Eestlaste leiutis paneb finantsjuhi silmad särama

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 16. juuli 2015 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlaste leiutis paneb finantsjuhi silmad särama
Üheksa kuuga tegid Rephopi asutajad Taavi Salo (vasakul) ja Madis Lämmergas valmis tarkvara, millega lihtsustada finantsjuhtide tööd.Foto: Andres Haabu
Kaks eesti meest on välja mõelnud tarkvara, mis paneb ka kõige mornima finantsjuhi silmad särama.
Rephop
Pakub grupiettevõtetele konsolideerimistarkvara.
Asutatud 2013. aastal.
Asutajad on Madis Lämmergas ja Taavi Salo.
Peakontor asub Tallinnas, üks töötaja tegutseb Šotimaal.
Kaasanud 100 000 eurot investeeringute, toetuste ja omaosalusena.
Investorid on Riku Asikainen, Tapio Nissilä ja Dmitry Rumyantsev, lisaks kaks toetust EASilt ja Kredexi toel võetud laen Nordeast.
Tallinnas ühe Lasnamäe büroohoone kõrgeimal korrusel istuvad kitsukeses kontoris vastamisi kaks meest – Madis Lämmergas ja Taavi Salo, kes moodustavad suurema osa idufirmast Rephop. Samamoodi kahekesi hakkasid nad kaks aastat tagasi looma programmi, millega taheti muuta majandustarkvara maailma.
Ernst & Youngi taustaga Lämmergas oli oma töös pidevalt kokku puutunud probleemiga, et peamiselt väikestel ja keskmistel grupiettevõtetel ei ole korralikku tarkvara eelarvestamiseks, finantside haldamiseks ja eriti konsolideerimiseks. „Selleks polnud üldse midagi, kõik tegid seda Excelis,“ ütles Lämmergas.
Kuigi Ernst & Youngis oli võimalusi areneda, tundis ta ühel hetkel, et tahaks midagi uut ja põnevat teha. 2013. aastal otsustas ta viis aastat peas keerelnud idee ellu viia ja luua ise grupiettevõtetele mõeldud finantstarkvara, mida oleks võimalikult lihtne ja soodne kasutada.
Lämmergas võttis ühendust ammuse sõbra Taavi Saloga, kes tol ajal töötas lastekaupade firmas Mothercare Baltics IT-spetsialistina. „Me oleme koos ka varem teinud veebiarenduse projekte ja arvatavasti sellepärast pöördus Madis minu poole. Eelnev koostöö on sujunud ja ma teadsin asja – sealt see alguse saigi,“ meenutas Salo.
Mis on konsolideerimine?
Ettevõtted, kellel on tütarettevõtted, peavad koostama konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande. Konsolideeritud aruanne näitab kõikide kontserni kuuluvate ettevõtete tehinguid nii, nagu oleks tegemist ühe suure ettevõttega.
Plaan oli saada tarkvara valmis nelja kuuga, tegelikkuses kulus selleks üheksa kuud. Lämmergase sõnul tundub see paljudele uskumatu. „Kui me kellelegi näitame, mis selleks ajaks valmis oli, siis ükski finantsjuht seda ei usu, see reaalselt ei ole võimalik,“ ütles ta.
Kuigi finantside poolel on paljut, mida saaks uutmoodi tarkvaraga parandada, otsustati alustada kõige suuremast probleemist – konsolideerimisest. Algusest peale oli selge, et nõudlust on, seda näitab kas või see, et juba enne ettevõtte loomist oli neil klient olemas.
Raamatupidajad ei oska kurta
Kui küsida, mida Rephop sellist teeb, mida varasemad finantstarkvara loojad pole suutnud pakkuda, vastab Lämmergas, et peamine idee on tarkvara lihtsustada.
Kas üldjuhul on majandustarkvarad keerulised kasutada?
Marit Vooremäe, Tallinna Kaubamaja finantsjuht
Meie kasutame majandusarvestussüsteemi Microsoft Dynamics AX, mis on arvestades konsolideerimise keerukust siiski piisavalt lihtne, kiire ja töökindel.
Keerukus sõltub muidugi valitud lahendustest. Tihti teeb lahenduse keeruliseks mingi muu eesmärgi lisandumine, näiteks soovitakse ka tulevikuvaadet väga täpsetes detailides konsolideerida. Meie oleme seadistanud konsolideerimise raamatupidamisprotsessi ühe osana.
Ma ei ole Rephopi lahendust näinud, kuid oma kogemuse põhjal ütleks, et konsolideerimise juures on võtmeküsimus vajalike tehingute märgistamine juba tehingufaasis ning andmete õige struktureerimine, siis ei ole edasine konsolideerimine enam keeruline.
„Praegused tarkvarad on ülikeerulised, nende rakendamise aeg on 6-18 kuud, vahel ka rohkem. Ettevõte peab tegema sadu tuhandeid kuni miljoneid eurosid väärt investeeringu ja ta ei saa seda enne katsuda kui 18 kuu pärast. Lisaks ei ole inimesed valmis seda kasutama, sest see on nii tohutult keeruline,“ rääkis Lämmergas. Tema sõnul tuleneb keerukus sellest, et paljud ettevõtted, kes grupihaldustarkvara pakuvad, on 1990. aastatest pärit ega ole oma toodet väga muutnud. „Raamatupidajad üldiselt ei kurda, sest nendel ei ole kogemust kasutada midagi paremat, neile ongi ainult jama toodetud siiamaani,“ oli Lämmergas kriitiline.
Ta selgitas, et Rephopi mõte on teha tarkvara nii lihtsaks, et seda oleks võimalik kiiresti rakendada ja kohe oleks ka väärtust näha. Samuti tahavad nad hoida hinda ka väiksematele klientidele vastuvõetavana. „Kliendid tasuvad igakuist renti ning me ei seo neid ühegi lepinguga. Kui me ei suuda kliendi vajadusi rahuldada, saab ta kohe loobuda,“ märkis Lämmergas.
Tavapäraste tarkvarade eest tuleb tema sõnul maksta vähemalt 100 000 eurot, millele lisanduvad hooldustasud. Kuna Rephop pakub oma teenust pilvetehnoloogia põhiselt ja haldab ning hooldab ise servereid, pole kasutajatel nende pärast vaja muretseda ja nii küsitakse ainult kuumakset. Konkurentidest erinevad nad ka seepoolest, et ei küsi tasu kasutajate arvult, vaid tütarettevõtete hulgalt.
Tulevik on pilvelahenduste päralt
Martin P. Rinne, Directo OÜ tegevjuht
Directo pakub ka muu hulgas konsolideerimise funktsionaalsust. Sellest hoolimata ei julge ma arvata, et me Rephopiga otseselt omavahel konkureeriks, kuna nemad keskenduvad ühele spetsiifilisele ülesandele, aga Directo pakub terve ettevõtte tööprotsesse katvat lahendust.
Kindlasti olen nõus, et n-ö vana kooli majandustarkvara on kulukas ja ebamugav. Suvaline selle valdkonna tarkvaratoode, mis tuleb endale välja osta ja/või enda kontrolli all olevasse serverisse paigaldada, on pikemas perspektiivis kulukas ja kohmakas. Tulevik on kindlasti 100% pilvelahenduste päralt, nagu Directo või Rephop.
Sihitakse Exceli kasutajaid
Samas ei ole Rephopil kavas püüda neid ettevõtteid, kel mõni tarkvara juba olemas, sest kliendi saamise kulu läheks sel juhul väga suureks. „Kõik, kes on mingi tarkvara rakendanud, teavad seda piina tarkvara vahetuses, olenemata, et meil seda ei ole, aga keegi ei usu seda, et meil seda ei ole. Meil võtab nii palju aega tõestamine, et meie tarkvara rakendamine tõesti võtab ainult neli tundi,“ selgitas Lämmergas. Seetõttu keskendutakse neile grupiettevõtetele, kes kasutavad ainult Excelit.
Lämmergase sõnul näitavad uuringud, et Euroopas konsolideerib 80% ettevõtetest Excelis, mille probleem on see, et omavahelised tehingud ei klapi, neid pole omavahel võrreldud ja kogu kontrolli peab raamatupidaja tegema käsitsi.
