Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pagulasabi juht: me pole valmis!

Põgenikud magavad Iisraelis turvakodus.Foto: Reuters/Scanpix

Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Kristina Kallase sõnul pole Eesti riik valmis suures mahus pagulasi vastu võtma, sest puuduvad süsteem ja oskused.

Kui valmis on Eesti riik just tehniliselt pagulasi vastu võtma?

Üldse ei ole valmis!

Miks?

Euroopa Komisjonil (EK) on tegelikult kaks ettepanekut. Üks ettepanek puudutab varjupaiga taotlejaid, see on see number, mis tuleb ilmselt täna välja. Nende inimeste taotlused tuleb läbi vaadata ja nad peaksid selleks ajaks olema paigutatud Vao pagulaste vastuvõtukeskusesse. Praegu on meil seal 35 kohta, aga elab 90 inimest. See on juba praegu kolm korda ülekoormatud. Meil pole neid inimesi mitte kuskile panna!

Teine Komisjoni ettepanek puudutab neid, kes on ümberasustatavad pagulased, kellele on juba varjupaigaluba antud. Need on 326 inimest, kes tulevad siia ja Eesti peab neile kohe väljastama elamisloa, sest ÜRO on nad juba pagulasteks tunnistanud. Kohalikele omavalitsustele langeb nendega suur koormus, kuid meil puudub selleks igasugune süsteem.

Kuidas riigieelarve rahad liiguvad? Kui EL maksab pagulaste kohta summa, siis see raha liigub alguses riigieelarvesse. Kuid, kuidas see siis KOVidele edasi liigub? Mis suuruses? Mida KOV peab vastu pakkuma, midagi ei tea.

Kas peale Vao on veel mõni keskus Eestis?

Ei ole. Mina ei tea, et oleks plaanis mõni juurde ehitada. Praegu kohe pole meil 700 inimest mitte kuhugi panna.

Kas need inimesed tuleksid korraga või järk-järgult?

See pole veel teada, eks riigil on võimalik siin midagi öelda. Loomulikult tahab Euroopa Komisjon, et seda tehakse võimalikult ruttu, Kreekal pole neid pagulasi kuskile panna. Idee pole siin kaks aastat venitada, asi tuleb ruttu üle võtta. Ainuüksi kahe päevaga on Kreeka oma saartelt paatide pealt kokku korjanud 1200 põgenikku. Kahe päevaga!

Vao keskust haldab AS Hoolekandeteenused, mis on riigi omanduses. Neil on iseenesest infrastruktuuri üle Eesti. Tõenäoliselt nad saaksid ajutiselt kuskile mingi koguse paigutada, kuid ma ei usu, et see kogus on 700. Seda saaks küsida sotsiaalkaitseministri käest, pagulaste majutamine on tema rida.

Üks asi on majutamine, teine töötamine, õppimine. Kuidas muu rehabiliteerimine käib?

Varjupaiga taotlust menetleb politsei-ja piirivalveamet, see on siseministeeriumi vastutusala. Meile saadetakse ilmselt need taotlejad, kel on suur tõenäosus see taotlus saada. Majandusmigrante meile vast lennutama ei hakata.

Kuidas nad tööload saavad?

Eesti riik peab kuue kuu jooksul tegema otsuse, kas neil on õigus saada varjupaik. Kui tuleb positiivne otsus siiajäämise kohta, siis ta saab kas 1aastase või 3aastase elamisloa – sõltuvalt sellest, kui pikka kaitset see inimene vajab. Elamisloaga kaasneb juba muu – töötamisluba, õppimisluba jne.

Esialgu on vaja kuus kuud Vaos vastu pidada?

Jah, nii kaua elatakse tavaliselt Vao keskuses. Pärast seda peaks AS Hoolekandeteenused neid ümber paigutama – leidma korteri ja töö. Kuid ka Hoolekandeteenused on juba praeguse koormusega hädas. 700 on Eesti jaoks praeguses suutlikkuse päris karm.

Olete kindlasti riigi poole ka pöördunud. Mida teile öeldakse, kuidas olukorda põhjendatakse?

Sotsiaalministeerium ütleb, et lepingu järgi on Vao keskusel kohustus tegeleda varjupaigakaitse saanud isikutega. Aga Vao keskus ütleb, et kohustus on küll, kuid neil on üks inimene tööl ja nad on ülekoormatud.

Üks inimene peab riigi vastutust kandma?

Jah.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.