Rahasadu Eesti idupõllul

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 31. mai 2015 kell 11:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahasadu Eesti idupõllul
Parkimisäppi Barking.ee eestvedaja Kustas KõivFoto: Andres Haabu
Üllatusinvesteering Monese
Rohketest investeeringutest Eesti idufirmadesse tuli start-up-kogukonnale üllatusena paljusid idufirmasid käivitanud Jüri Kaljundi sõnul 1,6 miljoni suurune investeering Monesesse.
„Ainus üllatus kõigi jaoks ongi ilmselt Monese, sest nad suutsid kaasata suure summa raha, enne kui nad oma tootega välja tulid. Üllatav oli ka see, et 1,6 miljonit eurot tuli suuresti Eesti investoritelt,“ ütles Kaljundi.
„Tavaliselt panevad Eesti investorid alguses 200 000 kuni 300 000 eurot ja ka siis tahavad, et firma oleks toimiv. Aga Monese suutis juba enne käivitamist hea idee ja meeskonnaga suure summa välja meelitada,“ märkis ta.
Lähenev suvi, sügisestel idufestivalidel sõlmitud tehingute teokssaamine, USA investorite Euroopa-avastamine ja Eesti start-up'ide välismaakogemus on mõned põhjused, mis toonud Eesti idudele tänavu viie kuuga sama palju raha kui mullu kogu aastaga.
Investorid ütlevad, et Eesti idud on murdnud välja algfaasi pisiinvesteeringutest ja jõudnud uuele tasemele.
Alles tegutsemist alustavale pangakonto mobiiliäpile 1,6 miljonit eurot, põllupidajate ilmaennustusäpile 1,1 miljonit, paar kuud tegutsenud parkimisäpile 100 000 eurot ja juba rohkem mainet kogunud ja haaret laiendanud müügijuhtimistarkvara pakkujale koguni 7,9 miljonit eurot.
Need on vaid maikuu rõõmusõnumid Eesti idufirmadelt. Tänavu esimese viie kuuga on Eesti start-up'id kaasanud investoritelt üle 65 miljoni euro, mida on vaid viis miljonit vähem kui mullu kogu aastaga.
Oluline on siinjuures märkida, et suure osa sellest moodustab jaanuarikuine 48 miljoni euro suurune investeering TransferWise'i, kuid kui see maha arvestada, on esimese viie kuu tulemus ikka kaks korda parem kui mullu sama ajaga. Koos TransferWiseii suurinvesteeringuga aga kuus korda. Investorid usuvad, et sügisel tuleb samaväärne saak.
Üllatav tähelepanu
Varem Bikeepi nutikate rattaparklatega tuntust kogunud, kuid nüüd parkimisäppi Barking vedav Kustas Kõiv ja Eesti investor, LHV panga looja Rain Lõhmus leppisid juba ammu rahasüstis kokku. Lõhmus tahtis varem juba Bikeepi investeerida, aga ootas õiget hetke. Nüüd jõudis see kätte ja ta panustas Barkingisse 100 000 eurot. See on ka ainus sajaprotsendiliselt Eestist pärinev viimase aja investeering kohalikesse idudesse. Rohkem kui 65 miljoni euro juures on eestimaise kapitali osakaal ülinapp, vaid 1,35 protsenti.
Saadud raha eest üritab Barking veel kahes-kolmes linnas oma teenust käivitada, järjekorras on Praha, Brüssel ja Riia. „Kui seal läheb sama edukalt kui siin Tallinnas, siis ei ole muud teha, kui äri kümnetes kordades ainult võimendada, kaasata 1-2 miljonit eurot, et võtta aastas umbes 30 linna,“ ütles Kõiv.
Pärast Lõhmuse investeeringut võttis Kõivuga ühendust ka üks välismaa riskikapitalifirma, kuid esialgu nad rohkem investeeringuid ei kaasa, vaid keskenduvad pool aastat firma arendamisele.
„Välismaistes riskikapitaliettevõtetes tähelepanu äratamine on vaid nähtavuse küsimus: kui üritustel figureerida ja oma ideed pitch'ida, on päris suur tõenäosus, et keegi sinuga ühendust võtab. Barking on aga nii noor ettevõte, investeeringu hetkel kõigest kolm kuud vana. Ma polnud jõudnud sellest veel suurt kusagil rääkida. Me ei saanudki teada, kust nad meist kuulsid,“ märkis ta.
Jaan Tallinn investeerib Skype’i vilistlastesse
Investor ja Skype’i endine arendaja Jaan Tallinn investeerib eelkõige oma Skype'i endiste kolleegide projektidesse ning erilist huvi pakuvad talle idufirmad Fleep ja Lingivst.
„Mina investeerin üldjuhul kas inimestesse, keda ma juba tunnen, või koos inimestega, keda ma juba tunnen. Kulutan võimalikult vähe aega sellele, et uurida, mida mõni ettevõte endast kujutab,“ ütles ta.
Tallinn selgitas, et ta on panustanud päris mitmesse Skype'i vilistlaste projekti ning aja kokkuhoiu mõttes on see päris mõistlik olnud.
„Eestis on kaks start-up'i, keda ma kõige rohkem jälgin ja kellele kõige rohkem aega kulutan. Need on Fleep ja Lingivist. Mõlemas on asutajate hulgas Skype'i inimesed. See, kas neil hästi läheb, eks see ole pärast näha. Fleepi ja Lingvisti puhul pakuvad need teemad mulle endale väga suurt huvi. Lisaks tean, et neil on tehniliselt väga tugevad tiimid. Nende tegevuse jälgimine pakub mulle suurt pinget,“ ütles Tallinn.

