IKEA ostab metsa kokku, ka Eestis

IKEA selgitas, et metsa omamine ning majandamine võimaldab ettevõttele tagada pikaajalise ja jätkusuutliku ligipääsu säästlikult majandatud puidule, mis on ühtlasi soodsast hinnaklassist. Jättes välja paberi ja pakendid, kasutas ettevõte möödunud fiskaalaastal umbes 15 miljonit kuupmeetrit ümarpuitu. Lisaks on ettevõttel ka oma metsamehed, kes seisavad hea selle eest, et kasutatav puit tuleks hästi majandatud metsadest.

FIM Servicesi analüütik George Krempels kommenteeris, et seoses elanikkonna kasvuga, biomassienergia kasutuse ning eluasememüügi tõusva trendiga USAs, on oodata puidu hinna tõusu.

IKEA ostis Rumeenias pea 34 000 hektarit metsa ning plaanib osa Rumeenia metsadest pärit puidust kasutada Bukarestis mööbli tootmiseks. IKEA plaanib avada seal ka õige pea oma teise poe.

Lisaks sellele on IKEA investeerinud veel taastuvenergiasse ning biomaterjalidesse.

Kuna IKEA püstitas 2012. aastal eesmärgi kahekordistada oma müüginumbreid 2020. aastaks, tähendab see ühtlasi ka müüdavate toodete arvu kahekordistamist. Samas on IKEA teatanud, et kasutatava puidu mahtu tahetakse suurendada üksnes poole võrra. Selle tarbeks on ettevõte püüdnud leida võimalusi, et puitu säästlikumalt kasutama hakata. Näiteks lähevad toodetele eripära andmiseks käiku ka need puuosad, mida tavapäraselt ei kasutata. Lisaks sellele hakkab ettevõte kasutama tavapärase tumeda puidu kõrval ka heledat puitu.

Tulevikku silmas pidades loodab IKEA üha enam taaskasutatava puidu kasutamisele. Aastaks 2020 loodab IKEA, et kogu ettevõtte kasutatav puit on taaskasutatud või kannab Metsahoole nõukogu (Forest Stewardship Council ehk FSC) sertifikaati. Seni vastab nimetatud tingimustele pool ettevõtte kasutatud puidust.

Sellest hoolimata on IKEAl, kes ostab enamiku oma puidust Skandinaaviast, Poolast, Rumeeniast, Hiinast või Venemaalt, olnud mitmesuguseid probleeme.

Eelmise aasta alguses keelas Metsahoole nõukogu ettevõttel mõneks ajaks Venemaal Karjalas puude langetamise, kuna nõukogu leidis, et IKEA tütarfirma Swedwood rikkus metsaraie kokkulepet. IKEA kaebas otsuse edasi ning mõne aja pärast loobus nõukogu keelust.

Rootsi mittetulundusliku organisatsiooni Protect the Forest juht Viktor Säfve ütles, et IKEA tegevus Venemaa metsades on olnud brutaalne ning ettevõte on langetanud puid ka väga vanades ning kõrge looduskaitselise väärtusega metsades. FSCd nimetas Säfve sisuliselt mõttetuks organisatsiooniks, kuna ettevõtted maksavad FSCle, et too sertifikaate väljastaks.

FSC on omakorda teatanud, et organisatsiooni poliitika kohaselt katkestatakse igasugused sidemed nende ettevõtetega, kes tegelevad illegaalse tegevusega. FSC kohaselt IKEA tegevus Karjala metsades seda pole.

Ka Rainforest Alliance’i asepresident Richard Donovan on öelnud, et IKEA pole langetanud puid kõrge looduskaitselise väärtusega metsades.

Seoses juhtumiga Karjalas on IKEA loobunud seal puude mahalõikamisest. Venemaal tegutseb ettevõte praegu Veliki Novgorodis ja Tihvinis.

IKEA teatas, et ostis hiljuti üle 4000 hektari metsa nii Eestis, Lätis kui Leedus, ent ei kavatse seda maha võtta ning plaanib seda ise majandada. Lisaks on ettevõte teatanud, et tahab veel mujalgi metsa kokku osta.