Palgatõus pole esimene valik

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 15. juuni 2015 kell 5:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgatõus pole esimene valik
Alexela juht Ain KuusikFoto: Andras Kralla, Äripäev
Tööandjad ei otsi järjekindlalt kummitavale tööjõupuudusele lahendust esmajärjekorras palgatõusust, vaid pigem töökoha maine parandamisest, töö ümberkorraldamisest või efektiivsuse suurendamisest tehnoloogia abiga.
Eestis on palgakasv pikka aega väga kiire olnud
Toomas Tamsar, tööandjate keskliidu juht
Viie protsendi võrra suurema palgaga harjub töötaja kiiresti, kuid ettevõtjatele, eriti eksporditurgudel tihedas konkurentsis toimetavatele, on selles suuruses personalikulu kasv keeruline väljakutse.
Eestis on palgakasv pikka aega olnud väga kiire. Eesti Pank prognoosib ka järgmisteks aastateks kiiret palgatõusu – 2015. aastaks 5,5 ja 2016. aastaks juba 6,6 protsenti. Seejuures majandus kasvas tänavu esimeses kvartalis vaid 1,1%, ka järgnevateks aastateks ei prognoosi Eesti Pank majanduse kasvu üle 3–4 protsendi.
Selge on, et selline trend ei saa kesta pikka aega, nagu märkis oma prognoosis murelikult ka Eesti Pank: ettevõtete kasumid vähenevad, mistõttu tehakse vähem investeeringuid, mis omakorda pidurdab tootlikkuse kasvu.
See, et enne valimisi kütavad poliitikud ja nüüd ametiühingud avalikkuses üles ebarealistlikke hüppelise palgatõusu ootusi, annab sellele protsessile ainult hoogu juurde. Seejuures satuvad löögi alla just vähese kvalifikatsiooniga ja madala palgaga inimeste töökohad ning enamasti väljaspool Tallinna ja Harjumaad.
Värskest Palgainfo Agentuuri tööturu- ja palgauuringust selgus, et palgatõusu tempos suuri muutusi ei ole, kuid tööandjate suurim väljakutse on endiselt tööjõupuudus.
“Suurim üllatus tänavuses uuringus on see, et üllatusi ei ole,” kommenteeris Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder. “Palganumbrid on paigale jäänud. Tööandjad ütlevad, et põhipalku on korrigeeritud, aga üldnumbrid on suhteliselt paigale jäänud.”
Poolte vastajate kättesaadav töötasu jäi aprillis 560 ja 1020 euro vahele, aasta tagasi samal ajal oli see vahemik 525–1022 eurot. Keskmine töötajate märgitud netopalga muutus jäi seega 40–50 piiresse ehk 6–16% ringi, kõige sagedamini märgiti töötasu kasvu suuruseks 100 eurot.
“Keskmise netopalga kasv on protsendina suur, aga tegelikult summana ei ole see märkimisväärne. Soome 1–2% palgatõus on summana sama suur, kui meil on 7–9%,” märkis Seeder.
Kõige rohkem töötajatest vastajaid, kelle netotöötasu oli aastaga kasvanud, oli ametis riigi- ja kohaliku omavalitsuse, hariduse ja panganduse valdkonnas, vähem ehituse, kinnisvara ja põllumajanduse valdkonnas, selgub uuringust.
Kütusefirma Alexela Oil tegevjuhi Ain Kuusiku sõnul on nende ettevõttes palk tänavu tõusnud rohkem, kui riik ette nägi.
“Mis puudutab kontorit, siis me kasutame Fontese palgauuringut igal aastal, meie eesmärk on maksta oma töötajatele keskmisest kõrgemat palka,” märkis Kuusik. “Tippjuhte me motiveerime ettevõttes nii, et teenitud kasumist moodustame fondi, mis läheb jagamisele vastavalt panusele.”
Alexela Oil maksis eelmisel aastal ajaloos esimest korda ka töötajatele preemiat.
Jaekaubanduses kasvavad palgad kiiremini
Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) juht Jaanus Vihand ütles, et palgad tõusevad neil kogu aeg vastavalt nõudmise ja pakkumise tasakaalule.
“Meil on üle grupi keskmine palgatõus olnud üle 10%,” kommenteeris ta. “Jaekaubanduses tõusevad praegu palgad protsentuaalselt rohkem kui teistes valdkondades. Seis on üsna hea ja töötajate elu läheb vähehaaval pidevalt paremaks.”
Vihand möönis samas, et jaekaubanduses ei ole töötasud siiski võrreldavad IT ja panganduse valdkonnaga. “Meil on keskmised tasud madalamad kui teistes valdkondades ja mingil hetkel on meil raskem mingitel positsioonidel inimesi leida, aga praegu midagi väga hullu lahti ei ole. Pingutama peab kogu aeg.”

Erinev arusaam
Tööandjad ja töötajad tajuvad väga erinevalt seda organisatsiooni, kus nad töötavad, ja õiglase töötasu suurust, selgub äsja lõppenud Eesti suurimast tööturu- ja palgauuringust.
Kõige suuremad käärid tööandjate ja töötajate arvamuste vahel puudutavad töötasu õiglust ning töötajate väärtustamist ja tunnustamist. Nimelt arvab 86% tööandjatest, et töötajatele makstav töötasu on õiglane, kuid vaid 34% töötajatest peab töö eest saadavat palka õiglaseks.
Samamoodi arvab koguni 8 tööandjat kümnest, et töötajad tunnevad end nende organisatsioonis väärtustatuna – töötajatest arvab nii vaid ainult iga neljas.
Sama suur arvamuste erinevus ilmneb ka töötajate tunnustamise kohta.
Maine muutmiseks ruumi jagub
“Uuringust tuleb välja, et tööandjad tegelikult ei taju, mida nende töötajad arvavad,” ütles uuringu partneri Brandem Baltic OÜ tegevjuht Paavo Heil. “Samas teadvustab rohkem kui kaks kolmandikku tööandjatest, et töötajate ootustele vastamine parandab nende ettevõtte majandustulemusi, klienditeeninduse taset, värbamisvõimekust ja teisi olulisi näitajaid.”
Tööandjate jaoks on siin suur potentsiaal muuta end nii olemasolevate kui ka tulevaste töötajate silmis atraktiivsemaks. “Üllatav on, et viiest tööandja atraktiivsust enim mõjutavast tegurist on tervelt kolm sellised, milles on töötajate ja tööandjate vahel suur lahknevus ja mille kordategemine sõltub väga suurel määral juhi heast tahtest, juhtimise kvaliteedist ja sisekommunikatsioonist,” nägi Heil võimalust muutuseks.
Palgainfo Agentuuri ja partnerite tööturu- ja palgauuringu fookuses oli sel korral tööandja maine kujunemine. Uuringus leidis kinnitust, et hea mainega tööandjatel on mitu korda odavam töötajaid värvata ja lojaalsete töötajate osakaal on hea mainega tööandjatel kolm korda suurem.
Lisaks uuriti ka tööturul olevaid tõmbe- ja tõuketegureid – mis hoiab töötajat tööandja juures ja mis paneb teda töökohale kandideerima või kandideerimisest loobuma.
Jaanus Vihand esineb Äriplaanil. Äripäeva esinduslikem konverents Äriplaan toimub 30. septembril ning sellel esinevad mitmed mõjukad ettevõtete omanikud, teiste seas VKG suuromanik Priit Piilmann, Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma, Chemi-Pharmi omanik Ruth Oltjer, puidutööstur Margus Kohava, kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa, multitalent Rein Kilk ning Cityconi osanik ja juht Marcel Kokkeel.
Äriplaanile registreeruda saab siin.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum