Riigikogu sai särava investori

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 12. juuni 2015 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu sai särava investori
Uus riigikogu liige ja endine Pärnu linnapea Toomas Kivimäega.Foto: Erik Prozes
Vastvalitud riigikogu ja valitsusliikmete hulgas on 29 investorit, kuid enamik neist eelistab passiivset rahakogumist.
Äripäev palus kolme panga analüütikutel anda hinnang poliitikute investeeringutele, kuid kõik keeldusid.
"Täname võimaluse eest kommenteerida, aga loobume sellest praegusel hetkel. Me ei pea õigeks kommenteerida kellegi kolmanda osapoole finantsseisu või valikuid investeerimisel. Pank on alati valmis andma personaalset nõu, kui mõni klient tunneb selleks vajadust. Siis saame üheskoos kliendiga välja selgitada kõik tema rahalised võimalused ja anda enda poolt soovitusi. Samal viisil oleme detailselt nõustanud ka Äripäeva Investor Toomast. Selles asjus on käinud erinevad ajakirjanikud meil külas," selgitas Danske Banki tegevjuht Aivar Rehe.
Ka LHV pank loobus kommentaaridest. "Tahame pakkuda oma klientidele diskreetsust ja sellisel teemal meedias sõna võtmine töötaks meie eesmärgi kahjuks," vastati pangast.
Ära ütles ka Swedbank.
Pildi teevad mitmekesisemaks uued tulijad eesotsas endise Pärnu linnapea Toomas Kivimäega. Tuleb välja, et värske riigikogu liige on investeerinud Tallinna börsi ettevõtetesse juba ligi 20 aastat. "Olen kirglik ja hasartne inimene, börs on üks põnev ja sobiv võimalus end testida ja realiseerida. Pensionisambaid mul ei ole, ehk ka selles mõttes panustan börsile," ütles edetabelis teisel kohal olev Kivimägi.
Otsused, kuhu investeerida, langetab Kivimägi eranditult ise. "Mõistagi loen äriuudiseid ja jälgin kvartaliaruandeid. Ka vaistu. Spetsialistid teavad rohkem, ent siis poleks võidud minu võidud," märkis Kivimägi. "Ja ka kaotuses pole siis põhjust teisi süüdistada."
Kivimägi sõnul ei ole ta oma elus iial kasutanud laenuraha ega võimendust ega soovita seda kellelegi. "See päästis mind ka börsikrahhi ajal. Langus oli nii suur, et see muutus juba naljakaks," meenutas ta. "Ent istusin oma positsioonides tuimalt edasi, ostsin veidi juurdegi. Nüüdseks on kõik kenasti taastunud."
Praegu eelistab Kivimägi dividendiaktsiaid ning usub Olympicusse, Harju Elektrisse ja Tallinna Kaubamajja. "Üsna palju määrab ka minu usk ja respekt ettevõtete juhtkonda. Nimetatud kolm on heades kätes," sõnas Kivimägi. Üsna suures koguses on tal ka Tallinki aktsiaid, mida ta on ostnud nii 1,2 euro kui ka 34 sendi eest. Viga, mida aktsiatega teha ei tohiks, kuid mille vastu on Kivimägi ise eksinud, on neisse n-ö armuda. "Mina vahel olen," tunnistas ta. "Rahatrüki valguses julgen ka täna börsile investeerimist soovitada. Ostke häid dividendimaksjaid."
Lisaks investeeringutele aktsiatesse omab Kivimägi ka osalust Reiden ASis, seal on ta oma isa ja venna aktsiate "hoidja". "Mõlemad töötasid pikki aastaid Reideni eelkäijas Ehitusmaterjalide tehases. Ja kui toimus erastamine, siis pakuti, et mitte öelda suruti ka töötajatele aktsiaid," rääkis Kivimägi. Isa ostis 12, vend 6 tükki. Ühel hetkel oli nõutav väärtpaberikonto ja kuna isal-vennal seda polnud aga Kivimäel oli, siis nii need aktsiad temale saidki. "Tuleb tunnistada, et isa on olnud parem investor kui mina. Arvo Suppi, Reiden ASi tegevjuht ja suuromanik on teinud väga head tööd ja on olnud stabiilne dividendimaksja," tõdes ta.
Pilk tulevikku
Uue tulijana kohe viiendaks tõusnud Kuressaare endine linnapea Hannes Hanso eelistab samuti Tallinna börsil dividendiaktsiaid. "Olen endale võtnud eesmärgiks, et osa aktsiaid võiksid olla dividendiaktsiad ja teised võiksid olla riskantsema joonega. Kindlasti ei maksa investeerida raha, mida sa ei tohi kaotada," selgitas Hanso. Vastne riigikogu liige Hanso alustas oma investeeringutega, kui börsid olid madalseisus, umbes aastatel 2008-2009.
Toona alustas Hanso tööd Euroopa Liidu delegatsiooniga Hiinas. Ta tunnistab, et ei ole investeerimisvaldkonna tundja. "Vaatan oma investeeringuid pikka perspektiiviga ja ei tee ostu-müügi tehinguid. Leian, et kõik inimesed peaksid võimaluse korral raha majandusse panema ja investeerima," rääkis Hanso. Tema investeerimisplaan on pikaajaline, mille eesmärk on parem sissetulek pensionipõlves. "Kui olen tegus pensionär, siis mul oleks pensioni kõrval veel mingisugune sissetulek," ütles ta.