Seega on Rephopi potentsiaalne turg väga lai - Eestis on selliseid ettevõtteid ligikaudu 600, Euroopas 80 000-120 000. Rephopil on ka Euroopa turul väga tugev eelis, sest kaks nende peamist konkurenti, kes sarnast teenust pakuvad, tegutsevad USA turul.
Olen täiesti vaimustuses
Tiiu Kask, Maag Grupi pearaamatupidaja
Siiamaani konsolideerisin Exceli tabelis ja see oli selge rist ja viletsus. Nüüd on arvestatavalt parem, sellepärast, et Rephop suudab ajalugu meeles pidada, Excelis on see suhteliselt ebamugav kaasa vedada. Ta saab valuutakurssidega suurepäraselt hakkama, leiab need ise üles ja arvutab välja kursivahed.
Peale selle pidin varem ise Excelis kõik grupiettevõtete andmed sisestama nende aruannete põhjal, aga Rephopis on ligipääs kõigil firmadel enda andmetele ja nad sisestavad kõik andmed sealt ise. Minu elu teeb see väga palju lihtsamaks.
Rephop võrdleb ära omavahelised tehingud ja annab kohe veateate, kui midagi ei lähe kokku. Muidu see kontroll oli minu peal ja puhtalt käsitsi. Ma isegi niivõrd ei tunne aja kokkuhoidu, kuivõrd ma tunnen, et energiat kulub tohutult vähem selle peale.
Kõik, kes konsolideerivad, peaksid seda vähemalt proovima, kui mitte kasutusele võtma. Rephop sobib sellistele gruppidele, kus tütarettevõtted on erineva suurusega, kasutavad erinevat tarkvara ja on erinevates riikides. Pluss veel see, et alati tasub õppida midagi uut, iga uue asja õppimine arendab. Mina olen täiesti vaimustuses!
Haaret on kavas laiendada ka arenevatele turgudele Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas, kus Lämmergase sõnul hakkab praegu tekkima trend, et minnakse oma ettevõtetega teistesse riikidesse ja tehakse tütarettevõtteid. „See on koht, kuhu saaksime minna ja väärtust luua,“ ütles ta.
Investorid vaimustuses
Hiljuti sai Rephop oma esimese investeeringu – 50 000 eurot investoritelt Soomest ja Venemaalt. Investeerimisringi vedas Soome tuntud ingelinvestor Riku Asikainen, kes oli varem juba Rephopi juures nõustajana. Ettevõttega tutvus ta põhjanaabrite ärikiirendi Startup Sauna kaudu. Asikaineni sõnul liitus ta Eesti idufirmaga, et vaadata üle ettevõtte olukord enne investeeringut ja aidata neil oma äri arendada.
Ta märkis, et nende puhul ei ole kõige olulisem idee ise, vaid kuidas seda ellu viiakse. „Toode tehti valmis väga väikese eelarvega, mis mulle meeldis, ja kasutajate probleemidele keskenduti reaalsete kasutajate vaatepunktist,“ rääkis Asikainen, kelle hinnangul paistab Rephop Euroopa idufirmade seast välja kolmel põhjusel: selge fookus, hea meeskond ja potentsiaal haarata kogu turg.
Kuna Asikainen on Euroopa ingelinvestorite seas hinnatud, otsustas tema eeskujul eestlaste ideesse raha paigutada ka Vene ingel Dmitry Rumyantsev. Investeerimise kasuks otsustas ta seetõttu, et talle meeldisid idufirma asutajad, nende idee ja ambitsioonid, kuid oluline oli ka see, et Asikainen oli neid mõnda aega nõustanud. „Kui Riku Asikainen oli valmis kulutama oma aega ja vaeva, et aidata neil kasvada, ja organiseeris selleks investeeringuks väikese sündikaadi, kus ka minul õnnestus osaleda, siis on see tõeliselt fantastiline võimalus osaleda väga paljulubavas ettevõttes,“ ütles Rumyantsev.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum