Eesti edulugu käriseb

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 3. juuni 2015 kell 15:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti edulugu käriseb
Eesti kukub edetabelites ja valitsusel napib visiooniFoto: Vallo Kruuser/Delfi/Eesti Ajalehed
Pikema perspektiivi ja visiooni puudumine on hakanud mõjutama Eesti paiknemist edukust mõõtvates edetabelites, viimati möödus meist konkurentsivõime edetabelis Leedu.
Investeeringuid peaks rohkem toetama
Maido Solovjov, Valio Eesti ASi tegevjuht
Oluline märksõna riigi konkurentsivõime suurendamisel on eelkõige ettevõtete kasvuvõimendus ehk riigi tugi investeeringute elluviimiseks ja müügitegevuse kasvatamiseks eksporditurgudel. Tööstusettevõtete jaoks on kriitilise tähtsusega, et me suudaksime tehnoloogia arenguga kaasas käia, mis muudaks tootmise efektiivsemaks ja tagaks tipptasemel kvaliteedi.
Konkurentsivõimekust mõjutab kindlasti ka maksukeskkonna stabiilsus, eelkõige tarbimismaksude puhul, ja tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamine.
Möödunud aastal oli Eesti tõusnud Lausanne’i juhtimise arendamise instituudi koostatavas rahvusvahelist konkurentsivõimet mõõtvas edetabelis kuus kohta kõrgemale ning peaminister Taavi Rõivas avaldas eelmise valitsuse tehtud tööle tunnustust. Ta märkis, et sellised tabelid näitavad, mis on hästi ja mis vajaks parandamist. Tänavuses edetabelis Eesti kukkus ja Leedu spurtis mööda. Viimastel kuudel on tulnud mitu teadet meie langusest edetabelites.
Ettevõtjatele teeb see muret ning mõne sõnul mõjutab valitsuse visiooni puudumine ka Eesti riigi arengut.
“Eestil on vaja suurt ja selget visiooni, kuhu püüelda. Ja see peab olema selline, mille teostamine otse või kaude paneb liikuma võimalikult suure osa ühiskonnast ja muutma kõigi eestlaste elu paremaks,” märkis Nordecon Eesti tegevjuht Jaano Vink. “Kahjuks pole ükski poliitiline jõud suutnud sõnastada suurt eesmärki ja samme selleni jõudmiseks,” lausus Vink ja lisas, et see, kes visiooni esimesena sõnastab, on ilmselt võitja mitmel järgneval valimisel.
Poliitikud ei oska raha jagada
Ettevõtja ja investori Raivo Heina sõnul on viimaste valitsuste soov võimalikult kiire rikastumine korraliku pikaajalise plaanita. “Poliitikud on kõige ebaefektiivsemad nii riigi raha ümberjagamisel kui ka pikaajalise plaani tegemisel. Nende peamine eesmärk on võimul püsida ja võimalikult väikse energiakuluga väga suuri hüvesid nautida. Kui on võim, on ka kõik ülejäänu,” kritiseeris Hein ja lisas, et ettevõtluses niimoodi käituda ei saa. Kuigi riigi juhtimine oma olemuselt ei erine ettevõtte juhtimisest.
Ühes tabelis oleme lausa esikohal
Sven Sester, rahandusminister
Rahandus- ja maksupoliitikast rääkides on Eesti peamised eelised stabiilsus ning vastutustundlik eelarvepoliitika, mis vähendab oluliselt Eestisse investeerimisega seotud riske. Eesti koht rahvusvahelistes maksukonkurentsivõime edetabelites on üldiselt kõrge. Näiteks on Eesti lausa esikohal Tax Foundationi koostatud OECD riikide maksukeskkonna konkurentsivõime edetabelis.
Valitsuse laiem maksupoliitika on nihutada maksukoormust tööjõult tarbimise, reostuse, ressursikasutusele ja ebatervislike eluviiside maksustamisele. Vajadusele vähendada Eesti konkurentsivõime tõstmiseks tööjõu maksukoormust – ja eriti vähem teenivate inimeste maksukoormust – on tähelepanu juhtinud ka näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).
Pikemas vaates on Eesti edu võtmeküsimuseks loomulikult eelkõige hea haridusega inimesed.
“Kole vaadata, kuidas aastatega on üks mees kord rahandusminister, siis jällegi haridusminister, teine kord linnapea, siis majandusminister. Tõelised rööprähklejad, igal alal teadjad!” viskas Hein nalja.
Nii nagu ettevõtluses on edu alus korralik ja pikaajaline nägemus oma firmast ja selle tegemistest, peaks Heina sõnul olema ka riigil pikaaegne plaan. Eesti saaks areneda ja edukam olla tema sõnul siis, kui valitsused lõpetavad lühiajalised, valimistest valimisteni kestvad ümberjagamisprogrammid ja keskenduvad lisaväärtuse kasvule, mis saab tulla vaid ettevõtluskeskkonna paremaks muutmisel seaduste kaudu.
Ettevõtja Enn Veskimägi sõnul on Eesti jõudnud praegusesse olukorda varem tehtud valeotsuste tõttu. “Haridussüsteem toodab endiselt pehmeid valdkondi. Inseneri- ja kutseharidus ei täida tööjõuturu vajadusi. Poliitikute hulgas ja valitsuses puuduvad majandusinimesed ja riik on ülereguleeritud eriti ettevõtlust puudutavates regulatsioonides,” märkis Veskimägi.
