10 muutust, mis töötegemist eest ootab

24/7 toimivas töömaailmaga kaasas käimiseks tuleb inimressursi haldamises teha ponnistusi, mis käib nii mõnelegi ettevõttele esialgu üle jõu.

Selle aasta märtsis avaldas Deloitte inimkapitali trende ja nende muutusi käsitleva põhjaliku uuringu raporti, mille tulemused olid kohati ootamatud, kirjutas AS Columbus Eesti personalikonsultant Kadri Kütt Äripäeva kuukirjas Juhtimine.

Meeskond on muutunud organisatsioonist tähtsamaks, sest kui meeskond toimib hästi ja selles olemist nauditakse, edeneb ka töö. Kui aga juhtimise tase on nõrk ega aita meeskonna tööle kaasa, on tulemuseks ärritatud ja ületöötanud inimesed.

Inimressursiga tegelejad näevad vaeva, et muutuva maailmaga kaasas käia, samas tunneb osa neist vaatamata tehtavatele pingutusele mahajäämust. Keskenduda tuleb nii töötajate pühendumisele kui organisatsioonis loodavale keskkonnale, et töö oleks tegijale nauditavam, pakuks saavutusvõimalusi ja tasuv.

Uues töömaailmas on oluline osa informatsioonivool, tehnoloogial ja andmetel. Personalispetsialistidel on võimalik muuta organisatsioon efektiivsemaks, selleks on vaja lihtsustada programme, kasutada kättesaadavaid andmeid otsuste tegemiseks ja olla innovaatiline. Traditsioonilised praktikad nagu näiteks tulemusjuhtimine jäetakse kõrvale, ja asemele tulevad uued, tagasisidestatud süsteemid, mis võimaldavad inimestel suhelda, koostööd teha ja jooksvalt eesmärke seada ning neid vajadusel korrigeerida.

Oluline roll uudses töömaailmas on ka pidevalt areneval organisatsioonil. See tähendab, et igaühel on võimalik õppida seda, mida parajasti vaja ja just siis, kui teadmisi vaja läheb. Ettevõtted peaksid sellest lähtudes oma õppimiskogemusega seonduva üle vaatama ja tegevust lihtsustama.

Kadri Kütt tõi välja 10 trendi, mis töötamises muutumas on.

Lihtsustamisest on saamas uus mantra. Töömaailm on sisenemas ajastusse, mille puhul kehtib põhimõte "teeme vähem aga paremini", mitte "teeme vähemaga rohkem".

Keerukus tekitab kulusid, vähendab pühendumust ja langetab produktiivsust. Ettevõtete töö lihtsustamine, muutunud mõttemudelid ja töökeskkonna ümberkujundamine aitavad töötajatel paremini keskenduda ja stressi vähendada.

Masinate kasutamine lugemiseks, analüüsiks, rääkimiseks ja otsuste tegemiseks mõjutab töö kõiki tasemeid. Usutakse, et lähitulevikus kaovad tänu masinatele paljud tööd ja töökohad, personali osas tuleb seega valmis olla töö selliseks ümberkujundamiseks, et me töötatakse koostöös arvutitega.

Kasvamas on nõudlus tunnipõhiste, vajaduspõhiste ja lepinguliste töötajate kasutamiseks. Trend rõhutab vajadust arendada paremad protsessid ja vahendid, millest lähtuda ning mille abil hinnata ja tunnustada-tasustada talente, kes eksisteerivad ka väljaspool tavapärast ettevõtet ning organisatsiooni.

Kui ei suudeta luua ettevõttekultuuri, mis inimesi tööle kutsuks, seal hoiaks ja inspireeriks, siis tõenäoliselt kaotatakse töötajad konkurendile. Olulisteks aspektideks on selle juures eestvedamine, juhtimispraktikad, töö paindlikkus, õppimisvõimalused ja mitmekesisus. See väljakutse tekitab juhtidele ja personalijuhtidele vajaduse omada selget arusaama organisatsioonikultuurist ja vaadata kriitilise pilguga üle personali ja talendijuhtimise programmid, et siduda inimesi edukamalt ettevõttega. Organisatsioonide valmidus antud küsimusega tegeleda on iga aastaga märgatavalt langenud -  pooled ettevõtted ei ole võimelised oma ettevõttes soovitud kultuuri looma ega juhtima.

Kuigi ettevõtete eestvedamise arendamisega seotud kulutused kasvasid eelmisel aastal 14%, on vaid kolmandikul organisatsioonidest programmid, mis keskenduvad millenniumipõlvkonnale ja üldine võimekus eestvedamise vallas langes 18%. Uuringu läbiviijate hinnangul edestavad organisatsioonid, kes investeerivad eestvedamisega seotud programmidesse, oluliselt oma konkurente ja vahe püsib jätkuvalt suur.

Koolitusvaldkond on iganenud, ettevõtted peaksid oma töötajatele võimaldama vajaduspõhist õpet, pakkudes neile häid ja huvitavaid materjale. Uudse õppimiskultuuri loomine, modernse digitaalse õpikogemuse võimaldamine ja ekspertide kaasamine koolitamisse, on äri edu mõistes kriitilise tähtsusega. Õppimise vajadus on varasemast tähtsam, aga suutlikkus soovitud vajadusi täita on langenud ligi 200%.

Personalivaldkonna töötajate oskused on üha kiirenevas keskkonnas aina kehvemad. Tegemist ei ole pühendumise puudumise või vähese pingutusega, vaid puudujääkidega pädevuses ja personalivaldkonda sobimatute inimestega. Mitmed personalivaldkonna funktsioonidest ei toimi hästi ja sageli on probleem tehnoloogias. Vaid 11%-l ettevõtetest on personaliinimeste jaoks arenguprogrammid.

Tulemusjuhtimist peetakse pühendumise, arengu ja eestvedamise põhiliseks komponendiks. See näitab, kuidas inimesi tasustatakse, edutatakse, arendatakse ja organisatsioonis liigutatakse. Ülevalt-alla hierarhiliste hindamissüsteemide pealt liigutakse tagasisidekeskse ja isiku tugevustel põhineva lähenemise suunas. Tulemusjuhtimise süsteemi muutnud ettevõtetes võib märgata 20-30% kõrgemat pühendumist ja paremaid tulemusi töötajate hoidmisel, mille tõttu paranevad ka tulemused.

Personalivaldkonnas peaks tegema tõsiseid ponnistusi, et kergelt kättesaadavaid andmeid inimestega seotud otsustes ära kasutada. Inimressursi analüüs on võimalus, mis on viimastel aastatel oluliselt arenenud ja omab potentsiaali, muutmaks viisi, kuidas personalitöö toimib. Seni on organisatsioonid analüütilise potentsiaali kasutamisel olnud liiga aeglased.

Inimeste kohta käivate andmete kättesaadavus (sotsiaalmeedias, värbamiskanalites) on loonud töötaja andmetele uue keskkonna väljapoole ettevõtet. Organisatsioonide jaoks on vältimatu ja väga väärtuslik õppida neid andmeid vaatama, juhtima ning edukalt kasutama, et töötajaid paremini värvata, palgata, hoida ja miks mitte ka eestvedamist arendada.