Lisaks sellele on Hanso liitunud ka III pensionisambaga. "Valisin kõige risktantsema, mis peegeldab minu suhtumist, kas käsi kullas või mitte midagi," sõnas Hanso. Lisaks kuulub Hansole ka 2013. aastal asutatud suhtekorralduse ja teabevahetusega tegelev Global Insights & Analysis OÜ.
Julge minister mitmel rindel
Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev on oma riske hajutanud ning lisaks koguturule investeerinud ka välismaale. "Väga aktiivne investeerija ma ei ole. Investeerimine ei kuulu minu igapäeva elu prioriteedisse ja muredesse," tunnistas ta siiski. Eelkõige jääb aktiivsus ajapuuduse taha, kuid ütles, et proovib seda parandada ja oma positsioonid mingi aeg üle vaadata.
"Kunagi oli portfell laiem, siis ma maandasin riske nii valdkondade kui ka geograafilises mõttes, kuid tänane portfell seda enam ei kajasta. Ma ühele väiksele riigile kõike ei panustaks ja investeering sõltub sellest, mis valdkonnas ettevõtte tegutseb," rääkis ta oma valikutest. Vassiljevi sõnul tuleb vaadata ka, milline on enda riskitaluvus ja kui palju on aega tegeleda nende investeeringutega. "Sellest tulenevalt tuleb vaadata, mida osta," sõnas Vassiljev.
Väldivad huvide konflikti
Endine Tallinna linnavolikogu esimees ja nüüd riigikogu liige Toomas Vitsut otsustas viis aastat tagasi investeerida Ameerika turgudele. "Kuna see valdkond huvitab mind, siis eesmärk oli aru saada loogikast, mis seal turgudel valitseb," selgitas Vitsut. "Pean neid investeeringuid pigem koolirahaks, mitte tõsiselt võetavaks tulusaamise kohaks."
USA kasuks otsustas ta sellepärast, et riigikogu liikmete puhul vaadatakse väga teraselt, kas kuskil ei satu otsad kokku huvide konfliktiga. "Mina pigem läksin lihtsama vastupanu teed ning investeerisin USA-sse, et mingeid probleeme ei tekiks," märkis ta. Kuigi pikalt ei ole Vitsut investeerimisega tegelenud, siis juba on tal näidata õnnestunum investeering. "Müüsin lühikeseks ajaks Bank of America aktsiaid, ostsin neid aktsiaid olulise madalama hinnaga kui on praegune turuhind, protsentuaalselt teenisin selle müügilt hea kasumi," sõnas ta. Lisaks aktsiatele kuulub Vitsutile 50-protsendine osalus Mnenie.ee Reklaamimüügi OÜs.
Suurim, aga passiivne
Seevastu nii mullu kui ka tänavu avalike andmete põhjal riigikogu suurim investor Valdo Randpere on lasknud oma investeeringuid hallata pangal. "Ma ei tea, kuhu on investeeritud, sest olen andnud selle personaalse varahalduse kätte," selgitas Randpere. Tema sõnul väldib ta niimoodi võimalikke huvide konflikte.
"Rahaliselt tõenäoliselt ei ole need investeeringud ära tasunud, aga südametunnistuse kohapealt on," selgitas ta. Tema sõnul, kui vaadata näiteks tänast diskusiooni käibemaksu teemal, siis õiendavad need, kellel on omal osalus hotellis. "Mina ei pea selliste asjade pärast muretsema ja ei räägi oma huvidest lähtuvalt. Mina ei ole riigikogus oma huvide eest võidelnud," märkis Randpere. "Soovitan seda kõikidele, kes riigikogus on." Randpere investeerib läbi ettevõtte Vara Kapitali Investeeringute OÜ, lisaks sellele kuulub talle ka maatükk Tais läbi ettevõtte Mango Beach A1 Co. Ltd.
Kasutab kontot
Värske riigikogu liige, Koigi endine vallavanem ja Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Kristjan Kõljalg on otsustanud LHV kasvukonto kasuks, kuhu ta viimased aasta aega on iga kuu investeerinud umbes 35 eurot. "Konto mõte on mitte homme välja võtta, vaid et aja jooksul võiks väärtus kasvada," märkis Kõljalg.
Ta on kunagi investeerinud ka koduturu aktsiatesse, kuid tõdes, et see eeldab pidevat kursis hoidmist. "Kui Eesti aktsiad oleks mingis portfelli sees, siis võiks kaaluda ka Eesti aktsiatesse investeerimist. Eesti aktsiatesse investeerimine eeldaks olla pidevalt kursis ettevõtte käekäiguga," rääkis Kõljalg. LHV kasvukonto on investeerinud on USAsse ja Aasiasse. "Pigem usaldan turgu ja selle dünaamikat," märkis Kõljalg. Kõljalale kuulub ka hoonestusprojektide arendusega tegelev Võimas Ruum OÜ.
Ka endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots on oma investeerimist hajutanud ning küsinud nõu Swedbanki spetsialistide käest. "Parem küsida nõu inimestelt, kes asja jagavad ja vastutavad prognooside eest, et mida nendelt investeeringutelt oodata, nemad jälgivad igapäev neid asju," rääkis Laaneots, kelle sõnul on ta Swebankiga rahul. Laaneotsale kuulub enamusosalus ka investeerimisega tegelevas Laan & Laar OÜs.
Nii nagu igas edetabelis on ka poliitikute seas naisinvestoreid vähe. Ainuke riigikogu liige, kes on investeerinud aktsiatesse on Marika Tuus-Laul, kes on soetanud Tallink Grupi aktsiaid ning investeerinud III pensionisambasse ja Swedbanki fondi.
Ülevaade on koostatud värskete majandushuvide deklaratsioonide põhjal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum