Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstuse ja kaubanduse poolaasta - võitjad ning kaotajad

    SEB Panga Tallinna peakontor.Foto: Raul Mee

    Esimese poolaasta põhjal on Eesti tööstustoodang langustrendis, kuid jaekaubandus ei näita hoo raugemist, kommenteerib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

    Teistest paremini on läinud töötajate arvult ja toodangumahult suurematel tegevusaladel. Jaekaubandus kasvab endiselt kiires tempos, kuid on tasakaalus palkade ja hoiuste kasvuga.
    Täna avaldas statistikaamet andmed kaubanduse ja tööstuse juuni müüginumbrite kohta, mis lubab aasta esimesele poolele joone alla tõmmata ning küsida, kuidas Eesti ettevõtjatel läheb?
    Esmalt tööstusest – kahjuks ei suutnud ka juuni positiivselt üllatada ja Eesti tööstustoodangu mahud liiguvad negatiivses trendis.
    Aasta esimestel kuudel paari protsendini küündinud toodangukasv peatus aprillis ja juunis oli indeks juba 3 protsendi võrra miinuses. Viimastel kuudel on sellesse negatiivselt panustanud energiatootmine: elektrienergia ja kuumaveevarustuse tegevusala toodangumahud kahanesid esimeses kvartalis 3 ja teises 17 protsendi võrra.
    Suurtööstused paremas seisus
    Poolaasta kokkuvõttes on tööstustoodangu maht samal tasemel 2014. esimese poolaastaga. Töötlev tööstus on esimese poolaasta põhjal veel protsendi võrra plusspoolel, kuid ka seal on viimastel kuudel toodangumahud aastavõrdluses langenud. Tähelepanuväärse asjaoluna on paremini läinud olulisematel tööstussektoritel, kus töötab rohkem inimesi ja mis annavad suurema osa tööstustoodangust.
    Hõivatud inimeste arvult suurimad tööstussektorid, metalltoodete tootmine ja puidutöötlus, on 2014. esimese poolaastaga võrreldes toodangumahult plussis vastavalt 4 ja 7 protsendi võrra. Samuti väga oluline tööandja, toiduainetööstus, on küll poolaasta kokkuvõttes protsendi võrra miinuses, kuid näiteks liha- ja kalatoodete alategevused on näidanud üllatuslikult head kasvu.
    Mõlemas kvartalis on 5 protsendi võrra kasvanud ka mööblitööstuse toodang, mis samuti paljudele eestimaalastele tööd pakub. Hõivelt veidi väiksem, kuid toodangumahult väga suur elektroonikatööstus on poolaastaga tootmismahtu suurendanud lausa 11 protsendi võrra, kuid peamiselt toimus tõus esimeses kvartalis. Enamusel teistel, just toodangumahult ja töötajate arvult väiksematel, tegevusaladel tööstustoodang aga kahanes.
    Iseenesest tuleb Eesti majanduse jaoks oluliste tööstusharude keskmisest paremaid tulemusi pidada positiivseks – see näitab, et aladel, kus oleme tugevad, on võimalik edukas olla ka kehvapoolse välisnõudluse tingimustes. Samas suurendab tulude kontsentreerumine üksikutele tegevusaladele selgelt ka riske, mistõttu on laiapõhjaline kasvu taastumine väga vajalik.
    Jaekaubandusel hoog sees ja hoiused kasvavad
    Erinevalt tööstusest ei näita jaekaubandus jätkuvalt märke hoo mahavõtmisest. Kui aprillis kasvas jaemüük aastases võrdluses 6 ja mais 8, siis juunis lausa 10 protsenti. Poolaasta kokkuvõttes on hinnamuutusega korrigeeritud müügimahud tõusnud 8 protsendi võrra. Tarbimist on seni soosinud kiire reaalpalga kasv, mis aasta esimeses kvartalis oli 5,4 protsenti. Teise kvartali palgastatistika ilmub alles 1. septembril, kuid suure tõenäosusega küündib reaalpalga kasv ka sellel kvartalil 5 protsendini.
    Nende rahustuseks, kes uut tarbimisbuumi kardavad, võib öelda, et sama hooga kasvavad ka eraisikute hoiused pankades. Alates 2014. aasta algusest on majapidamiste hoiused suurenenud stabiilse 8-protsendilise tempoga. Kõige kiiremini on jaemüük suurenenud posti või interneti teel tellitud kaupade seas.
    Nagu viitab sellenädalane uudis suure postimüügikaubamaja Anttila sulgemisest, on ostlemine suundumas siiski peamiselt internetti. Kui täna sunnib internetikaubandus uksi sulgema otseseid konkurente, kes kaupasid vanamoodsa postikataloogi abil müüsid, siis ilmselt ei ole kaugel ajad, kui ka paljud teised jaekaubandusettevõtted ärimudelit muutma peavad hakkama. Teiste hulgas on nüüd asunud jõuliselt internetipoode arendama ka Eesti spordikaupade müüjad ja mitmed supermarketiketid. Et internetikaubandus on rahvusvaheline äri, tuleb loota, et alustatud pole liiga hilja.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.