Edulood tõmbavad ligi
Mitu idufirmat käivitanud ja nõustanud Rain Rannu sõnul on see ainult hea, et enamik investeeringuid tuleb välismaistelt investoritelt.
„See näitab, et Eesti start-up'id on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, kuna suudavad lisaks Eesti investoritele kaasata raha ka välismaalt. Veelgi olulisem on aga võime välismaalt kliente leida, sest meie koduturg on olematu suurusega. Start-up'i võime välismaalt raha kaasata ning seal edukalt oma tooteid ja teenuseid müüa ja turustada on omavahel seotud,“ ütles Mobi juht Rannu.
Ta lisas, et asjaolu, et Eesti idudesse on hakanud tulema rohkem raha välismaalt, peitub hilisema faasi riskikapitaliinvesteeringutes TransferWise'i ja Pipedrive'i. „Varajases faasis on pilt vastupidine, näiteks Taxify, Vitalfieldsi, ja Monese investeeringute taga on suures osas ka Eesti investorid,“ selgitas Rannu.
Hea haridus ja ahvatlev karjäär
Investeeringute hulga kasvamisel mängib Rannu sõnul olulist rolli ka see, et idufirmade endi koguarv on lihtsalt oluliselt kasvanud. „Ja eriti on kasvanud nende start-up'ide arv, kes investoritelt edukalt raha kaasata suudavad. Tänu siinsetele edulugudele, näiteks viimatisele GrabCADi edukale exit'ile, on start-up'i loomine või start-up'is töötamine muutunud noorte seas väga atraktiivseks karjäärivalikuks,“ sõnas ta.
Palju idufirmasid käivitanud Jüri Kaljundi sõnul on investeeringute suur hulk viimase viie-kuue aasta töö tulemus. „Ära on tasunud Eesti ettevõtjate enda initsiatiiv uusi asju proovida ja sellest õppida. Väga paljusid vigu, mida tehti viis-kuus aastat tagasi, nüüd enam keegi ei tee. Lisaks on panustanud nii riik kui ka Eesti enda erainvestorid, kes on mõned asjad juba müünud ja asunud nüüd uuesti investeerima. Rohkem on ka neid inimesi, kes on toimetanud Inglismaal, Ameerikas ja teistes riikides ning neid kogemusi ka siin jaganud. Start-up'ides on toimunud suur hariduse kasv,“ rääkis Kaljundi, kes juhib praegu idufirmat Weekdone.
Kaljundi märkis, et kodumaise kapitali osatähtsus investeeringutes on küll vähenenud, aga summad, mida eestlased ise on investeerinud, on pidevalt suurenenud. „Eestist on võimalik kaasata raha suurusjärgus pool miljonit kuni miljon. Enamik sellest tuleb ka eraisikutelt, sest Eestis puuduvad suured fondid, kes paneksid ühte firmasse hiigelsuuri summasid,“ selgitas ta.
„Kui sul on täna Eestis hea idee, siis rahast ilma ei jää. Pigem napib häid ideid ja tiime, kes suudaksid kasvada edasi kümneliikmelisest seltskonnast,“ lisas ta.
Enne suve allkirjad alla
Jaanuaris Sonny Aswanilt ja teistelt investoritelt poolte kokkuleppel mitte avalikustatud suuruses investeeringu kaasanud ühisrahastusplatvormi Investly juhi Siim Maiveli sõnul on praegune rahasadu idumaastikul igati loogiline. „Sügisel oli mitu suurt start-up'ide festivali, näiteks Slush Helsingis. Kõik seal sõlmitud diilid on hakanud nüüd realiseeruma. Enne suve tehaksegi alati palju tehinguid. Lisaks on hakanud USA investorid Euroopa turgu avastama, selle mõju on ka meieni jõudnud,“ sõnas Maivel.
Ka EstBANi investoritega koos investeeriv Allan Martinson nõustus, et aasta teine ja neljas kvartal on investeeringute mõttes kõige aktiivsemad. „Natuke on see investeeringute kuhjumine ka kokkusattumus, aga enne suve tehaksegi kõige rohkem investeeringuid,“ märkis ta.
Martinson ütles, et tema teadis kõiki neid investeeringuid juba ette ning ükski neist talle üllatusena ei tulnud. „Ettevõtted, mis loodi paari aasta eest, kui algas suurem laienemine, on niivõrd palju edasi arenenud, et nad suudavad kaasata järjest suuremaid summasid, samal ajal kasvab peale ka uus põlvkond,“ selgitas ta.
Järgmise poolaasta edu sõltub Martinsoni sõnul numbriliselt sellest, kas mõni ettevõte suudab väga suuri summasid tõsta.
„Kui TransferWise nüüd 100 miljonit tõstab, ongi kõik rekordid jälle läbi katuse. Aga kui vaadata alustava otsa ettevõtteid, siis jääb aktiivsus ilmselt samale tasemele või kasvab natuke. Inimeste ja kapitali maht on üsna püsivad, järsku ei tule meile kusagilt juurde kolm korda rohkem tehnoloogiaettevõtteid või nende töötajaid,“ ütles Martinson.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum