportsionaalne ja kas soovitud eesmärki – pikaajaliste finantsinvesteeringute mahu kasvu – on võimalik saavutada ka mõnel muul viisil. Ettepanekut kaaludes tuleb arvestada ka sellega, et soodustust saaksid kasutada eelkõige jõukamad ühiskonnaliikmed, kellel on piisavalt võimalusi ja vahendeid kapitaliturul osalemiseks.

    Eesti ettevõtetesse investeerimine tulumaksuvabaks
    Nordea Panga endise juhi ja Alexela Grupi nüüdse juhatuse esimehe Andreas Laane sõnul saabki Eesti kapitaliturgu elavdada peamiselt väikeinvestorile maksusoodustust pakkudes.
    “Praegu on eraisikutel üle 3,5 miljardi euro pankade arveldusarvetel, st sellistel arvetel, millelt mitte mingisugust raha ei teenita. Riik samas soosib pangas raha hoidmist, kuna võimalik saadav deposiidiintress on tulumaksuvaba ja muid alternatiive ei soodustata. Börsi põhi- ja lisanimekirjas noteeritud Eesti ettevõtete turukapitalisatsioon on samas vaid 1,8 miljardit eurot, st kaks korda väiksem eraisikutel olevast vaba raha hulgast. Minu hinnangul võiks väikeinvestori vabastada ka tulumaksukohustusest, kui ta investeerib Eestis registreeritud ettevõtete võlakirjadesse ja miks ka mitte aktsiatesse,” pakkus Laane välja.
    Investeerimiskonto kaudu on praegu tulumaksu edasilükkamise võimalus küll olemas, aga vaadates riigi samme, siis on pigem ennustatav, et tulevikus tasutav tulumaks on suurem kui praegune ja see ei anna väikeinvestorile indu juurde.
    Investeerimise elavdamiseks on muidugi sama oluline see, et börs leiaks oluliselt soodsama ligipääsu väikeinvestoritele aktsiate ja võlakirjadega kauplemiseks, kuna praegused miinimumtasud teevad Laane sõnul väikeinvestorile börsil investeerimise mõttetuks.

    Uued aktsiad reguleeritud turul 2010-2015:                                     

    2010 – Linas Agro Group (Vilniuse põhinimekiri),

                PRFoods (Tallinna põhinimekiri)

                Įmonių grupė Alita, Litgrid (Vilniuse lisanimekiri)                                            

    2011 – Lesto, Lietuvos energijos gamyba (Vilniuse põhinimekiri)                                           

    2012 – Pro Kapital Grupp (Tallinna lisanimekiri)                               

    2013 – Amber Grid (Vilniuse põhinimekiri)                                        

    2014 – INVL Baltic Farmland, INVL Baltic Real Estate, INVL Technology (Vilniuse lisanimekiri)                

    Aktsiad alternatiivturul 2010-2015:                                      

    2011- Goldinvest Asset Management (Riia börs)                                            

    2013 - Telescan (Tallinna börs)                                 

    2013 - Baltic Telekom (Riia börs)                                             

    2015 - K2 LT (Vilniuse börs)                                       

    Võlakirjad alternatiivturul:                                      

    2015 - Bobutės paskola (Vilniuse börs)                                

    2015 - Finora Capital (Tasllinna börs)                                     

    Võlakirjad reguleeritud turul:                                 

    2014 – Läti ja Leedu valitsused, Mogo, Capitalia, ExpressCredit, Moda Kapitāls, ABLV Bank, Trasta komercbanka, VIA SMS group                                  

