Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Virge Haavasalu
- 9. juuni 2015 kell 14:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kinnisvarasektori laenude kasv murettekitav
Nordea äristrateegia juht Olavi Pakkonen. Foto: Andres HaabuKui vaadata Eesti laenuturu arengut viimasel aastal tervikuna, on selle kasv käinud käsikäes SKP kasvuga, mida peetakse heaks märgiks. Kui vaadata ettevõtete laenuturu kasvu kinnisvarasektoris, on selline paarikümne protsendine kasv murettekitav, ütles Nordea äristrateegia juht Olavi Pakkonen.
Pankade esindajad tõid esile erinevaid arenguid pangandusmaastikul.
Kõlama jäid järgmised märksõnad: 1. Pangandussektori viimaste aastate areng on olnud kiire, konkurents läinud üha tihedamaks. Nii suurpangad kui uued väiksemad turule tulijad on hakanud rohkem otsima oma nišši. Suurt tulu teenimise võimalust turul hetkel ei nähta. 2. Kardetakse, et EL-ist tulevad regulatsioonid lähiaastatel muudavad ka krediidiasutuste tegevust piiratumaks. 3. Teenused liiguvad klientide nõudlusest tulenevalt üha enam virtuaalmaailma. Selles valdkonnas saab näha lähitulevikus ka kõige enam arendusi. 4. Seniks kuni riik muudatusi ei tee, hoiustajate intressid negatiivseks ei lähe. 5. Küsimus, kas peaks hakkama pakkuma ka e-residentidele teenuseid.6. Sularaha käitlemise osakaal kontoritest peaaegu kadunud. Ent vajadus sularaha järele jääb kindlasti alles, vähemalt mingil määral. 7. Pankade kliendid vajavad üha rohkem nõustamist.8. Kliendid on hakanud end rohkem kindlustama.
Allikad: Ulla Ilisson (Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht), Eerika Vaikmäe-Koit (SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht), Olavi Pakkonen (Nordea äristrateegia juht), Tõnu Vanajuur (Danske Panga ettevõtete panganduse divisjoni direktor), Andres Kitter (LHV Panga jaepanganduse juht)
„Kui vaadata laenuturgu tervikuna, on olnud väga terve kasv. Kui me vaatame üleaastast perioodi, siis sisuliselt on olnud laenukasv protsentuaalselt umbes sama, mis nominaalne majanduskasv. Tüüpiliselt terveks laenukasvuks peetaksegi 1-2% SKP kasvu. Eesti on täpselt selle piirides,“ rääkis Pakkonen.Tema sõnul teeb natuke muret see, et töötlevas tööstuses on kasv negatiivne ja laenumahud vähenevad, mis näitab, et ettevõtted ei ole valmis investeerima. Teisalt on ettevõtete laenuturul kasvanud kinnisvarasektor üle paarikümne protsendi.„Eks ta natuke muremärk ole, sest sisuliselt kinnisvarasektoris impordi osakaal suureneb, sest mööblit on ju vaja. Suuresti on see siseriiklik raha, mida jagame ümber. Töötlev tööstus on rohkem ekspordile suunatud ja toob raha majandusse tagasi,“ lausus Pakkonen, miks nad on ettevaatlikud kinnisvarasektorisse ettevõtetele laenu andmisel.Küsimusele, kas praegu on kinnisvarasektoris buum või ei, vastas Nordea äristrateegia juht, et ta vähemalt loodab, et hetkel veel ei ole. Kui rääkida eraisikute kinnisvaraturust, siis Nordea Eesti turuosa on enam-vähem säilinud, aga ettevõtete kinnisvaraprojektide finantseerimisi Nordea Eesti eriti ei paku, erinevalt konkurentidest.“Kindlasti ei ole jätkusuutlik, et ühes sektoris on üle paarikümne protsendine aastane kasv, samal ajal kui teiste sektorite laenujäägid sisuliselt vähenevad,“ toonitas ta. „Me ei jooksnud kinnisvara finantseerimisega kaasa siis, ja me ei ole jooksnud kinnisvara finantseerimise ralliga kaasa ka praegu.“Täna toimus Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud arutelu teemal Eesti pangandusmaastikul toimunud ja ees ootavate muudatuste üle, kus rääkisid Eesti suurimate pankade esindajad. Arutelul osalejad rääkisid muutustest era- ja äriklienditurul, hoiuseintresside languse tagamaadest ja mõjudest, pangateenuste kättesaadavusest ja kliendikäitumisest, uutest tegijatest pangandusmaastikul jt teemadel.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.