Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hiina aktsiaturu kõikumine teeb valvsaks

Toftani turudnus- ja müügijuht Merli Randoja tõdes, et ekspordi maht Hiina veel kevadeni kasvas, kuid seejärel hakkas märgatavalt langema. Foto: Erik Prozes

Hiina aktsiate kiire tõusule järgnes järsk langus, mis lõi segamini kogu suurriigi aktsiaturu. Ennekõike on põhjust ärevuseks neil ettevõtjatel, kes oma kaupa olulises koguses suurriiki ekspordivad.

Puitmaterjali tootva AS Toftani turundus- ja müügijuht Merli Randoja ütles, et kui veel kevadeni eksportis ettevõte kaupa stabiilses mahus, siis juuni algusest läheb Hiinasse kaupa märksa vähem. „Arvan, et kohati poole vähem, kukkus päris kiiresti,“ sõnas ta ja lisas, et müük Hiinasse on endiselt pigem languses. Praeguse seisuga ekspordib Toftan Hiinasse ligi kümme protsenti kaubast.

„Kuna me tegeleme rohkem kui 20 turul, siis see on ikkagi eelise andnud, et kui üks turg ära langeb, on meil mingisugune alternatiiv,“ lausus Randoja. Seejuures tõdes ta, et kauba ekspordi ümbersuunamine tekitab siiski rohkem tööd ja ei ole hea stabiilsele ärile.

Randoja ütles, et globaalsel turul tähendab hindade langus ühel turul mõju ka teistele turgudele, mistõttu satuvad hinnad surve alla. „Ega see positiivne kindlasti ei ole, see ikkagi mõjub kogu ärile globaalselt halvasti,“ lausus ta.

Randoja sõnul avaldavad Hiina kliendid lootust, et aktsiaturg enam järske kõikumisi ei tee ning riigi majandust ei ohusta. „Hiinaga suhtlemine on üsna keeruline, ega sealt väga palju infot saa,“ nentis ta lisaks.

Hiinas hoitakse pöialt

Marjamüügiga tegeleva Saareki tegevjuht Raul Kets ütles, et ettevõtte partnerid Hiinas praeguse seisuga muutusi majanduses ei ole täheldanud ja partnerid usuvad, et asi laabub ühel või teisel moel. „Hiina partner kirjutas, et hoiame pöialt ja arvavad, et saavad üle,“ märkis ta. Ka Kets ise on Hiina mõjude osas optimistlik. “Ma tahaks loota, et me sellest väga suurt, paanilist hirmu hetkel ei peaks tundma,“ ütles ta.

Kets tõdes, et Hiina-siseselt toimuv Saareki tegevust otseselt esialgu ei mõjuta, sest ettevõte müüb Hiinasse marju, mis lähevad töödeldult edasi müügiks teistesse riikidesse. Samuti algab ettevõtte müügihooaeg alles augustist. Muret tekitab Ketsi hinnangul see, kui aktsiaturu kõikumise mõjud jõuavad Hiinast kaugemale.

Meega kaupleva Meveda tegevjuht Jaanus Tull ütles, et Hiinas toimuv teda praeguse seisuga muretsema ei pane, kuna eksport Hiinasse moodustab vaid väikese osa kogu toodangust. „Oleks müügi osakaal suur, siis oleks teine asi,“ märkis ta. Samuti saaks Tulli sõnul müümata jääva koguse hõlpsalt teisele turule suunata, sest mesi müüb tema hinnangul hästi.

Murelik pole enda sõnul ka Wendre omanik Peeter Hunt, kelle ettevõttel on Hiinas tehas. Seejuures märkis ta, et laiemat mõju majandusele ei saa ka tema ette ennustada. „Me ostame muidugi palju toorainet Hiinast ja mis see börsimuutus majandusele kaasa toob, mul on väga raske öelda,“ lausus Hunt.

hiina börs | Create infographics

Tulevikuks eri väljavaated

Tavidi suuromanik Alar Tamming kirjutas eelmisel nädalal oma Facebooki lehel, et kuigi börs on märkimisväärselt kukkunud, on langusruumi veel palju. „Tasub meeles pidada, et börs on ikka veel ligi 80% kõrgemal, kui oli eelmisel aastal sel ajal, nii et mulli lõhkemisest siin kindlasti ei saa rääkida ja see on alles ees,“ märkis ta.

Abinõudest pole samuti Tammingu hinnangul palju kasu. „Valitsuste pingutuste ja reguleerimisega suudetakse börs stabiliseerida ja isegi võib-olla ülespoole liigutada, kuni tuleb uus ja suurem pauk ja ilmselt nii mitu korda järjest, kuni abimeetmed enam ei aita ja tuleb seista vastamisi tegelikkusega,“ kirjutas Tamming.

LHV analüütik Erko Rebane arvas seevastu, et olukord Hiinas pole üldsegi nii negatiivne. „Kuigi Hiina börs on viimase kuu jooksul olnud tugevas languses, siis aasta alguse tasemega võrreldes on tootlus laias laastus sama positiivne nagu mitmel pool Euroopa börsidel, millest johtuvalt usun, et suurt mõju Hiina majandusele praeguses etapis ei tohiks olla,“ arutles Rebane.

„Languse jätkumine suurendaks riske, kuid siin ma leian, et valitsuse ja keskpanga erinevad meetmed pigem stimuleerivad uut ostuhuvi,“ lisas Rebane.

Rebane tõdes, et aktsiaturu mõjutamine asetab aga valituse ja keskpanga keerulisse positsiooni. Ta selgitas, et ühest küljest tahetakse ära hoida suuremat psühholoogilist tagasilööki tarbijatele, samas ei tohiks abimeetmed panna investoreid uuesti mõtlema, et aktsiaturul võib üleöö rikkaks saada ning kaotamine pole võimalik.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.