    Allikas: Nasdaq Tallinna börsi emitenditeenuste juht Kalle Viks

    Investorid kui rikkama osa esindajad soodustusi ei vaja
    Tartu Ülikooli finantsjuht Taimo Saan oli resoluutne. “Mina ei anna oma toetushäält investorite tulumaksusoodustusele,” ütles ta. “Finantsinvestorid, kaasa arvatud ma ise, saavad elus normaalselt hakkama ja on keskklassi või rikkama osa esindajad. Ei ole vaja meedet, kus investoritele kehtib madalam tulumaksumäär kui vaesemale elanikkonnale. Saame ilma hakkama.” Saani investeeringute väärtus oli aprilli algul Äripäeva koostatud edetabeli järgi üle 400 000 euro.
    Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene väikeinvestorist partner Toomas Taube ütles, et investori-maksumaksja seisukohalt vaadates võiks väärtpaberituludele kohalduv madalam maksumäär või investeeritud tulult tulumaksu tagastamine olla ainult rõõmustav. Samas, vaadates suuremat pilti, tekib tal küsimus, miks just väärtpaberitesse investeerimisel teenitud tulu peaks olema soodsamalt maksustatud, võrreldes investeeringutega mõnda teise varaklassi, nagu kinnisvara või väärismetallid. Võib ka küsida, miks ei võiks tähtajalisele hoiusele pandud rahalt saada tagasi tulumaksu.
    “Isiklikult kahtlen vajaduses soodustada väärtpaberitesse investeerimist. Väärtpaberitesse investeerimine ei ole riiklikult või sotsiaalselt sedavõrd oluline tegevusvaldkond,” oli Taube eelkõnelejaga sama meelt.
    „Arvan, et investeerimiskultuuri ja -harjumusi ei saa arendada niivõrd maksusoodustustega, vaid pigem inimestele säästmis- ja investeerimisalase hariduse pakkumisega, soovitavalt juba keskkoolis. On tõsi, et suur osa ühiskonnast ei tegele investeerimisega. Aga selle põhjuseks pole piisavate maksusoodustuste puudumine, vaid pigem huvi ja oskuste puudumine,” rääkis Taube, kelle investeeringute väärtus oli aprilli algul Äripäeva koostatud edetabeli järgi pea 600 000 eurot.
    Tulumaksusoodustuse sidumine investeeringu pikkusega probleem
    Probleemne on väikeinvestori hinnangul ka tulumaksusoodustuse sidumine väärtpaberiinvesteeringu hoidmise minimaalse perioodiga. “See võib tekitada investorile eksliku mulje, et omandatud aktsiaid peab kindlasti teatud aja hoidma, et saada osa tulumaksusoodustusest. Aktsiate puhul võib selline käitumine olla ohtlik ja tuua kaasa kahjumi, kuna aktsiad jäetakse nn õigel ajal müümata ja müüakse nn valel ajal,” märkis Taube. “Tegelikus elus peab väärtpaberipositsioonidel ja seonduvatel uudistel piisavalt tihti silma peal hoidma ja vajadusel kiirelt reageerima.”
    Laane kahtles, kas uue ettevõtte börsile tulek suudaks kuidagi turgu elavdada ja kas see paneks investoreid rohkem investeerima. “Väärtpaberite lihtne emiteerimine ei loo likviidsust juurde. Meil on ju praegu ka börsil palju toredaid ettevõtteid, samas börsi tehingute käive on alla 7% ettevõtete turuväärtusest. Seni, kuni tehakse keskmiselt 160 tehingut päevas, ei saa just aktiivsest börsist rääkida,“ märkis ta.
    “Pigem on ikka küsimus selles, et ei ole investoreid. Alternatiivbörsil on ajalooliselt nii enne kui ka pärast kriisi proovinud siin oma võlakirju noteerida mitmedki ettevõtted, aga need ei ole väga suured edulood olnud,” nentis Laane.
    “Kui me räägime, kes saab Eesti turgu elavdada, siis loogiliselt võttes saab see olla peamiselt kodumaine investor. Eesti majanduskasv ei ole enam midagi imelist võrreldes Euroopaga, ja miks peaks välisinvestor investeerima tundmatusse Euroopa mõttes väikesesse ettevõttesse, tundmatu maksukeskkonnaga tundmatus riigis. Tal ei ole selleks ühtegi head põhjust.”
    Balti reguleeritud turul on Tallinna börsil noteeritud ettevõtteid kõige vähem
    Balti põhinimekiri                          (ettevõtete arv)             
    Vilniuse börs                                     16
    Tallinna börs                                     13
    Riia börs                                            5
    Balti lisanimekiri                            (ettevõtete arv)             
    Riia börs                                            22
    Vilniuse börs                                     17
    Tallinna börs                                      2
    First North Balti aktsianimekirjas ei ole Tallinna börsil ühtegi ettevõtet
    First North Balti aktsiaemitendid:                                                                                       
    Riia börs                                            1            
    Vilniuse börs                                      1
    Balti reguleeritud turul Tallinna börsil hetkel võlakirjaemitente pole
    Balti võlakirjaemitendid:
    Riia börs                                            49
    Vilniuse börs                                     24
    Balti Alternatiivturu First North Tallinna börsile tulid hiljuti Finora Capitali võlakirjad        
    First North Balti võlakirjaemitendid:                                                                                  
    Tallinna börs                                     1            
    Vilniuse börs                                     1
    allikas: Nasdaq Tallinna börs
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Pangad ootavad allkirja: BaltCapist varastatud miljonitele koidab kokkulepe
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.