Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiajaline üürimine võimaldab rohkem teenida

    Ülane Vilumets üürib oma Kalamaja korteri välja, kui teda ennast kodus pole.Foto: Meeli Küttim, Äripäev

    Lühiajaline üürimine on populaarsust koguv tulus üürimise vorm, mis võimaldab ühe öö hinna arvestuses pikaajalise välja­üürimisega võrreldes rohkem teenida.

    Suviste üüripiirkondadena on tõmbekeskusteks Tallinna kesklinna piirkond, Pärnu, Haapsalu ja Saaremaa. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimehe Ardo ­Lepa sõnul ei ole väljaspool “kuumi täppe” kuigi suurt lootust kodu väljaüürimisega edukalt tegeleda. Samas on nõutud piirkondades nõudlus suur ja ületab tipphooajal tihti pakkumist.
    DMZ Kinnisvaraeksperdi Pärnu kontori maaklerteenuste juhi Janno Petersoni sõnul on lühiajalise üüri turul toimunud märkimisväärsed muutused, seda ennekõike ­IT-lahenduste turule tuleku tõttu. “Kui varem olid üüripinnad kliendile kättesaadavad ­ainult maaklerite vahendusel, siis nüüd on erasektor tänu leheküljele Booking.com ja teistele sarnastele teenustele tugevasti sees.”
    Petersoni sõnul on selline väljaüürimise vorm tulus – ühe öö hinna arvestuses võib teenida mitu korda rohkem. "Maaklerite puhul on miinimumajaks, millega tegeleme, nädal või kaks,” märkis ­Peterson, kelle sõnul peab mingi alampiir olema, sest maakleri töö hind on hoolimata ajavahemikust ikka sama. “Ühest hetkest hakkab vahendustasu koguhinnast liiga suurt osa moodustama ja siis ei ole hind enam üürilevõtjale vastuvõetav,” lisas ta.
    Kui näiteks 800 euro suuruse kuuüüri puhul võidakse vahendustasu küsida 250 eurot, siis kahenädalasele 500eurosele üüri hinnale lisandub samuti 200–250 eurot. Korteri nädalase väljaüürimise hind võib olla ­300–350 eurot, mille puhul küsib maakler samuti ligi 200 eurot. “On teatud alampiir, millest vähema eest maakler enam ei pinguta. Miinimum võiks olla 150 euro juures,” märkis Peterson.
    Nädalast lühema üüriaja puhul tasub korteriomanikul eelistada internetiteenuseid, mis võimaldavad kinnisvara iseseisvalt turundada. Tuntumatest portaalidest vahendab Booking.com peale korterite ka hotellide, hostelite ja muude majutusasutuste pakkumisi. Noorte seas populaarne Airbnb.com annab võimaluse valida tervete majade ja korterite, privaatsete tubade või jagatud tubade vahel ning tegeleb just eraisikute tehingute vahendamisega. Pakkujate seas on nii inimesi, kes üürivad oma kodu välja ajal, mil nad ise ära on, kui ka spetsiaalselt korteri ostnud või üürinud, kes teenivad sellega elatisele lisa.

    Enne, kui usaldad oma kodu võõrale

    Tee kliendile taustauuring, kontrolli võlgnevusi.

    Palu naabritel korteril silm peal hoida.

    Turunda sihtgrupile, kes sobib sulle kliendina ja kellega koostöö on suurema tõenäosusega rahuldust pakkuv.

    Võta tagatisraha.

    Paki kokku isiklikud esemed ja eemalda asjad, millest oleks kahju, kui nendega midagi juhtuks.

    Omanik teeb ise tööd turundamisest koristamiseni
    Kinnisvarafirma Goodson & Red üüri- ja valitsemisteenuste juhi ja kaas­asutaja Neeme Liivlaiu sõnul on eriti Tallinna turul lühiajaline üürimine aina populaarsem. “Turuolukord näitab, et hästi palju on tulnud omanikke ühe-kahe korteriga. Võib-olla võetakse sõbra oma ka veel juurde ja üüritakse välja selles usus, et lühiajalise üüri turul teenib oluliselt kõrgemat tulu võrreldes pikaajalisega,” märkis Liivlaid. “Sellised omanikud teevad kõik väljaüürimisega seotud tegevused turustamisest kuni koristamiseni ise,” lisas ta.
    Lühiajaline väljaüürimine on küll tulus, kuid nõuab omanikult siiski ka üsna palju tähelepanu. “Põhimõtteliselt suhtub klient nädalavahetuseks üüritud korterisse kui hotellis ööbimisse,” lausus Peterson. See tähendab, et omanik peab olema nagu administraator, kes koristab, vahetab linad ja hoolitseb selle eest, et kõik vajalik oleks olemas,” märkis ta. “Seetõttu saavad lühiajalise üürimisega tegeleda inimesed, kellel on selleks aega. Lisaks muidugi ka ettevõtjad, kel on ­üürimiseks viis-kuus korterit, mille pealt kasumit teenitakse.”
    Neil, kes soovivad oma korterit välja ­üürida, aga on ise eemal või ei leia aega üürnikega tegeleda, on võimalik anda võtmed ja kohustused üle usaldusväärsele lähedasele inimesele, kellega hiljem tulusid jagada. Kui aga omanik tahab täiesti eemale jääda, pakub Goodson & Red võimalust korteri lühiajaline väljaüürimine nende kätte usaldada. “Me nimetame seda valitsemisteenuseks,” ütles Liivlaid. “Sisuliselt tähendab see seda, et meie osutame omanike nimel majutusteenust ja osa käibest võtame endale,” selgitas ta. Vahendustasu suurus on 25–30% ­üürist, summas on ka turunduskanalite tasud, mis võivad moodustada kuni 15% summast.
    Kliendiga kokku ei puutu
    “Omanik saab kord kuus raha. Meie haldame, turundame ja reklaamime. Tegeleme reserveeringutega, võtame kliendid vastu. Lisaks tehnilised küsimused, kui on vaja midagi teha või kui kliendil on erisoove,” rääkis Liivlaid.
    Üürikorteri või -maja eelistajad on Liivlaiu sõnul hotellikülastajast iseseisvama elustiiliga inimesed. “Peamiselt teevad selliseid broneeringud kas sõpruskonnad, kellel tuleb korteri üürimine nii odavam, või siis perekonnad, kelle jaoks on hotellisviit kallis, korteris aga selle raha eest ruumi rohkem. Lisaks oma köök ja asjad,” kirjeldas Liivlaid. Tallinnas on tema sõnul klientidena suur roll ka suurfirmadel, kes otsivad projektide raames lähetuses olevatele töötajatele elukohta.
    Üksikute korteritega tegelevate omanike lisandumise tõttu tekkinud konkurents mõjub Liivlaiu sõnul üürikorterite kvaliteedile väga hästi. “Konkurents tähendab praegu seda, et lühiajalises üüris olevad korterid peavad olema vägagi stiilsed, peab olema personaalset lähenemist, nagu öeldakse. “Kõik peab tasemel olema, põhimõtteliselt on tegu hotellitasemega – korralikud ja vastupidavad asjad. Froteerätikud ja satiin­linad. Vanaemast-vanaisast üle jäänud lilleline pesu ei tööta. Maja ise peab olema kas renoveeritud vanem hoone või täitsa uus. Trepikojad peavad korras olema,” loetles ta. Booking.com-is või mujal saab kohe kommentaari, kui maja on kusagil urkas, ebaturvaline või on trepikoda kole.
    Korterite ja puhkemajade lühiajalist ­üürimist vahendava EstRendi juhataja Pille Soodla sõnul on klientide ootused viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Otsitakse järjest enam kohti, mis oleksid kaasaegsed, asuksid uutes majades või siis vanades, aga stiilsetes ja kaasajastatutes.
    Usalda klienti, aga kontrolli tema tausta
    Hirm hoolimatute klientide ees ei ole kindlasti põhjendamatu, ent tahtlikke lõhkumisi esineb tegelikult harva. Näiteks on Goodson & Redil 12aastase kogemuse juures ette tulnud vaid kaks sellist juhtumit.
    Kuigi täielikku kaitset selliste klientide eest ei ole, on meetmeid, mis aitavad riski vähendada. Enamikul maakleritel on taustauuringu võimalus, ligipääs Krediidiinfole. Pärnus on liikvel ka must nimekiri kahtlaste klientide kohta. Võimalik on paluda ka naabritel korteril silm peal hoida.
    EstRendi juhataja Pille Soodla sõnul tasub risk enne üürimist põhjalikult läbi mõelda ja kujundada sellele vastavalt ka turundusstrateegia. “Eelistused tasub paika panna ja leida plusside-miinuste kõrvutamisel ning analüüsimisel enda jaoks kõige vastuvõetavam tee, et jõuda sihtgrupini, kellega kogemust kõige tõenäosemalt nautida saaks.”
    Goodson & Red on otsustanud, et üheks ööks kortereid välja ei anta. Booking.com-is on küll ühe öö võimalus välja reklaamitud, aga hind on kõrge. “Sellega kukutame kohe pidulised välja,” märkis Goodson & Redi üüri- ja valitsemisteenuste juht Neeme Liivlaid. “Kui tegemist on juba veidi pikema ajaga, võtame tagatisraha. Vahel, kui on tundmatud ettevõtted, kes tahavad oma töötajatele üürida, küsime  käendust. Üldiselt suudame tagatistega ja peogruppide vältimise abil oma asjad ära kaitsta. Kummaliste seltskondade puhul aitab tänapäevane sotsiaalmeedia. Pisikesi asju muidugi juhtub,” rääkis ta. Seetõttu on elementaarne pakkida enne väljaüürimist sisse kõik isiklikud esemed, millest oleks kahju ilma jääda.
    Võimalus kodu nädalavahetuseks välja üürida
    Tallinnas Kalamajas elav Ülane Vilumets on liikuva elustiili tõttu tihti kodust ära ja on internetikeskkonna Airbnb vahendusel kahe aasta jooksul üürinud korterit välja ligi 50 korral.
    “Üldiselt on mul olnud positiivsed kogemused,” ütles Vilu­mets. “Väikeseid õnnetusi juhtub ikka – aetakse kohvi valge põrandateki peale või lõhutakse veiniklaas ära. Suuremaid ebameeldivusi pole olnud, kuid  paaril korral ei tundnud ma ennast hiljem hästi,” rääkis ta.
    Kuna Vilumets võtab korterisse külalisi siis, kui teda ennast kohal ei ole, on seal ka tema riided ning muud asjad. “Ühed Jaapani poisid olid näiteks kappides ringi tuhlanud, et leida lisatekki, mis tähendab, et nad avasid selleks kõik mu riide­kapid. Samuti jätsid nad vihmasel päeval katuseaknad lahti ja veel paar sarnast hoolimatut asja,” tõi Vilumets näiteks.
    Selleks, et kaitsta end ebameeldivate kogemuste eest, ei võta Vilumets vastu külalisi, kellel on profiil alles selle reisi jaoks tehtud või täiesti tühi. “Las ööbivad inimeste juures, kes tegelevad selle äriga,” ütles ta.
    Korter on väike ja korraga ei saa vastu võtta üle kahe külalise. Seni on tema juures ööbinud inimesi peamiselt Soomest, ­Venemaalt ja Saksamaalt. Lisaks pakub Vilumets külalistele ka lihtsat hommikusööki, mis tähendab, et enne uute inimeste vastuvõtmist peab ta peale tavaliste ettevalmistuste käima poes ja ostma hommikusöögimaterjale, nagu jogurt, müsli ja tee ning kohv.
    Autor: Kaur Maran, kaasautor
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.