Tuleohutus ettevõtte, mitte inspektori jaoks

Artikkel

- Uudised
- Annika Kald
- 27. mai 2015 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tuleohutus ettevõtte, mitte inspektori jaoks
Sadolini Rapla tehase juht Raivo Vasnu ütles, et neil on ohtlik tootmine ja seetõttu on tehasel täidetud ülemaailmsed plahvatusohutuse nõuded. Foto: Meeli Küttim, Äripäev
Mõni ettevõte lammutab vaheseina, taipamata, et selle küljes oli tuleohutusandur. Teine ettevõte ei luba mobiiltelefonigi taskus hoida, sest see võib maha kukkudes sädemeid tekitada. Üks on kindel: tuleohutusele tuleb mõelda rohkem, kui ettevõtte juhid on harjunud.
OÜ Tuletark tuleohutusspetsialisti Rivo Neuhausi sõnul on tootmisettevõtte juhi kõige sagedasem eesmärk teha tuleohutuses kõike täpselt nii, et inspektor enam-vähem rahule jääks. Ta ütles, et ettevõtteil tuleks koostada tuleohutuses enesekontrolli aruanne. Ettevõttes tuleks esmalt kokku leppida, milline tase tuleohutuspoliitikas eesmärgiks seatakse: kas see, mida nõuavad õigusaktid või midagi enamat. Tihti ei pruugi ainult normide täitmine kindlustada soovitud ohutustaset.
“Toonitan, et iga töötaja kaasamine tuleohutusse on sealjuures ülioluline. Inimesed peavad ise tegevustes osalema,” rääkis Neuhaus kinnisvarauudiste korraldatud tuleohutuse aastakonverentsil.
Ettevõtte enesekontroll tuleohutuses võiks Neuhausi sõnul olla pidev tegevus, mitte kesta lühikese aja. “Kahjuks kohtab sellist lähenemist vähe,” tõdes Neuhaus. Enesekontroll võiks võtta 5% tuleohutusega seonduvast tööst, aga 95% protsenti ettevõtetest tegeleb sellega vahetult enne märtsi lõppu, mil on vaja aruanne esitada. “Sel ajal saan pidevalt kõnesid, et kuidas ma seda plaani täitma pean. See tähendab, et andmeid ei koguta tegelikult järjepidevalt,” märkis ta.
Ohutus vajab rohkem tähelepanu kui aruande koostamine
Neuhaus tõdes, et mujal maailmas räägitakse enesekontrolliplaanist väga palju. Mujal kasutatakse selleks küll tuleohutuse juhtimise või korraldamise terminit. Neuhaus rõhutas, et enesekontrolliplaan on tegevuste jada, mis tagab järjepidevalt tuleohutusega tegelemise ja välistab olukorra, kus ohutusele hakatakse mõtlema alles siis, kui on aeg hakata enesekontrolli aruannet koostama.
Enesekontrolliplaan võiks alguse saada enda olukorra selgeks tegemisest. “See võib tunduda naljakas, aga sageli ei teata, mis olemas on,” märkis Neuhaus, kelle sõnul objektil sellega kahjuks nalja ei saa. “Metallist kandekonstruktsioonid tuleks katta spetsiaalse tuletõkkevärviga, aga objekti valdaja ei ole tihti teadlik isegi sellest, et tal niisugused konstruktsioonid olemas on,” tõi ta näiteks. “Või tehakse vaheseinu ja selle tulemusena kaob mõni andur ära,” lisas ta kurioosseid näiteid.
Neuhaus ütles, et alles siis, kui on detailne ülevaade sellest, mis on olemas, saab hakata vaatama, mida edasi teha – millised nõuded seab õigusakt, standard, tootja jne.”Katastroofituristide ohjamine on osa ohutusplaanist. Sadolini Rapla tehase juhi Raivo Vasnu sõnul saabub õnnetuste korral kohale palju katastroofituriste, kes mobiilidega pildistavad ja infot levitavad. “Katastroofituriste kipub alati olema. Meie õnnetuse tegevusplaani muudatus pärast viimast vahejuhtumit oli, et turvafirma G4S valvur jääb õnnetuse korral väravasse alles, aga temale lisandub meie oma inimene, kes võtab valvamise üle, sest tunneb töötajaid nägupidi. Ta laseb territooriumile sisse vaid meie oma inimesi, mitte uudishimulikke telefoniga pildistajaid,” ütles Vasnu.
