Milline neist ideedest vääriks 24 000 eurot?

Finaalis valib žürii välja kuni kolm ideed, mille elluviimist toetab Arengufond aastase stipendiumiga. Lisaks 24 000eurosele stipendiumile saab võitja ka võimaluse asuda oma ideed ellu viima Arengufondi kontoris, kus elluviimist toetab professionaalne meeskond.

“Lõppüritusel läbivad üksteist finalisti veel viimase kadalipu. Kõik finalistid kaitsevad oma ideid žürii ning oponentide ees. Lisaks tahame veenduda, et ideede autorid on piisavalt võimekad, et idee päriselt ellu viia,” sõnas Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa.

Konkursi võitja valib hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad õiguskantsler Ülle Madise, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske, riigikogu majanduskomisjoni liige Maris Lauri, 2014. aasta konkursi stipendiaat Kaspar Korjus, Arengufondi nõukogu esimees Ville Jehe ja Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa.

Esimeselt Arenguidee konkursilt aastal 2014 viisid võidu koju 3 ideed: 10 miljonit e-eestlast aastaks 2025, Ühiskondliku mõju võlakirjad ning Eesti kui Hackerspace.

Eesti käekäik hakkab üha enam sõltuma kirjutamata reeglitest. Kuivõrd on meil kombeks liikuda lihasjõul, tarbida meelemürke või olla toetav. Seadustest enam määravad sotsiaalseid norme kogukonnasisesed aeganõudvad vastastikmõjud. Sammulugeja on neid protsesse kiirendav ja võimendav sotsiaalmeedium. Avalikustades ühiste sihtideni viivaid isiklikke samme, loovad kasutajad Sammulugejas läbipaistva ja seeläbi muutustealtima normiruumi.

Riigid toetavad välismaiseid filmiproduktsioone, et neid oma riiki filmima meelitada selleks, et tugevdada riigi positiivset rahvusvahelist kuvandit s.t. tugevada riiki kui brändi (nt. Iirimaa, Island). Samavõrd tähtis on selle tegevuse mõju kohalikule majandusele ennekõike läbi kaudsete siirete teenusmajandussektorisse. Kolmas, kui mitte vähem tähtis mõju, on kohaliku filmitööstuse professionaalsuse kasv. Eesti koos Bulgaaria ja Rumeeniaga on kolm ELi riiki, kes taolist tegevust veel ei toeta.

Tervist ja arengut tagava liikumise minimaalne hulk lastel ja noortel on 60 minutit liikumist päevas. Selles mahus liigub Eesti kooliõpilastest 14%. Nutiseadmed on drastiliselt meie lapsi passiivsemaks muutnud, ilma, et me seda isegi märkaksime. Kuna lapsed on suurema osa päevast koolis ja liikumisel on ka oluline roll õpitulemuste parandamisel, teeme ettepaneku luua koolides aktiivset liikumist soodustav keskkond ja panna lapsed igas koolitunnis 10 minutit aktiivselt liikuma.

Interaktiivne rakendus aitab õpilasi saada aru eelarvest ja rakendada oma teadmisi erinevates olukordades – projektist kuni ühiskonda kujundavate otsusteni. Lihtne eelarvestamise tööriist on abiks nii põhikooli õpilastele aineüleseks õppeks kui ka projektide, kampaaniate ja isegi organisatsioonide eelarvete koostamiseks.

Tänases Eestis puuduvad suurel määral edasiõppimisvõimalused põhikooli lõpetanud mõõduka intellektipuudega noortele. Ilma intellektipuudeta noorte puhul peame enesestmõistetavaks, et põhikooli-järgselt asutakse haridusteed jätkama. Mõõduka intellektipuudega inimesed väärivad sama võimalust. Peale selle, et tegemist on inimeste põhiõigusega, võimaldaks õppimis- ja arenguvõimaluste laialdasem pakkumine hoida kokku riigi kulusid tulevikus selle kontingendi eest hoolitsemisel.

Eesmärgiks on luua uuenduslik koolimudel, mis tugineb tänapäeva maailma parimatele teadmistele õppimisest ja õpetamisest. Loome praktiline eeskuju, kuidas rakendada kaasaegset muutunud õpikäsitust ning lõimida sotsiaalsete ning väärtuspõhiste pädevuste omandamine akadeemilise õppega.  Mudeli tahame reaalselt ellu viia Tallinnas Kalamajas ühe avatud kooli näitel, mis toimiks ka õppebaasina teistele Eestimaa koolidele ja õpetajatele.

Meie ühiskonnas on peidus väga palju teadmisi ja oskusi, mis võiks aga oluliselt rohkem esile pääseda. See tähendab, et meil igaühel on teadmisi ja oskusi, mida teistele huvilistele edasi anda. Olgu selleks siis professionaalsed või nö hobiteadmised - näiteks IT-mees võiks oma teadmisi jagada IT-huvilisega, hobiaednik aga inimesega, kes aiandusest rohkem teada soovib. Sellise teadmiste ja kogemuste vahetuse lahenduseks sobib hästi internetiportaal.

Organic Estonia, esimene maheriik maailmas, kus pindalast üle 51% on maheregistris. Kuna meie pindalast moodustab mets üle 50%i ja metsa meie üldjuhul ei väeta ja ka ei pritsi, siis on lihtne teda võtta maheregistrisse. Sõna organic läheb korda järjest suuremale osale ühiskonnast. Õige turunduse, müügi ja tootearenduse korral annaks tekitada suure hulga töökohti Eestisse ja seda eelkõige ka maapiirkondadesse.

On üks probleem ja üks suur lahendus paremaks homseks. Probleemiks on "uus suitsetamine" - ehk istumine, täpsemalt istumine autos. See maksab heaolu, maksab raha ja saastab elukeskkonda. Potentsiaaliks on fakt, et kuni 7km (loe jalgsi/jalgrattasõidu) kaugusel oma töökohast elab Eestis pea 100 000 inimest ehk 44% autoga tööle sõitjatest. Lahenduseks on saada inimesed ühest kohast teise liikudes liigutama. Selleks peab elukeskkond soosima jalgsi- ja jalgrattaga liikumist.

Mis oleks kui annaksime karjääri, majanduse ja ettevõtluse ainete eestvedamise õpilaste endi kätte – et nad korraldaksid oma tunnid ise, erinevaid külalisõpetajaid kaasates?

Arenguideeks on välja töötada noortele huvitav ning kaasahaarav vabaharidusprogramm innovatiivsetest inseneri ja IT alastest tehnoloogiatest. Äratada noortes huvi matemaatika, programmeerimise, keemia ja muude täppisteaduste vastu, pakkudes neile tänapäevase tööstuse viimaseid võimalusi katsetada kohe täna. Nädalalõpu programmide sari pakub noortele võimalust saada giikiks - kasvõi nädalavahetuseks - ning õppida viimaseid tehnoloogiaid ise ehitades gadgeteid või luues äppe.