Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põgenike kvoodiplaan ähvardab kokku kukkuda

    Euroopa Komisjoni president Jean-Claude JunckerFoto: Reuters

    Euroopa Komisjoni jäik poliitika põgenike kvootide teemal ähvardab kogu plaani nurjata, kirjutab Brüsseli poliitiline väljaanne Politico. Täna kujundab ka Eesti valitsus oma lõpliku seisukoha kõnealuse plaani kohta.

    Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker lükkab jõuliselt tagant plaani võidelda Euroopa migratsioonikriisiga, mis näeb ette nii pagulaste kui ka põgenike ümberpaigutamist teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Nüüd aga ütlevad isegi kava toetajad, et Junckeri kõva käe poliitika annab tagasilööke, seades ohtu kogu plaani.
    Nimelt koosneb Junckeri plaan kahest osast. Esiteks 20 000 ametlikult pagulase staatuse saanud inimese ümberpaigutamisest Euroopa Liidu riikides, kuid lisaks ka 40 000 põgeniku, kes alles taotlevad pagulase staatust, ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast.
    Just viimase - põgenike kohustusliku ümberpaigutamise vastu, on tugev vastasseis eelkõige Ida-Euroopas ja Baltimaades, kust teatatakse, et on leitud viis plaani blokeerimiseks. „Me oleme kindlad, et suudame ettepaneku nõukogus blokeerida,“ ütles Tšehhi suursaadik Euroopa Liidu juures Martin Povejšil. Tšehhi on olnud kõige häälekam ja kirglikum plaani vastane.
    Junckeri jäik liin on aga ohtu seadnud ka plaani esimese osa ehk ÜRO kinnitatud 20 000 pagulase ümberasustamise. Ametlikult asüüli saanud inimeste ümberpaiknemine peaks toimuma vabatahtlikkuse põhimõttel. „Kui Juncker surus aprillis toimunud Euroopa Nõukogul läbi vabatahtliku ümberasustamise plaani, maksis see mõnele valitsusele suure osa poliitilisest kapitalist,“ ütles üks Ida-Euroopa liikmesriigi vanemdiplomaat väljaandele Politico. „Tulles välja kohustusliku ümberpaigutamise skeemiga nii ruttu pärast seda, astus ta üle piiri. Nüüd võivad nad (valitsused – toim) kogu toetuse plaanile tagasi tõmmata.“
    Mitmes riigis on Junckeri plaan suurendanud vastuseisu igasugusele põgenike ümberpaigutamisele, ka vabatahtlikule. Seda eriti Ida-Euroopa riikides, mis pole harjunud võtma vastu suurel hulgal inimesi mujalt. See on muutnud migratsiooniteema toksiliseks.
    Avalikku vastuseisu toidab osaliselt ka hirm, et ümberpaigutamise programm, mis peamiselt puudutab põgenikke Lähis-Idast, võib olla moodus islamiterroristide sisenemiseks Euroopa Liitu. Nii kirjutas eelmisel nädalal Dagbladet, et Norra julgeolekuteenistus peatas 10 terrorikahtlusega inimest, kes oleks riiki ümber paigutatud pagulastena ÜRO heakskiidul ja valikul.
    Kuid Junckeri plaanile leiab vastaseid mitte ainult Ida-Euroopast, vaid selles kahtlevad ka suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa, kes on skeptilised, kas riikide võimekus ja Komisjoni plaan on kooskõlas. Hispaania süüdistab aga Euroopa Komisjoni kiirustamises.
    Kokku on Euroopa Nõukogus riikide vahel jagatud 352 häält, kuid kuna Suurbritannia, Iirimaa ja Taani ei pea migratsiooniplaanis osalema, siis ei saa nad ka hääletada ehk kokku osaleb hääletusel 309 häält. Junckeril on häälte kokkusaamisel suuri raskusi. Nimelt oleks tal vaja heakskiiduks kokku saada 72 protsenti 309 ehk 223 häält. Kuid kui vastu on Poola (27 häält), Ungari (12), Tšehhi (12) ja nüüd ka Hispaania (27) ning tõenäoliselt ka Eesti (4), Leedu (7) ja Soome (7), saaks Komisjon kokku vaid 213 poolthäält.
    Euroopa Komisjoni mai lõpus välja käidud plaani järgi saabuks Eestisse kahe aasta jooksul ühtekokku 1064 pagulast. Täpsemalt on Eestisse kavas kahe aasta jooksul ümber paigutada 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast. Sama aja jooksul asustatakse Eestisse ümber 326 inimest, kelle varjupaiga taotlus on rahuldatud. Täna kujundab Eesti valitsus oma seisukoha kõnealuse plaani kohta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.