13 hämmastavat fakti Kreeka majandusest

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 27. juuni 2015 kell 8:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
13 hämmastavat fakti Kreeka majandusest
Mis saab Kreekast?Foto: Bloomberg
Kuna kogu maailm on ootel, mis saab Kreekast ning kas riik jääb eurotsooni või mitte, on väljaanne Business Insider kokku pannud rea huvitavaid fakte Kreeka majanduse hingeelu kohta.
Kreekal on pikk majanduskriiside ajalugu – riik kuulutati maksejõuetuks juba neljandal sajandil enne meie aega.
4. sajandil eKr võttis 13 Kreeka linnriiki Delose templilt laenu. Paraku ei suutnud laenajad oma laenu tagastada ning Delos pidi leppima sellega, et 80% laenust jäi tagasi saamata.
Kõrvalmärkusena võib mainida, et Platon, Aristoteles ja Aleksander Suur olid sel ajal elus.
Kaasajal on Kreeka maksejõuetu olnud kokku viiel korral.
Need olid aastatel 1826 Kreeka iseseisvussõja tõttu; 1832, kui riik jättis saadud laenu maksmata; 1860, mil riik ei suutnud taas laenu tagastada ning selle tagajärjel näidati Kreekale rahvusvahelistel turgudel ust kuni 1978. aastani; 1893, kui Kreeka võlakoormus kasvas taas jätkusuutmatule tasemele; 1932 jäi Kreeka Suure Depressiooni ajal taas võlamaksetega hätta.
Muuseas, kõige rohkem kordi on maksejõuetuks kuulutatud võrdselt Venezuela ning Ecuador, mõlemad kümme korda.
Väike arvutus näitab, et kokku on Kreeka olnud maksevõimetu pool oma iseseisvuse ajast.
Kreeka sai iseseisvaks 1830. aastal, kui Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa sekkusid, et riiki iseseisvussõjas aidata. Iseseisvuse saavutamisest on Kreeka oma 196 iseseisvusaasta jooksul olnud finantskriisis 90 aastat.
Korruptsioon läheb igal aastal Kreekale maksma 8-10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Brookings Institute'is tehtud Daniel Kaufmanni uuring tegi kindlaks, et korruptsiooni tõttu kaotab Kreeka igal aastal 8 protsenti SKPst. Mõned teised analüütikud on hinnanud näitaja suisa 10 protsendile. Märkimisväärne on, et suure osa sellest moodustavad inimeste omavahelised igapäevatehingud.
"Kui Kreekal oleks parem kontroll korruptsiooni üle — mitte Rootsi tasemel, vaid isegi Hispaania tasemel — oleks sel olnud viimasel viiel aastal väiksem eelarvepuudujääk, 4% SKPst, kirjutas Kaufmann 2010. aastal.
Muuseas, Euroopa Komisjoni 2014. aasta uuringu kohaselt oli Kreeka Euroopa Liidu kõige korrumpeerunum riik.
Kreeka füüsilisest isikust ettevõtjad maksavad rohkem kui 100% oma ametlikest sissetulekutest tarbijalaenude tagasimaksmiseks.
Keskklassi ülemine osa hiilib maksude maksmisest kõrvale.
Chicago ülikooli lehes ilmunud teatest selgus, et inimesed, kes annavad endale ise tööd, maksavad laenude katmiseks rohkem, kui on nende ametlik sissetulek. Analüütikute hinnangul tähendab see, et nad ei deklareeri kõiki oma tulusid.
2009. aastal jätsid ainuüksi FIEd tasumata 28 miljardi euro jagu makse.
Ligi pooled Kreeka noortest on töötud.
Väidetavalt on Kreeka noorte seas töötuid 49,7%. Möödunud aastal oli neid veel rohkem, 56,4%.
Selle aasta märtsikuu seisuga oli Kreekas töötuse määr 25,6%. Kõigi aegade kõrgeim tööpuudus oli Kreekas 2013. aasta septembris, mil näitaja ulatus 28%ni.
63,5% 18-34aastastest kreeklastest elab oma vanematekodus
25-34aastastest rohkem kui pooled elavad vanemate juures, kusjuures need näitajad on alates 2010. aastast tõusnud.
Bloombergi reporterid Flavia Krause-Jackson ja Giovanni Salzano kirjutavad, et kolimine kodust, kus sa üles kasvasid, on elus oluline etapp. "Vanematega uuesti kokku kolimine on appikarje. Kreekas on asjad just nii kaugele läinud."
Üksnes 23,9% Kreeka elanikest on nooremad kui 24 aastat.
Kreeka rahvastik vananeb: ainult 9,8% kreeklastest on 15-24aastased, samas kui 32,9% elanikest on vanemad kui 55. Sündivus on samuti langenud - keskmiselt sünnitab kreeklanna elu jooksul 1,3 last. See tähendab, et üha kasvavaid pensionikulusid peab katma kahanev töötajaskond.
Kreeka on viis korda suurem kui Massachusettsi osariik USAs, kuid nende SKP vahe on kahekordne.
Kreeka SKP on ca 217 miljardit eurot, Massachusettsil on sama näitaja ca 377 miljardit eurot.
Massachusettsi pindala on 27 336 km², Kreeka on 131 957 km² suur.
Kreeka majanduse praegune õudusunenägu on hullem, kui USA seis suure depressiooni ajal.
Šoti kuningliku panga ökonomistide tehtud graafikult on näha, kuidas käitus SKP siis, kui asjad 1920. aastate USAs hakkasid halvaks minema, ja mis seis oli mõni aasta tagasi Kreekas.
Majandussurutiste võrdlus 1929. aastal alanud USA suure depressiooni ajal (sinine joon) ja 2008. aastal alanud Kreeka kriisi ajal (punane joon). X-teljel on toodud kriisi algus, 5 aastat pärast kriisi algust ja 10 aastat pärast algust.Foto: RBS Economics
Kreeka aastane oliiviõli toodang kaalub sama palju kui 1575 sinivaala.
Kreeka on Hispaania ja Itaalia järel maailmas suuruselt kolmas oliiviõlitootja. Kokku toodab Kreeka 300 000 tonni oliiviõli aastas. 90% sellest eksporditakse Euroopa Liitu.
Muuseas, osa 13. sajandil istutatud oliivipuudest kannavad endiselt vilja.
Täiskasvanud sinivaal kaalub 190 tonni.
Üks kreeklane suitsetab sama palju sigarette kui 28 indialast.
Kreeka on suitsetamise poolest maailmas kolmandal kohal - elaniku kohta tarbitakse seal 2795 sigaretti, Indias umbes 97.
Esimesed olümpiamängud toimusid 1250 aastat enne Rooma impeeriumi lagunemist.
Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal enne meie aega. Neid peeti kuni 393. aastani, mil keiser Theodosius teatas, et seesugune paganate kultus peab lõppema. Enamik ajaloolasi nõustub, et Rooma impeeriumi lõplikku lagunemist märgib 476. aasta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum