Mart Arro: hoolime ehitusmaterjalide mõjust keskkonnale

Peaaegu musketäride aega tagasi ulatuv Saint-Gobaini 350aastane ajalugu on Eesti kontekstis muidugi hoomamatu, ent teistpidi jällegi näitab see kindlasti ettevõtte elujõulisust ja edukust ning Eesti turul tegutsedes annab see kindlustunnet ka meile, et niivõrd rikas väliskontserni kogemustepagas on vaid ühe telefonikõne kaugusel.

Trotsides külma ilma, istutasime aprilli lõpus RMK maadele Kernu valda Harjumaale oma töötajatega tähtpäeva puhul 3500 kuuske. Hoolimine inimeste heaolust ja keskkonnast on ettevõttes järjest olulisem prioriteet. Hea meel oli selle üle, et idee puude istutamise kohta võeti kontsernis mujalgi väga hästi vastu ning seda on juba tehtud ka teistes riikides.

Esiteks ei tähenda kasv ainult uute objektide ehitamist, suur osa meie toodetest puudutab ka olulisel määral renovatsiooni. Samuti on tänapäevased ehitusmaterjalide tootmise tehno­loogiad varasemaga võrreldes märksa keskkonnasõbralikumad.

Samavõrra oluline kui kesk­konnasääst on ka hoone sisekliima, mis võimaldaks inimestel tunda end hästi ja mugavalt, sest viibime ju peaaegu 90% oma ajast siseruumides. Soovime ju kõik, et meie koju või kontorisse ei kostaks tänavamüra ega helid naaberruumidest, et temperatuur oleks aastaringi ühtlaselt 20 kraadi, oleks rikkalikult loomulikku valgust ning puhast ja värsket õhku, kus saaksime tunda end mugavalt ja mis mõjuks hästi meie tervisele ning kestaks aastaid.

Meie tootearenduses on keskkonnahoid oluline, eesmärk on uued tooted, mis oleksid samavõrra kvaliteetsed eelnevatega, ent mille tootmine ja ekspluatatsioon koormaks keskkonda vähem.

Ma ei saa öelda, et ühegi toote­grupiga läheks halvasti, aga müüme hästi müüritooteid, seal hulgas kergkruusplokke, samuti pahtleid, aga ka põrandasegude müük on aktiivne. Eelmisel aastal tõime välja uued plaatimissegud Standard ja Extra Fix. Sel aastal tulime turule uue Fibo plokitüübiga: tapp-liitega plokid.

Meie arendusel on üks oluline suund sellel, et ehitusplatsi töid vähendada ja mugavamaks ning kiiremaks muuta. Uusi tapp-liitega plokke on lihtsam laduda, neid plokke läheb senisest seina arvuliselt vähem ja vertikaalvuuk ei vaja ka vuugitäidet.

Laias laastus on uue toote turule toomise aeg üks aasta, tihti läheb ka veidi kauem. Kogu idee põhineb sellel, et tuleb tunda klienti ja ehitusturgu. Tegeledes turuga sõnastavad tootejuhid vajaduse, seejärel kaalume võimalikke lahendusi ja võimalusi ning alustame arendustööga. Kui vaja, kaasame arenduskeskusi kas meie lähiregioonist või ka kontsernist kaugemalt. Konkreetselt ploki välja­töötamise juurde oli kaasatud Põhjamaade ja Baltikumi arendusjõud.

Samal ajal uurime ka pidevalt, mis on mujal kontsernis tehtud, ja arutame, milliseid tooteid ja kogemusi tasuks võtta sealt Eesti turule toomiseks. Siin avaldub jälle suure kontserni pluss, et rahvusvaheline parim oskusteave on hõlpsasti kättesaadav.

Eestis Saint-Gobain Ehitustoodetel iseseisvat tootearenduskeskust pole. Meil on kontsernis kõrgetasemeline kompetents ja tootearendus toimub alati koostöös kontserni vastavate keskuste ja organisatsioonidega, näiteks meile lähima arenduskeskusega Soomes.