Ta rõhutas, et pole midagi imestada, et Leedu Eestist konkurentsivõime edetabelis mööda kihutas - Läti teeb peagi sama. “Eesti ettevõtlustoetused võrreldes Läti ja Leeduga näitavad selgelt, miks Leedu on meist edukam. Naabrite toetused ettevõtlusesse olid oluliselt suuremad ka eelmisel rahastamisperioodil,” põhjendas ta.
Kommentaar
Mitmes edetabelis on Eesti Leedust eespool
Anu Tampere valitsuse infonõunik
IMD konkurentsivõime edetabeli puhul, milles Leedu Eestist mööda läks, on oluline märkida, et metoodika põhineb suuresti ettevõtete juhtide küsitlusel (tehti märtsis pärast valimisi ja enne koalitsioonikõnelusi). Ehk siis, tegemist on hinnanguga.
On teisigi rahvusvahelisi konkurentsivõime edetabeleid, mida on aastaid jälgitud ja kus me ei ole Leedust sugugi tagapool. Näiteks äri tegemise lihtsuse edetabelis (Doing Business, World Bank Group) on Eesti 17. kohal, Leedu kohal 24. kohal.
Maailmapanga koostatava Doing Businessi koht on ka üks riigi eelarvestrateegia eesmärgi mõõdik. Liikumisi selles jälgitakse igal kevadel ning võetakse arvesse uue riigi eelarvestrateegia ja valitsuse tegevusprogrammi koostamisel.
Valitsuse jaoks on tähtsad pikaajalised eesmärgid majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine. Kokku lepiti ka, et võetakse vaatluse alla majanduskeskkonda mõjutavad tegurid, sh maksukeskkond ja ettevõtluskeskkond laiemalt, ning arengutakistused. Tööga on kavas valmis saada 2016. aasta suveks
Majandusanalüütik Heido Vitsuri hinnangul peaks Eesti lõpuks tõde tunnistama ja loobuma nõrkustele või eksimustele kavalate selgituste väljamõtlemisest. Tema sõnul on oluline mõista, et maailm muutub kiiresti ja see seab väga avatud Eestile hoopis teised arengutingimused ning nõuab teistsugust arengupoliitikat. “Eelkõige peame paremini mõistma, kuidas maailm tegelikult töötab ja kui keerukas see võrreldes elementaarsete õpikuskeemidega on,” ütles ta.
Eesti ei vaja staatilist stabiilsust
Vitsuri sõnul on valitsuse ülesanne olukorra analüüsimine, arengutrendide jälgimine ja neid silmas pidades tegevuskava organiseerimine eesmärgiga muuta Eesti areng kindlameelsemaks. “Loobuda deklaratsioonidest, et meie üht ja teist ei tee, ei kehtesta automaksu või ei tee erandeid või ajutisi soodustusi, et lihtsus ja stabiilsus maksavad kõige enam, aru saamata, et selline jäik arusaam stabiilsusest tähendab muutuvas keskkonnas tegelikult stabiilsuse puudumist,” märkis Vitsur.
Vitsuri sõnul januneb Eesti tasakaalu järele. “Meil on vaja dünaamilist stabiilsust, mitte staatilist, mida kõige lihtsamini võime kohata surnuaedades. Kõige halvem, mida valitsus siin teha saab, on üritada olukorda mõne lihtsa initsiatiiviga muuta ning ignoreerida kompleksse lahenduse vajadust,” möönis Vitsur.
Turgutada tuleks lisandväärtust
Konjunktuuriinstituut näitas viimatises äribaromeetris, et Eestis peredest 50% tuleb ots otsaga kokku, ja üksnes veidi üle 40% suudab säästa.
“Kuivõrd Eesti kuulub Euroopas suhteliselt suure sissetulekute ebavõrdsusega riikide hulka, on meil ebavõrdsust vähendada (st madala tulutasemega inimeste tulusid suurendada) kõige kergem euroopalikumaid maksustamise ja toetuste maksmise põhimõtteid ja määrasid rakendades. Kuid see üksi pole jätkusuutlik lahendus,” möönis Vitsur.
Ta rõhutas, et võtmeküsimused on esiteks halvemuses olevate inimeste (eriti nende laste) parem juurdepääs haridusele ja tervishoiuteenustele ning teiseks Eesti majanduse suunamine suuremat lisandväärtust võimaldavatesse valdkondadesse.
Ettevõtja Raivo Heina sõnul ei tea need 50% peredest ilmselt säästmisest ja investeerimisest suurt midagi ning need inimesed peaksid oma silmaringi avardama, et kitsikusest pääseda.
Kui koolides hakataks õpetama lapsi püüdlema majandusliku vabaduse poole, jääb kitsikuses vaevlevaid inimesi ka vähemaks. “9. klassi majandusõpikus õpetatakse, et kui sinu sissetulekud on väiksemad kui väljaminekud, tuleb kasutada vahe katmiseks tarbimislaenu (krediitkaarti) või järelmaksu. Just nii ongi kirjutatud!” imestas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum