Kütusehiiud seljatavad väikekonkurendid

Eesti kütusemüüjatest tegi suurima kasumihüppe 2014. majandusaasta aruannete andmeil AS Neste Eesti, mille kasum suurenes juba kolmandat aastat järjest pea miljoni euro võrra. Neste peadirektori Ivar Kohvi sõnul tõusis eelmine aasta kasum tänu naftahinna langusele, mis lõi madalaks ka kütusehinnad ning soodustas tarbimist.

Rammusalt kasvatas kasumit ka AS Alexela Oil – tunamulluse miljoni euro asemel seisab 2014. aasta majanduaruandel kasuminumber 1 509 165 eurot. Alexela tegevjuhi Ain Kuusiku väitel on praeguses turuolukorras raske kasumlikuks jääda. „Samas usun, et meie kulud ühe müüdud liitri kohta on Eesti turul üks väiksemaid,“ ütles Kuusik.

AS Statoil Fuel & Retail majandusaasta lõppes alles aprillis, seega ilmub nende majandusaasta aruanne teistest hiljem. Ettevõtte finantsdirektor Paavo Siimann hindas aga nende majandusaastat edukaks – kasvas poekaupade müügitulu, ärikasum ja mootorikütuse liitrimüük.

„Mootorikütuste liitrimüügikasvu soodustasid viimaste aastate madalaimad jaemüügihinnad, mida põhjustasid maailmaturu langenud toormehinnad,“ ütles ta. Majandusaastale mõjus Siimanni sõnul hästi ka uue teenindusjaama avamine Adaveres ning vanade renoveerimine Tallinnas, Tartus ja Pärnus.

Turuliidritest ainukesena langes kasum AS Olerexil – 2013. aastaga võrreldes kukkus see tervelt 50%. Olerexi tegevjuhi Piret Milleri sõnul oli selle põhjuseks müüdud liitrite oodatust väiksem marginaal. „See oli põhjustatud kütuse maailmaturu kiirest langusest teisel poolaastal,“ kommenteeris ta.

Sellegipoolest jäädi Milleri kinnitusel tulemustega rahule. „Tänaseks on Olerexist saanud Eesti kütuseturu liider nii müügimahult, kui ka teenindusjaamade arvult. Meie teenuseid kasutab iga kolmas Eestis elav inimene,“ sõnas ta. Milleri väitel sai äsja konkurentsiametilt heakskiidu ka Olerexi ja Lukoili tehing, mille järel omandab Olerex kõik Lukoili 37 tanklat.

 

Erinevalt turuliidritest pole aga teised müüjad suutnud oma kasuminumbreid hoida. Näiteks vähenes AS Euro Oili kasum 2014. aasta lõpuks 189 838 euroni, 2013. aastal oli aga see 287 532 eurot. Juhatuse liikme ja omaniku Arno Hirtentreu sõnul on selle põhjuseks kütuse hinna odavnemine. „Me ostsime kütust sisse päevahinnaga, aga juba järgmine päev oli see kütus odavam, seega oli meil laos olev kütus kallis ja müüsime kütust alla oma hinna“ ütles ta.

Eelmisel aastal hiigelkasumiga üllatanud OÜ Kaubservi numbrid on samuti kukkunud: 2014. aasta majandusaruandel on kasum 97 136 eurot, aasta varem aga 196 839 eurot. Samas suutis aga ainult ühte tanklat haldav Kaubserv teenida rohkem kasumit, kui paljud teised kütusemüüjad kümnete tanklatega.

Paavo Siimanni väitel on väiksemate kütusemüüjate ebaedu tingitud tarbijate autopargi uuenemisest – uute autodega ei soovita riskida ebakvaliteetse kütusega ning selle tõttu kasutatakse tuntuid brände. „Lisaks on jaeäris oluline müügikohtade asukoht ja ligipääsetavus,“ sõnas ta.

Seda, et kütuseturul on raske kasumlikuks jääda, iseloomustab Ain Kuusiku sõnul ka tarbijate käitumine. „Tarbijal napib raha, elu Eestis ei ole odav ja kõik kaudsed hinnad mõjutavad pere tarbimisi väga,“ ütles Alexela juht.

Teiseks läbivaks mustriks peab Kuusik niinimetatud „diseliseerumist“. „Inimesed on hakanud bensiiniautodest loobuma – kes ehitab või ostab vedelgaasi seadmega auto, kes otsustab ökonoomse diisli kasuks,“ lausus ta.

Kütusemüügi turuolukorda kommenteerides leidis Ain Kuusik, et suureks probleemiks on endiselt maksudest kõrvale viilimine: pakutakse diislilaadseid tooteid ning kütust tuuakse maale maksude vältimiseks autokastides. Tema sõnul on lootust, et maksupettused vähenevad, sest Maksu- ja Tolliamet hakkab kauba saatelehti jälgima internetis reaalajas.

Ka Paavo Siimanni kinnitusel pole maksupettused lõppenud. „Oleme oma uute klientide käest kuulnud, et neile on eelnevalt müüdud diislilaadset toodet, kus diislikütus on maksude optimeerimise nimel segatud kütteõliga,“ ütles ta. Maksupettuste vältimiseks võiks Siimanni sõnul näiteks luua kütusemahutite andmebaasid, karmistada kütuseveo tegevloa nõudeid või paigaldada kütuseveokitele GPS-seadmed.

Arno Hirtentreu sõnul on Euro Oil kaotanud pettuste tõttu oma hulgimüügituru. „Tekib küsimus, et kuidas need juhtuda saavad ja miks karistused nii leebed on,“ sõnas Hirtentreu.

Peale maksupettuste on viimasel ajal kütuseturul kõlapinda leidnud ka valitsuse planeeritud kütuseaktsiisi tõstmine. Arno Hirtentreu sõnul pole see hea tarbijale ega müüjale. „Kui kütuse hind on naaberriikides odavam, siis hakatakse seal tankima,“ ütles ta.

Ain Kuusiku sõnul toob kütuseaktsiisi tõus ka kõigi muude kaupade ja teenuste kallinemise. „See ei ole mingi uudis, kõik varasemad hinnatõusud kütustele on tõstnud muid hindu. Ranits, jäätis, püksid ja supp – kõik kallineb ja alguse saab see kütuse aktsiisi ja maskude tõstmisest“, lausus Kuusik.

Aktsiisitõusu ja maksupettuseid trotsides jätkavad aga kütusemüüjad investeeringute ja uuendustega: Neste avab sel aastal ühe uue tankla ja Euro Oil kaks tanklat. Statoil uuendab täielikult neli tanklat. Alexela plaanib lõplikult välja ehitada gaasitanklate võrgu ning renoveerida Keila tankla. Olerexi suureesmärk on integreerida ostetud Lukoili tanklad enda tanklavõrku.