Snuuker - Briti armees lihvitud mõttesport

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 31. juuli 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Snuuker - Briti armees lihvitud mõttesport
Suuker nõuab nii head füüsilist võimekust, olles eeskõige ikkagi mõttesport, rääkis OÜ Reklaam ja Disain omanik Ville Pärn Foto: Eiko Kink
Kes ei pea 16. sajandisse ulatuvate juurtega Inglise džentelmenide mängu snuukerit spordiks, peab pettuma. Ühe matši ajal kõnnitakse maha umbes 10 000 sammu.
Just sellise mõõtmise tegi reklaamitootmisettevõtte OÜ Reklaam ja Disain üks omanik Ville Pärn koos oma mängukaaslastega. Pistsid sammulugeja taskusse ning mängisid snuukrit. Nii neli-viis tundi järjest, sest selles mängus vähema ajaga läbi ei saa.
Kuidas snuukrit mängitakse?
Snuukrit mängitakse inglise piljardilaual. Mängida võib nii kahekesi kui ka mitmest mängijast moodustatud võistkondadega. Mängu keskne idee on palli auku löömine ja positsioonimäng.
Punkte saab õigetest sisselöökidest ja vastase vigadest. Võitja on mängija või võistkond, kes kogub rohkem punkte.
Kõik mängijad kasutavad sama valget löögipalli. Mängu juurde kuulub 21 sihitavat palli, millest 15 on punased ja kuus muud värvi. Pallide punktiline väärtus on järgmine: punane – 1 punkt, kollane – 2 punkti, roheline – 3 punkti, pruun – neli punkti, sinine – viis punkti, roosa – 6 punkti, must – 7 punkti.
Punaseid ja värvilisi palle lüüakse vaheldumisi. Selline löögijärjekord kehtib seni, kuni punased pallid otsas saavad. Seejärel hakatakse lööma alates väiksema väärtusega muud värvi pallist ehk alustatakse kollasest, viimasena lüüakse must pall.
Tokyo olümpiale
Snuuker on võrreldes klassikalise piljardiga üpris noor spordiala. Oma moodsal kujul tekkis ta alles 19. sajandil India linnas Jabalpur, kus selle leiutas leiutas Briti armee.
Nime snuuker (inglise keeles snooker) andis mängule noor leitnant Neville Chamberlain (endise Briti peaministri nimekaim), kes „kohandas“ mängu Black Pool, mida toona üsna palju mängiti. Black Pooli mängiti 15 punase ja ühe musta palliga, Chamberlain viskas sinna teisi värvilisi palle sekka ning tegi ettepaneku mängida. Seejärel sai Chamberlain teada, et kõiki neid, kes Woolwichi Kuninglikus Militaarakadeemias noored kadetid olid, kutsuti snookeriteks. Selgus, et kõik kes parasjagu laua ümber, olid snooker’id ning nii mäng endale sellise nime saigi.
Järjest popim ka vaatajaile.
Täna viiakse üha enam turniire Aasiasse ja Lähis-Idasse ning mäng on kogumas suurt populaarsust nii mängijate kui televaatajate seas. Kui Eurospordi vahendusel tundub snuuker väga lihtne mäng olevat, siis tegelikult on tegu tõsise spordiga, kus saab vatti nii füüsis kui vaim. „Muidugi on snuuker sport,“ märkis ettevõtja Ville Pärn. „Peab olema piisavalt heas füüsilises vormis: tavalises matšis, mis Eesti meistrivõistlustel kestab nelja võiduni, peab neli-viis tundi püsti olema,“ alustab ta. Tõsi, vahepeal on küll väikesed kümneminutilised pausid. „Asend, hoiak, löögi viis, sa oled pinge all. Lisaks on see ka peasport, mõttesport, kuidas sa vastast murrad või ei murra,“ jätkas ta.
Snuukrit tahetakse lisada Tokyo 2020 olümpiamängude nimekirja. „Vaadates statistikat, kui palju täna snuukril vaatajaid on, siis kohe kindlasti oleks see teretulnud nähtus. See ei ole üldse nii lihtne kui paistab,“ märkis Pärn. „See on ikka väga raske töö, et sellisele tasemele jõuda. Päevas tehakse ilmselt neli-viis-kuus tundi trenni, sellele lisaks treeneriga treenimine, veidi nõrgema psüühilise poolega mängijad vajavad ka psühholoogi,“ kirjeldas Pärn elukutseliste snuukrimängijate päevaplaani. Pärn ise on hobimängija ning jääb oma saavutustest rääkides väga tagasihoidlikuks, rõhutades, et see on vaid mõnus ajaviide, mis ometi suudab pidevalt üllatada ja kütkestada.
Snuukrini jõudmine
Nagu ilmselt enamiku mängijate puhul, jõudis ka Pärn snuukrini läbi piljardi. Kümme aastat tagasi mängis Pärn koos sõpradega vene piljardit, mis lõpuks mängukaaslaste puuduse tõttu ammendus. Seejärel ei puutunud ta mõnda aega kiid ega mängulauda üldse, kuni elu ta paar aastat tagasi snuukri juurde viis.
