- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida arvavad kreeklased Kreeka kriisist?
57aastane keemik Fatis Sarantopoulos lausus, et tema tahab Kreeka eurotsooni jäämist.
„Ma olen lahkumise pärast väga mures. Ma arvan, et see valitsus on hull. Nad on populistid ning me oleme kaotanud viis kuud. Ma arvan, et tegelikult polnud selle üle isegi mingit diskussiooni,“ rääkis mees ning lisas, et tema jaoks on Kreeka kriisi põhiküsimus selles, kas Euroopa usaldab Kreekat või ei.
60aastane õpetaja Irene Kavoura ütles, et praegune olukord Kreekas on vääritu.
„Ma olen inglise keele õpetaja ning mul oli oma erakool. Kui inimesed aga ei jõua õppmise eest maksta, läheb äri hingusele. Ma ei lõpetanud kunagi töötamist ning ma pole näljane, ent olukord on vääritu.“
Kavoura rääkis, et kreeklased suudavad praeguse kriisi üle elada, ent küsimus on tema hinnangul selles, kas Euroopa taipab, missuguseid kannatusi olukord kreeklastele põhjustab. „Meid mõnitatakse ja kritiseeritakse, kuid mille eest? Selle eest, et me tahame tööd, kindlust ning väärikust?“ küsis ta. Samuti leiab naine, et tema hinnangul on inimõigused justkui üleöö kadunud. „Kreeka ja veel mõned teised riigid olid justkui euroeksperimendi merisead. Paljude jaoks meist on liiga hilja tagasi saada see, mis meil oli,“ leiab ta.
29aastane Manolis Spathis, kes on praegu töötu, tahab, et Kreeka euroalast lahkuks.
Varem töötas mees ehitusfirmas majandusanalüütikuna. Juba kuus kuud töötu olnud Spathis kirjeldab, et kui ta töötas, oli tema ettevõttel raskusi õigel ajal palga maksmisega, samuti ei suutnud ettevõte tagada firmale vajalikku tarkvara. Ta ei saanud töötasu tervelt neli kuud.
„Tööd on uskumatult raske saada. Ma olen nii paljudesse kohtadesse kandideerinud. Probleem on selles, et enamik Kreeka firmadest on pereettevõtted. Kuna töötus on nii kõrge, siis teab igaüks kedagi, kes tööd vajab. Inimesed eelistavad palgata kellegi, keda nad juba teavad,“ rääkis ta. Spathis saab töötuabiraha 360 eurot kuus ning ütleb, et kuigi seda pole palju, on see siiski parem kui mitte midagi.
Lõpuks lausub mees, et ta tahab Kreeka lahkumist eurotsoonist. „Ma usun, et see on ainus lahendus. Tühistada võlg, kogu võlg. Euroopa Keskpank ei aita meid niikuinii. Ma arvan, et me peame kogu oma pangasüsteemi natsionaliseerima,“ lausus ta. „Ma olen üsna radikaalne ning ma pole mures, et drahm võiks devalveeruda. Ma usun, et võla tühistamine ning suurfirmade nagu sadamate ja energiaettevõtete natsionaliseerimine võiks aidata valuutal taas tugevneda,“ selgitas ta.
41aastane Antonis Ferraras omab Ateenas baari ja kohvikut ning leiab, et kogu Kreekaga toimuv on üksnes Kreeka enda süü.
Ferraras kirjeldab, et äritegemine on Kreekas praegu väga raske ning viimase kuue aasta jooksul on ta pidanud hindu langetama kolm korda: iga kord 10-15 protsendi võrra. „Raske on maksta makse, raske on maksta töötajatele palka, rent on väga kõrge. Minu jaoks on väga oluline säilitada head suhted oma töötajatega ning neile ausat palka maksta,“ rääkis mees.
Hetkel kuum
Ferrarase meelest on praeguses Kreeka olukorras süüdi üksnes riik ise. „Mind ei huvita, kas Kreeka lahkub euroalast või mitte. Meil on ebakindlus olnud juba liiga palju aastaid. Ma olen väsinud. Me peame leidma lahenduse, mis on pikaajaliselt jätkusuutlik,“ arvas ta. „Me peame laenu tagasi maksma, vähemalt mingi osa sellest. Samas võlgnevad ka sakslased meile sõja eest raha. Nad peaksid ka maksma,“ sõnas Ferraras.
Vasakradikaalse poliitilise grupeeringu heaks töötav 45aastane Yannis Sifakekis on veendunud, et Kreeka peaks hüvasti jätma kogu Euroopa Liiduga.
„Me peame võitlema kasinusprogrammi vastu, tühistama võla ning saama suurettevõtted inimeste kontrolli alla,“ arvas ta. Sifakekis leiab, et eelmised valitsused tegid vale otsuse võtta laene ning praegu on vale püüda võlga restruktureerida. „Laenud ei läinud inimeste hüvanguks, vaid pankadele ning see oli vale,“ selgitas ta ning lisas, et Kreeka võiks Euroopa Liidust lahkuda.
21aastane tudeng Vasso Zotou kritiseerib Kreeka praegust valitsust ning leiab, et peaminister pole tegutsenud täiskasvanulikult.
Samuti leiab ta, et Kreeka endist valuutat drahmi on väga keeruline tagasi saada. „Me ei tooda Kreekas eriti palju, impordime palju asju sisse ning need asjad läheksid palju kallimakas,“ ütles ta.
62aastane endine ajalooõpetaja Bob Hios elab küll enamiku ajast USAs, ent külastab Kreekat igal aastal.
„Igal aastal ma näen, kuidas väikeettevõtted oma uksed sulgevad. Väikeettevõtted on majanduse jaoks hädavajalikud,“ lausus ta. Hiose sõnul on Kreeka valitsus praegu Euroopa liitlaste väga suure surve all. „Me aga ei vaja selliseid liitlasi, need pole head liitlased,“ lisas ta.
Samuti leiab Hios, et praegune Kreeka valitsus on esimene, mis tõesti seisab inimeste heaolu eest. „Kui me lahkume euroalast, läheb see Euroopale kaheksa korda rohkem maksma kui Kreekale endale,“ sedastas ta.
25aastane poepidaja Stefanos Zouridakis ilmutab positiivsust ning usub, et küll kreeklased kuidagi olukorrast välja tulevad.
Mees, kelle pere on kotte ning kohvreid müüvat poodi pidanud juba 60 aastat, lausub, et praeguse olukorra üks põhiprobleeme seisneb selles, et eurooplased arvavad, et kreeklased pole huvitatud töö tegemisest ning saadaval on üksnes need tööd, mida keegi teha ei soovi. „Kuid kõik mu sõbrad... Kõigil neil on ülikooliharidus ning nad töötavad 10-14 tundi päevas kuskil kohvikutes ja poodides, et teenida 500 eurot. Väikese korteri üür on 300 eurot,“ lausus ta.
37aastane terviseinspektor Ioanna Tsironis kirjeldab, kuidas viimased aastad on mõjunud tema enda rahakotile.
Kui veel mõni aasta tagasi teenis ta 1400 eurot kuus, siis nüüd on palganumber kahanenud 830 euroni. Ta kirjeldab, kuidas peab kokku hoidma näiteks riietelt, mida ta endale enam õieti ei lubagi, samuti ei sõida ta puhkust veetma välismaale.
Tsironis toetab praegust valitsust ning on Syriza toetaja olnud juba kolm aastat. „Mulle meeldib, kuidas nad läbirääkimisi peavad. See on nagu pokkerimäng. Ma usun, et ka teistele Euroopa riikide valitsustele meeldib meie valitsus,“ uskus ta.
11aastane kooliõpilane Christina Klitoraki leiab, et Kreeka peaks siiski jääma Euroopasse.
Christina ema arvab, et kuigi kasinusmeetmete programm on karm, tuleb võlg siiski tagasi maksta. „Me oleme väga mures, et Kreeka võib Euroopa Liidust lahkuda. See oleks Kreekale väga halb, väga halb töökohtade mõttes. Keegi ei tuleks enam siia. See valitsus pole vastutav,“ leidis ta.
23aastane Nicolas Kostepaulos on praeguse valitsuse vastu.
„Nad näitasid taaskord, et ei sõida Brüsselisse läbi rääkima ning kokkuleppeid saavutama. Meie Euroopa partnerid ei saa usaldada Kreekat just nimelt praeguse valitsuse tõttu,“ lausus ta.
Kostepaulos kirjeldab, et kreeklased on praeguse olukorra pärast hirmul. Kuuldused, nagu võiks Kreeka leida endale uue partneri - kas Hiina või Venemaa -, on Kostepaulose hinnangul õelad naljad. „Nad (praegune valitsus – toim) käisid nii Venemaal kui ka Hiinas ning ei toonud sealt ühtegi eurot tagasi,“ sõnas ta.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
2
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
4
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele