Kuritegeliku ühenduse arvatav organiseerija vahistati

Mitmel pool Eestis helistati valdavalt vene keelt kõnelevatele eakatele inimestele ja anti teada, et keegi lähedastest on sattunud õnnetusse või põhjustanud avarii ning ametlikust asjaajamisest on võimalik raha makstes hoiduda.

Koostöös Leedu politseiga selgitas Lääne prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus välja, et paljude kelmusejuhtumite taga võib olla just see mees. Leedu Vabariik loovutas 5. juunil mehe kriminaalmenetluse pidamiseks Eesti õiguskaitseasutustele ja talle on esitatud kahtlustus kuritegeliku ühenduse moodustamises, sinna inimeste värbamises ning kelmuste grupiviisilises toimepanemises.

Meest on alust seostada kokku 35 kuriteojuhtumiga, mis pandi Eesti erinevais paigus toime 2013. aastal.

Ülekuulamisel tunnistas ta oma tegusid. Eeluurimisel kogutud tõendite kohaselt on ta kirjeldatud petuskeemiga tegelenud vähemalt viis aastat ja on analoogseid kelmusi toime pannud ka teistes riikides. Meest on Leedus varem karistatud mitme raske kuriteo toimepanemises. Tema kaasosalistest 14 on Pärnu maakohtu otsustega juba varem kelmuste toimepanemises ja kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi mõistetud.

Kriminaalmenetluse aluseks on karistusseadustiku paragrahv 256, mis käsitleb kuritegeliku ühenduse organiseerimist, mille eest süüdimõistmisel karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega. Eeluurimist teostab Lääne prefektuur ja juhib Lääne Ringkonnaprokuratuur.

Prokurör Küllike Kask peab väga oluliseks, et koostöös naaberriikide kolleegidega jõutakse ka petuskeemide organiseerijate jälile, kes enamasti ise Eestis reaalselt kelmusi toime ei pane.

Lääne prefektuuri eriasjade uurija Priit Schvede sõnul jätkab politsei aktiivselt organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust. „Juuni algul pidasid Lääne ja Ida prefektuuri töötajad koostöös kinni veel kolm Leedu kodanikku, kes petsid eelmise aasta lõpus ja selle aasta algul inimestelt libakõnedega raha välja Pärnus, Rakveres, Narvas ning Jõhvis. Neid kahtlustatakse kelmuste toimepanemises, kelmustele kaasaaitamises ja kuulumises kuritegelikku ühendusse,“ selgitas Schvede.

Kuigi suur hulk libakõnede tegijaid on tabatud, ei saa sarnase pettuse üritamist ka edaspidi siiski välistada ja seetõttu tuletavad prokuratuur ning politsei meelde, et kui kellelegi selline kõne tehakse, siis tuleks esmalt helistada lähedastele ning kontrollida, kas informatsioon õnnetusest vastab tõele. Raha maksmisest tuleb igal juhul keelduda, samuti ei tohi kellelegi võõrale anda oma pangakaarti ja PIN-koode. Sellisest kõnest peaks kohe teavitama politseid.