„Tuli välja, et ühed sõbrad käivad snuukrit mängimas. Mänguna oli see täiesti teine maailm,“ meenutas Pärn, kes tänaseks on osalenud kolmel viimasel Eesti meistrivõistlusel. „Mitte liiga edukalt,“ nagu ta ise arvab. „See omal käel õppimine on, nagu on. Õnneks on meil fanaatikuid, kes viitsivad kaks kuni neli korda nädalas mängimas käia.“
Kuulus 147
Mis on snuukris eriti kütkestavat? „Esiteks, kui sa näed telekast, et mängijad löövad 147 (snuukri maksimumbreik – toim), vot siis tuleb selline mänguisu peale, et ei oskagi seda kohe kirjeldada. Kui telekas on turniirid, siis pärast seda on saal alati rahvast täis,“ rääkis Pärn. Ülejäänud snuukri kütkestavad omadused on tema jaoks breigi ehitamine, kuna mängus on väga olulisel kohal täpne löök, lisaks strateegia, kuidas breigi ehitamiseni jõuda. Trenni motiveerib Pärna minema mõte, kas just täna pole see päev, mil ta lööb trenni suurima breigi. „Olen ammu endale piiriks pannud 50 punkti,“ märkis ta ja lisas, et siiani on tema parimaks 38 või 42.
Hobi võtab aastas 2400 eurot
Pärn räägib, et ta harjutab snuukrit kolm-neli korda nädalas. Viimase paari kuu jooksul veidi vähem, sest kodus kasvab väike laps.
Hobisse maksumusest rääkides lausus Pärn, et üks kord snuukrit mängimas käia läheb maksma umbes paarkümmend eurot. Lisaks mängule reeglina ka juuakse midagi - tavaliselt vett või kohvi, kui nälg näpistama kipub, siis üldjuhul ostetakse ka midagi hamba alla. „Umbes 200 eurot kuus läheb,“ arvutab ta. „Kui nii võtta, siis on see suhteliselt kallis hobi,“ jääb ta mõtlikuks. Mõni muu spordiala oleks ju odavam, näiteks õues jooksmine on tasuta.
Snuukrilaua soetamise peale on Pärn enda sõnul isegi mõelnud, ent tegu on suure ja kalli ostuga. Tavaline Aasia päritolu kasutatud snuukrilaud maksab 2000-3000 eurot, sinna juurde läheb mõistagi ka pallikomplekt.
Eesti snuukrist ja snuukrimängijatest
Eestis on snuukrit mängitud juba pea 20 aastat, mil tekkis esimene piljardiklubi, kus oli võimalik ka snuukerit mängida. Aastate jooksul juurde tekkinud snuukrilaudasid ja mängukohti – tänaseks on üle Eesti 15-20 kohta kus on võimalus mängida.
Koos kasvavate mänguvõimalustega on just eriti viimastel aastatel kasvama hakanud harrastajate arv. MTÜ Eesti Snookeri Föderatsiooni hinnangul on Eestis 200-250 aktiivset snuukrimängijat ning järgneva paari hooaja jooksul see arv ilmselt kasvab.
Eestis on snuuker võistlusspordina hakanud arenema alates 2008. aastast. Ametlike Eesti meistrivõistluste korraldamiseks loodi MTÜ Eesti Snookeri Föderatsioon. Tänaseks on välja kujunenud täispikk hooaja võistluskalender.
Eesti praegu kõige edukam snuukrimängija on 18aastane Andres Petrov, kes saavutas tänavustel Euroopa Meistrivõistlustel 3. koha. Lisaks on ta viimasel kolmel aastal võitnud Eesti Meistrivõistlused. Eesti Snuukerispordi kodulehe andmeil on Petrovi mitteametlik maksimumbreik 147, ametlik maksimumbreik 124.
Staarid õpetavad nippe
Neile, kellele snuuker südamelähedaseks saanud või tundub lihtsalt huvitav, on hea uudis: juba teist aastat järjest korraldatakse Riias rahvusvaheline snuukrivõistlus, kus kohal ka maailma nimed, sealhulgas edetabeli esinumber inglane Mark Selby. Turniir kestab 29. juulist 2. augustini.
Ka Pärn käib koos snuukribandega Riias omadele ja staaridele kaasa elamas. Kui küsisin talt, kas ta vaatab praeguseid maailma tippe nagu Judd Trumpi, eelpool mainitud Mark Selbyt või Shaun Murphyt ka selle pilguga, mida võiks ise paremini teha, jääb ta veidi mõttesse. „Loomulikult üritan mõelda, kuidas neid asju võiks enda peale kanda,“ arutles ta ja lisas, et televiisori vahendusel snuukrit vaadates on kaamera nurk pahatihti selline, et löögist on raske aimu saada.
Pärn ei oska kindlalt öelda, millest tal paremaks mängijaks saamisel puudu jääb. „Me ju ise õpime ja see on kõige aeglasem õppimise viis. Kõige halvem on see, kui oled juba algusest peale valesti õppinud, siis mingil hetkel ei lähegi enam paremaks,“ nendib ta.
Mida on staaride pealt hea vaadata? „Robertsoni ja Trumpi backspinnid ehk tagasitõmbamised: löövad pika löögi üle laua ja toovad valge palli tagasi porte juurde. Ja olenevalt päevast breigi ehitamine ja see, kuidas nad 77 käiku läbi mõtlevad,“ jutustas Pärn, tuues eraldi välja praeguse aja kuulsaima mängija Ronnie O’Sullivani, keda peetakse ajaloo andekaimaks snuukrimängijaks. „Psühholoogia peab väga hea olema, ei tohi murduda ja pead vastu mängima,“ sõnas ta ja kordas taas, et üks mitmetahulise snuukri põhiaspekte on korras psühholoogia ning muude murede unustamise oskus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Sport
Hetkel kuum