Eesti õppeasutustega toimib seni meil aktiivsem koostöö kutseõppeasutustega, kus õpilased ja õppejõud saavad kasutada meie kogemusi ja teadmisi erinevate materjalide ja lahenduste kohta ning nende korrektseks paigaldamiseks. Samuti oleme aidanud sisustada õppeklasse.

Tulevikus näeme võimalust tihedamaks koostööks kohalike ülikoolidega. Saaksime vahetada teadmisi ning mõelda ühiselt, kuidas veelgi tõsta ehitusprotsessi efektiivsust ja ehitiste kvaliteeti. Näiteks saame pakkuda ülikoolidele teemasid uurimistöödeks või teha senisest enam koostööd materjalide katsetamisel ja koolituste korraldamisel.

Sel aastal on uued tooted isevalguvad keskkonnasõbralikud põrandasegud ning praegu on töös omakorda kolm uut projekti, millega tegeleme. Neid konkreetselt nimetada on veel vara, ent märksõnad on kõigi puhul juba mainitud efektiivsus ehitusplatsil, kvaliteet ja keskkonnasõbralikkus.

Usun, et ka ehitusmaterjalide puhul hakatakse järjest rohkem toiduainetega sarnaselt lugema nende koostist ja omadusi ning hindama nende mõju inimestele ja keskkonnale.

Korraldame pidevalt koolitusi paigaldajatele, ehitajatele ja toodete edasimüüjatele, sest ka väga hea materjal võib valesti või valedesse tingimustesse paigaldades osutuda suhteliselt ebatõhuseaks.

Eelmise aasta tulemustega võib igati rahule jääda, täitsime püstitatud eesmärgid. Saint-Gobain Ehitustoodete, samuti Weberi müügitulu võrreldes 2013. aastaga kasvas pisut üle 12%.

Elamuehitus, renovatsioon ja väikeehitus olid märksõnad eelmisel aastal ja jäävad oluliseks ka tänavu. Palju on pisiehitust ja remonti, mis ametlikku statistikasse ei mahugi, era- ja väiketarbijaid on aktiivsed. Tundub, et see aasta tuleb meie ettevõttele väga sarnane eelmisega, suurt kasvu ei looda.

Eestis on meie tegevus suurim, siin asub meil kaks tootmisüksust, Leedus samuti kaks, Lätis tootmist ei ole. Ka käibe­numbrite puhul on Leedu ja Läti oluliselt väiksemad Eesti vastavast näitajast. Leedu plokitehasest üks asub Šiauliais ning teine Kaunase lähedal, Eestis on Aravetel kuivsegu­tehas ning Häädemeestel plokitehas.

Üldiselt ei ole erinevused Balti riikide ehitusmaterjalide turgudel väga suured. Erinevustest rääkides võib tuua mõned näited. Suured kortermajad ehitatakse Eestis sageli monteeritavast raudbetoonist, samas Leedu kortermajade puhul kasutatakse tihti betoonkarkassi ning välis- ja sise­seinad laotakse kergplokkidest. Samuti on võrreldes Eestiga Leedu turul rohkem kohalikke ehitusmaterjalide väiketootjaid ning lisaks rohkem importtooteid lähiriikidest, näiteks Poolast.

Tooted on Leedus ja Eestis tõesti mõnevõrra erinevad. Kui toode on hea, vastab kehtivatele normidele ja tagatud on tugi kohaliku organisatsiooni poolt, siis võetakse see üldjuhul kohalike klientide poolt hästi vastu.

Näiteks need uued, tapp-liitega plokid, kas neid toodate ainult Eesti Häädemeeste tehases ja Leedus mitte? Ja pakute neid ka vaid Eesti turul?

Jah, toodetakse Eestis, aga on kättesaadavad ka Läti ja Leedu klientidele. Balti turu tooteportfell järjest enam ühtlustub, mis on ka efektiivsuse seisukohalt mõistlik, ent selles protsessis peab otsima pidevalt tasakaalu efektiivsuse ja kohaliku turu eripära vahel.