Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Schults: iseseisvat Eesti kapitaliturgu pole olemas

    Cresco Väärtpaberite omanik ja juht Olev Schults seab kahtluse alla, kas kapitalituru elavdamine on võimalikFoto: Julia-Maria Linna

    Cresco Väärtpaberite omanik ja juht Olev Schults seab kahtluse alla, kas paljuräägitud kapitalituru elavdamine või muutmine on võimalik. Iseseisvat kohalikku kapitaliturgu pole tema sõnul olemas, vaid on väike ja nõrk Eesti majandus, mis on avatud globaalsele turule.

    Äripäev kirjutab täna, et Tallinna börs püüab koos turuosalistega parandada kapitalituru olukorda ja ühe võimalusena nähakse tulumaksusoodustuse pakkumist jaeinvestoritele. Investorid ise, nõustajad ega ka riik ei pea seda vajalikuks. Tallinna altrnatiivturu First North sertifitseeritud nõustaja Olev Schults ütles intervjuus Äripäevale, et tema ei usu üldse, et kapitaliturgu oleks võimalik muuta.
    Mis Teie kui First Northi nõustaja hinnangul aitaks muuta kapitaliturgu?
    Ma ei ole kindel, et kapitaliturgu saaks muuta. See on üks levinud eksiarvamusi, mida ikka ja jälle kultiveerivad teadmatusest või vahest ka halvasti varjatud omakasu püüdlusest need, kellele tundub, et asjad ei käi nii, nagu nemad tahavad. Isesesivat Eesti kapitaliturgu pole tegelikult olemas. On väike ja nõrk Eesti majandus, mis on avatud globaalsele turule, mille osa on kapitali ja tööjõu vaba liikumine. Eestis pole ühelgi eraisikul ega ettevõttel tegelikku turujõudu.
    Milliseid börsiregulatsioone peaks muutma?
    Arvestades kui väike on Eesti majandusruum ja kui piiratud sellest tulenevalt börsi enda ressurss, on minu hinnangul olnud Tallinna börs väga tubli. On raske ette kujutada, mida saaks börs teha veel rohkem, et ettevõtluse subjektidele ja kapitalile hea partner olla.
    Arvan, et alternatiivturu First North potentsiaal on seni realiseerimata ja see keskkond võiks olla väärtuslik pigem alustavatele ettevõtetele ja kindlasti IT-tööstuse idufirmadele, kellel on ambitsioon ennast ja oma toodet või teenust kiiresti globaalsele turule tutvustada. First Northi väärtus ei seisne selles, et püüda väike tükk idufirmast üleaedsele müüa, vaid võimaluses olla nähtav NASDAQi globaalses inforuumis.
    Tuleb aru saada, et börsid ise ei loo majandusaktiivsust ega kasvata maksubaasi. Börsid loovad ühtlustatud reeglitega kauplemiskeskkonna, kuid kui ettevõtted ja investorid seda enda arengus väärtustada ei oska või ei taha, siis ei saa selles börsi süüdistada. Tallinna börsi probleem ei ole börs ise või börsil kauplemise reeglid, vaid Eesti väike ja vähe kasvuperspektiivi pakkuv majandus, millele omakorda on vindi peale keeranud rumalusest pakatavad majanduse “ravimise” poliiteksperimendid alates riigikapitalismi harrastamisest ja lõpetades arusaamatustega maksunduses.
    Kas peaks muutma midagi, mis puudutab ettevõtteid, kes raha vajavad?
    Aga mis see tegelikult olla saaks? Me räägime vabast turumajandusest. Vaba konkurentsi tingimustes ei ole võimalik õpetada ettevõtlust või turgu. Turg muudab ennast avatud keskkonna ja vaba konkrentsi tingimustes ise.
    Me saaksime rääkida turueelistest, mis on tõenäoliselt lühiajalise iseloomuga keskkonnast või fiskaalsest regulatsioonist tulenev anomaalia. E-kommerts ja idufirmade tööstus on toonud sellise mõiste nagu "ebaõiglane konkurentsieelis". Selle all mõeldakse nutikat tehnoloogilist või turueelist pakkuvat lahendust, mida konkurendid ei suuda kiiresti kopeerida. Sellel hetkel tekib sellisel ettevõttel turujõud isegi olukorras, kus see ettevõte on väike.
    Kas peaks muutma midagi, mis puudutab investoreid, kes otsivad investeerimisvõimalusi?
    Tänapäeva maailmas on ka väikse turu väga väiksed investorid globaalse turu kodanikud. Ma ei usu, et oleks võimalik mingite poliitiliste või administratiivsete meetoditega oluliselt või pikaajaliselt mõjutada investorite valikuid. Spekuleerimiseks võib turu painutamine muidugi võimalusi luua, kuid sellel on tavaliselt lühiajaline ja küllalt tihti ka negatiivne mõju.
    Taasnatsionaliseerimist hoogsalt harrastanud Eesti poliitikutel on tõenäoliselt väga raske meelitada siia tõsiseltvõetavaid kvaliteettöökohti loovaid tööstusinvestoreid. See ei puuduta mitte ainult erastamist või riigi omanduses olevate ettevõtete börsile viimist. Eelkõige on küsimus riigi usaldusväärsuses ja globaalsel investoril ei pruugi olla ei soovi ega vajadust Eestis kannatlik olla. See on risk, mille võtmisel pole väärtust.
    Kas peaks muutma midagi, mis puudutab maksustamist?
    Ma ilmselt ei saaks siin ühtegi uut asja öelda. Eesti maksubaas on väike ning ei ole mingit põhjust, miks see kiiresti kasvama peaks hakkama. Kõik katsed seda vaesust pateetiliste loosungite saatel ümber jaotada tähendavad lihtsalt maksukoormuse tõusu. Täiendavaid makse saab koguda ikkagi ainult maksubaasi kasvult ja seda saab toota ainult lisaväärtust loov erakapital.
    Probleem ongi ju selles, et elukauged ja tegelikus majanduses mitteosalevad poliitikud, kellel on monopol maksukeskkonna loomisel, püüavad maksubaasi lihtsalt juurde rääkida, kuid turg ja turukodanikud seda ei usu. Keerulise maksureformi väljamõtlemise asemel, eriti kui vajalikku ettevalmistust ei ole, tasuks rakendada talupoja tarkust – kõik, mis pärsib majandusaktiivsust, sealhulgas ka vale maksukeskkond, on varem või hiljem halb igale kodanikule. Ja vastupidi.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.