Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toit kolib e-poodi visalt

    Maxima töötaja e-tellimust komplekteerimas.Foto: Maxima

    Kui toidukaupade veebimüük kogub mujal maailmas ja Soomeski hoogu, siis Eestis panustavad sellesse vähesed. Suurtest kettidest on e-pood olemas vaid kahel.

    Maxima ja Prisma on Eesti jaeturul esimesed internetipoodi omavad kauplusketid. Mõlema e-poed alustasid tööd selle aasta veebruaris.
    „Eestvedaja olemine on alati vastutusrikas väljakutse. Edu aluseks on pidev täiustumine,“ ütles Maxima projektijuhi Mihhail Solovjov. Algusest peale on e-Maximas tehtud täiendusi selleks, et kaupade valik, ostukeskkond ja teenindus vastaksid ostjate ootustele.
    Maxima on ainus jaekaubanduskett, mis pakub internetipoes ostlemise võimalust kõigis Balti riikides ning Solovjovi sõnul on Baltikumi kolleegide kogemused suureks abiks olnud. Poole aastaga on Maxima e-poodi tee leidnud üle 12 000 kliendi ning seda numbrit loodetakse kõvasti tõsta.
    Prisma e-pood veel nii arenenud ei ole kui Maxima. Internetis saab tellimust täites valida küll umbes 20 000 erineva toote vahel – toidu- ja esmatarbekaubad on esindatud ligi 100% ulatuses, tarbekaubad umbes 50% ulatuses –, aga kätte saab komplekteeritud koti vaid Sikupilli Prismast sellele ise järele minnes.
    Küll aga on lähitulevikus plaanis hakata kaupa ka klientidele kätte toimetama. Prisma veebilahenduste juhi Reigo Rahumäe sõnul ei saa nad selles osas konkurentidele alla jääda ning ka kliendid on kauba koju toimetamise teenuse järele küsinud. Teenuse arendamine võtab neil veel aega.
    Sarnaselt Maximaga on ka Prismal eeskuju olemas, seda Soome Prismade näol, kellelt e-poe arendamisel õppust võtta ja nõu saada. Seetõttu läks e-poe alustamine suhteliselt ladusalt. Prisma e-poes sooritavad oste ka soomlased, kes tahavad Eestisse tulles aega kokku hoida ning tellivad omale toidukoti juba õigeks ajaks valmis.
    „Juba töötame järgmise versiooni kallal ning uuel aastal on plaanis teenust laiendada ka teistesse Prismadesse peale Sikupilli,“ ütles Rahumäe.

    Veebimüük Soomes

    Turuliider on Soomes S-grupp, mis suurendas mullu toidukaupade müüki e-poes 66% ning hindab selle aasta esimese kuue kuu müügi kasvuks vähemalt 50%.

    Teine suurem tegija selles vallas on Ruokakesko, mis alustas toikaupade müügiga e-poes eelmise aasta sügisel.

    Soomlased kulutavad aastas toidukauplustes ca 16-17 miljardit eurot ja internetipoes sooritatud ostude osa sellest on vaid 20-30 miljonit eurot.

    Suurtest kaubakettidest pole näiteks odavmüügikett Lidl veel e-poodi avanud, kuna ei ole leidnud tasuvat moodust ostude kättetoimetamiseks.

    Rimi: otsime parimat eeskuju
    Ei Rimis ega Selveris e-toidupoodi pole, saab tellida vaid valmistoite üritustele. E-poe avamisele on mõlema kauplusketi juhid mõelnud. Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid kommenteeris vaid, et antud teemast on nendega veel vara rääkida, aga et e-kaubandus on kindlasti tulevikuga idee ning turule tulekuks tehakse ettevalmistusi.
    Rimi pressiesindaja Katrin Batsi sõnul ei ole veel päris kindel see, kuivõrd valmis eestlased on, et toitu e-poest osta.
    „Oluline on leida see kõige õigem ja paremini töötavam lahendus ja ma usun, et võib julgelt öelda, et tehniliste lahenduste maailmas liiguvad asjad väga kiirelt. Võibolla see, mis täna on uudne ja hästi toimiv, on homme juba minevik. On hästi oluline teha korralikku eeltööd ja uurida välja, millised kõige paremad lahendused on,“ lausus Bats.
    Tallinna Kaubamaja läheb püsivalt veebi.
    Ka Kaubamaja on arendamas püsivat e-poodi, kuid Kaubamaja AS juhatuse liige Erkki Laugus soovis rõhutada, et Kaubamaja arendab eelkõige moe- ja tööstuskaupade e-poodi. Sellele lisandub võimalus tellida interneti teel Toidumaailmast maiustusi, veine ja konservtooteid ehk ainult selliseid tooteid, mis ei vaja transpordil erikäsitlust. E-poest tellitud kauba kättesaamiseks saab klient valida kolme võimaluse vahel: pakiautomaati, kulleriga koju või ise järgi kas Tallinna või Tartu Kaubamajja.
    „Kaubamaja avas esimese e-poe 2013. aastal sügisese Osturalli kampaania käigus. Tänaseks oleme viie erineva kampaania ajal e-poodidega toimetanud ja selle käigus omandanud olulisi teadmisi, kuidas ja mil moel peaks meie igapäevane e-pood toimima. Kaubamaja on oma 55 toimiva aasta jooksul müünud kaupu füüsilises poes koha peal, nüüd tuleb kaubad lisaks füüsilisele majale toimetada ka veebikeskkonda,“ ütles Laugus.
    Tööd on teha veel palju ja Kaubamaja e-poe arendamisel on Lauguse sõnul lähtutud maailma parimatest e-poe lahendustest. Suurt rõhku pannakse kõigele alates kauba valimisest kuni kättesaamiseni. Planeeritud avamine jääb Lauguse arvates suures mahus järgmisse aastasse.
    Enamus plaanib e-poest oste
    E-kaubandus areneb jõudsalt, kuna tehnoloogia areng on tänapäeval väga kiire. Täielikult virtuaalmaailma ei saa poed kunagi kolida, kuna e-kaubanduse liidu juhatuse esimehe Signe Kõivu sõnul on ostukeskustel oma kindel koht tarbijate südames. Internetist ostmise suurimaks miinuseks peetakse proovimisvõimaluse puudumist.
    Internetipoodi minnakse ostma pigem siis, kui on midagi kindlat tarvis. Vastavalt e-kaubanduse liidu poolt selle aasta kevadel läbi viidud tarbijauuringule oli 65% vastajate viimane internetiost planeeritud, 35% spontaanne.
    „Sageli tehakse internetipõhiselt vajaliku toote (hinna)uuring ja ost sooritatakse tavakauplusest,“ ütles Kõiv.
    Kaubanduskeskused pakuvad tarbijatele üha enam meelelahutust, toitlustust, spordiklubisid ja elamusrikkaid ajaveetmise võimalusi.
    „Kui ostud peaksidki kolima internetti, on inimene sotsiaalne olend ja vajab reaalset maailma ning lävimist teistega,“ oli Kõivu arvamus.
    Autor: Kreete Sepp
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tootjahinnad tööstuses jätkasid langemist
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%, teatas statistikaamet.