Julgeolekukriis raputas Transiidikeskust

Konteinerkäive langes aastases võrdluses 100 456 TEU võrra (TEU on 20-jalase konteineri tingühik). Suure languse peamine põhjus on kriitiline julgeolekukord, mis on lõiganud suure tüki Vene Föderatsiooni ja muu maailma omavahelisest kaubavahetusest.

Transiidikeskuse AS üldkaubaterminal käitles I poolaastal 228 774 tonni tüki- ja puistekaupu, mis on 44.1 % enam kui möödunud aasta samal perioodil. Transiidikeskuse AS terminalide kogukaubakäive oli 1 286 959 tonni, mis on 8,8% vähem kui möödunud aasta samal perioodil.

Transiidikeskuse juhatuse esimehe Erik Laidvee hinnangul on sõjaolukord Ida-Ukrainas ja sellega seonduv Euroopa Liidu ja Venemaa majandussaktsioonide surve on valdkonna ettevõtete jaoks force majeure. "Seda olukorras, kus Transiidikeskuses oleme viimase kahe aasta jooksul oma ettevõtte arendamisse investeerinud üle 25 miljoni euro. See hõlmab muu hulgas ka Tallinna Sadamaga ühistegevust, sest konteinerite kaotuse vältimiseks olime sunnitud ära ostma nende Vene päritolu partnerettevõtte, kes ei suutnud oma konteinerterminali rajamise lubadusi täita – ja Tallinna Sadama ning EL struktuurivahendite abil omal ajal arendatud miljardi kroonine superstruktuur oleks põllumeeste keeles sööti jäänud,” ütles Laidvee.

Transiidikeskuse juhi sõnutsi on Venemaa nõudlus oluliselt kukkunud ja see on omakorda vähendanud enamuses Läänemere sadamates konteinerkäibeid kuni 30%. "Nii on erinevates riikides leitud ajutiselt ühisvõimalusi ettevõtjate reguleeritud kulude vähendamiseks. Soome on oma positsiooni riikidevahelises konkurentsis käsitlenud nii, et langetas laevaliinidele riiklikke tasusid. Ka meie oleme Tallinna Sadama poole pöördunud taotlusega nende reguleeritud kulude tõusu edasilükkamiseks paari aasta võrra ja laevatasude ajutiseks vähendamiseks, ent meie landlord-sadam, kes ise kaubavoogusid ei otsi ja kogu riigi transiit on eraettevõtetest sõltuv, ei ole soovinud kriisi kiuste ettevõtetega selles küsimuses koostööd teha," oli Laidvee kriitiline. "Me ei soovi dotatsioone, subsiidiume ega rahalist toetust, vaid mõistmist ja koostööd ebaloomulikus olukorras. Siiani oleme vältinud töötajate massilist koondamist ja ettevõtte arendamise seiskamist, sest kriisi lõppedes avastaksime end konkurentriikidega võrreldes kehvemas olukorras. Tallinna Sadam aga soovib kogu riski suunata operaatoritele. Selle tulemuseks ongi tohutu volatiilsus operaatorite tulemites transiidivaldkonna kasvu- ja kahanemistsüklite ajal. Kavatseme selle teema tõstatada ministri ja Riigikogu vastavate komisjonide tasemel,” lõpetas Laidvee.

Transiidikeskuse AS on Eesti spetsialiseeritud konteineri- ja üldkaubaterminalide operaator Muuga sadamas.