Koostöö päästjatega tulekahju korral
Millist informatsiooni peaks objekti esindaja andma päästemeeskonna juhile?
Kas keegi on objektil jäänud suitsu sisse või tulle? Kus ta asub? Näidata skeemidelt, sest sõnaline selgitus võib olla valesti tõlgendatav.
Millist teekonda kasutades jõuab kõige paremini kannatanuni, tulekahjukohani?
Kas tulekahjukohani jõudmiseks on vaja liikuda läbi lukustatud uste, kontrollida lukustatud kabinette (võtmed, läbipääsukaardid)?
Kust saab lülitada välja elektri (päästjate ohutus)?
Kas objektil on aineid, seadmeid või materjale, mis võivad olla päästjatele ohtlikud?
Millised väärtuslikud esemed tuleks evakueerida?
Allikas: Mart Sild, Päästeameti Põhja Päästekeskus, Ida Harju korrapidamisgrupp, vanemoperatiivkorrapidaja
3000 tonni põlevat kaupa
Sadolini Rapla tehas on maailma suurima keemiatööstusettevõtte, börsil noteeritud Akzo Nobeli tütarettevõte. Sealjuures on Rapla tehas Akzo Nobeli väikseim tehas Euroopas. Vasnu sõnul kuulub nende ettevõte oma tegevusega ohtlike hulka. Tehases on ka spetsiaalne ametikoht HSE ehk palgal on ohutusega tegelev inimene. “Tegeleme tootmises etüleeni, tolueeni ja ka plahvatusohtliku alküüdiga, mis on värvi sideaine. Värv sisaldabki sideainet, lahust ja värvipigmenti – endiselt on 80% värve lahustipõhised, sest need on efektiivsemad, veel põhinevaid on vähem,” lisas ta.
Vasnu sõnul on nende laos põlevat kaupa 3000 tonni. “Meie lao kolm seina on betoonist, metsapoolne sein on plekist. Kui läheb, siis läheb metsa,” märkis ta naljatledes. Vasnu toonitas, et Rapla tehasel on ülemaailmsed plahvatusohutuse ehk EX-nõuded täidetud. “Tootmise EX-nõuetega kooskõlla viimine on ettevõttele äärmiselt kulukas. Sageli on tootmise sulgemine otstarbekam. Akzo Nobel on näiteks alküüditootmist koomale tõmmanud Inglismaal ja Türgis,” märkis ta.Mobiiltelefonid keelatud
Tehase kindlustamine on emaettevõte vastutuses. Rapla tehas ei ole Eestis kindlustatud. “Meil ei ole lubatud ei e-sigaretid ega mobiiltelefonid. Need käivad puhkeruumis metallkappi, sest kui näiteks Samsungi mobiiltelefon kukub maha ja aku tuleb välja, võib see metallpõrandal sädemeid pilduda,” rääkis Vasnu. Suitsurada on 120 meetrit pikk ja suitsetajaid on Rapla tehase 120 töötajast umbes 16 inimest.
Automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem (ATSi) annab vahel ikka valehäireid, Sadolinis esineb neid kuus paar korda. Päästeamet tuleb Vasnu sõnul kohale niikuinii. Kolmele inimesele tehases jookseb selle kohta häire ka mobiiltelefoni.
“Meil on puhas ja tolmuvaba tootmine, meil ei ole palju häireid. Kunagi töötasin keraamikatehases, kus andur oli tolmune ja ATSi pult pidevalt punane,” rääkis Vasnu. Valehäire põhjuseks on olnud näiteks suits naabrite juurest. Häire taga on olnud ka anduri rike.
Millest võiks koosneda enesekontrolliplaan?
Mis ja mida?Kaardistamine. Mis on olemas? Kui ettevõttel on detailne ülevaade sellest, mis olemas on, saab hakata vaatama, millised nõuded seab õigusakt, standard, tootja jne ehk mida peab tegema.
Kus?Visualiseerimine. Tasub koostada konkreetne plaan, kuhu on peale kantud kogu tuleohutusega seonduv oluline info ja asukohad. Selliselt on ülevaade nii valdajal kui ka hooldajal ning töötajate vahetumisel säilib järjepidevus.
Kuidas?Reeglid, juhised ja protseduurid. Näiteks koostada juhised ja kontrollnimekirad (check-list). Kaval on kasutada ka moodsaid app’e, mida Eestis veel palju ei kasutata, maailmas aga küll. Info peaks ise programmi kokku jooksma.
Kes ja millal?Vastutajad. Kas asju teeb ja millal? Tasub määrata konkreetne inimene, konkreetne tähtaeg ja konkreetne tegevus. Näiteks küttesüsteemide (elektrikütte) eest vastutab tootmisjuht, meistri ülesandeks on iga päev jälgida, et evokatsiooniuksed toimivad jne.
Kellele ja mida? Aruandlus ja infoliikumine. Kellele (päästeamet, juhtkond). Kes millist aruandlust tahab, millises kanalis infot tahab? Paber, pilv, Dropbox, Google Drive, rakendusprogramm (nt saab selle ühildada laohaldustarkvaraga). Tuleohutuse haldamine peaks olema ühes kohas. Kui hooldusest jäävad maha aktid, võiks teha nendest objekti üldise hoolduspäeviku (nn objekti pass). Siis on infokillud koondatud ühte dokumenti: suitsuluugid, sprinkler jne. Tuleb panna konkreetselt paika, millal tegevusi tehakse.
Miks?Eelarvestamine. Tuleohutuspoliitikat saab teha sammhaaval ja see on seotud eelarvestamisega – kui palju antakse otsustajale otsustusõigust, mis saab ise ära korraldada ja mida tuleks suuremas ringis läbi arutada. Kui pikaajalises planeerimises on möödalask, juhtub see, et näiteks suure mahuti ümberpumpamise töödega seonduvad kulud tulevad ootamatult.
Muutub määrus, mis käsitleb ehitiste tuleohutust
Määrus ehitiste tuleohutuse kohta muutub, ütles siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimisosakonna nõunik Mari Tikan. Tikani sõnul on senine määrus “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ ilma muudatusteta kehtinud üle kümne aasta. Samas on olukord ehitusturul muutunud: kasutusel on uued tehnoloogiad, turul on uued ehitusmaterjalid, ohutuse tagamine on võimalik erinevate meetoditega. Seetõttu on siseministeerium algatanud määruse muutmise, et regulatsiooni uuendada vastavalt muutunud olukorrale ning võimaldada senisest enam kasutada ohutuse tagamisel analüütilist tõendamist.Väikesed muudatused
“Selle aasta juulist hakkab kehtima uus ehituseadustik ja ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded kehtestatakse sisuliselt uuesti. See tähendab, et praegu kehtiv määrus saab uue nimetuse ja numbri, kuid sisu jääb samaks. Määruse muutmise idee sai alguse alles möödunud sügisel. Väga suure üllatusena tuli, et riigikogu väga kiiresti menetles selle ka ära,” märkis Tikani.
Sisuliselt jääb juulis kehtima hakkav samaks, mis praegu kehtib. Lisatud on evakuatsiooni ossa nõue, et arvestada tuleb ka liikumispuuetega inimestega. “Seega palju praegu midagi ei muutu, aga paari aasta pärast on kavas muuta ka ehitiste tuleohutusnõuete määrus põhjalikumalt,” rääkis Tikan.Ka praegu kehtivas määruses on lubatud tuleohutust tõendada “analüütiliselt”. Mis see on, seda pole määruses aga täpsemalt avatud. Uues määruses on kavas see täpsemalt lahti kirjutada. Tikan märkis, et loodetavasti tuleb juurde ka juhendmaterjal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- G4S EESTI AS
- Kinnisvara
Hetkel kuum