Etioopia paradoks: politseiriik, kus on võimas majanduskasv

Ja hoolimata riigi poliitilisest olukorrast meelitab Etioopia investoreid nagu meepott kärbseid. Samas, äri ajada pole seal lihtne, igal pool valitsevad monopolid nind end turule sisse suruda on äärmiselt keeruline.

Kui aastate eest oli Etioopia Aafrika häbiplekk, siis nüüd õitseb riigi majandus nii nagu ei kusalgi mujal Aafrikas. Maailmapank ennustab, et Etioopia näol on tegu aastail 2014-2017 kõige kiiremini kasvava majandusega. Aastaseks majanduskasvuks prognoositakse 9,6 protsenti.

Et suurt edu arvudesse panna, pole vaja näiteid kaugelt otsida. Etioopia on ehitanud 35 ülikooli, mis mahutavad pool miljonit tudengit. Lisaks sellele on Etioopias avatud metroo näol tegu esimese Sahara-taguse Aafrika metrooga. Samuti plaanib riik ehitada maailma suurima hüdroenergia tammi, mis läheb maksma viis miljardit dollarit. Kuigi analüütikud väidavad, et see on riigi jaoks ilmselgelt liiga kallis projekt, keeldub Etioopia seda uskumast. Tegu on siiski vaese riigiga ning aastaks 2025 loodetakse jõuda keskmise sissetulekuga riikide sekka.

Etioopia on seadnud karmid tingimused välisinvesteeringutesse, näiteks ei saa välisinvesteeringuid teha pangandusse ja telekomi. Riigil on tugev julgeolekuaparaat, piiratakse sõnavabadust. Etioopiat on nimetatud politseiriigiks. Piiratakse ka ajakirjandusvabadust: ajakirjanike vahistatakse pidevalt. Riigis on 78 opositsioonilist parteid, kes kõik on valitseva partei Etioopia Rahvarevolutsioonilise Demokraatliku Rinde enda sepitsused ja ei kujuta võimuerakonnale mingit ohtu. Mais toimuvatel valimiste tulemusena hõivas partei kõik parlamendikohad.

Kõigest sellest hoolimata annavad Lääne doonorid nagu Suurbritannia, USA ja Euroopa Liit Etioopiale miljardeid dollareid. Välisinvestorid püüavad leida viise, kuidas oma raha sinna paigutada. Nagu Hiina ja Singapur enne, püüab nüüd ka Etioopia saavutada suurt majanduskasvu, samal ajal riiki kõva käega juhtides.

Prantsuse ajaloolane Gerard Prunier võrdleb praegu võimul olevat Rahvarevolutsioonilist parteid bolševike omaga. Etioopia teedel vuravad Ladad, üks tänav on nimetatud kommunismikangelase Josip Tito järgi. Prunier ütleb, et Etioopia on väga hierarhiline ning äärmiselt tsentraliseeritud riik.

Üks valitsusametnik hoiab oma kabineti seinal pilti, millel Venemaa praegune president Vladimir Putin istub tankis palja ülakehaga.

Paljud etiooplased usuvad, et nende riigi ja rahva näol on tegemist jumala poolt väljavalitutega. Ka võimud käituvad, nagu nad oleksid kuskilt kõrgemalt välja valitud oma rahvast õigel kursil hoidma.

Etioopia tööstuspoliitika eestvedaja Arkebe Oqubay ütles naerdes, et võrreldes IMFi traditsiooniliste tõekspidamistega, on Etioopia olnud „paha õpilane“. „Me oleme riigina huvitatud sellest, et pikemas plaanis suudaksime me teistele järele jõuda,“ lausus Arkebe, kes ise imetleb näiteks Lõuna-Korea arenguid. „Meil pole eeskuju, kelle järgi me käitume, me teeme omamoodi,“ lisas ta.

IMF on korduvalt rõhutanud, et Etioopial oleks targem hiigelsuurte taristuprojektide, mis moodustavad suurusjärgus 15 protsenti SKPst, tegemine ära lõpetada ning selle asemel anda rohkem vabadust erasektorile. Samas, selline tegutsemismudel on andnud viimase kümnendi jooksul väga häid tulemusi.

Etioopia loodab suurt kasu lõigata Hiina tööstusrevolutsioonist, mis on pannud palgad kasvama ning mistõttu paljud ettevõtted tahavad oma tehased muudesse riikidesse üle viia. Etioopia, kus palgatase on kümme korda madalamal, loodab nüüd osa endale kahmata.

Samuti paigutatakse ümber tehaseid Vietnamist, Türgist ja Indiast. Teisalt on mitmed ettevõtted leidnud, et etiooplased pole sugugi nii head töölised kui eelpool nimetatud riikide elanikud. Nimelt on probleeme pideva töölt puudumisega.

Endine Huajiani juht Helen Hai, kes tõi ettevõtte Etioopiasse, ütles, et inimestele on hommikust õhtuni töötamine võõras ning nad pole füüsiliselt sellega harjunud. Samas lisas ta, et tänu ulatuslikele koolitustele on ettevõte suutnud Etioopias juba saavutada 70 protsendilise efektiivsuse võrreldes Hiina omaga ning aasta pärast peaks efektiivsus tõusma juba 80 protsendini. „Hiinlased on distsiplineeritud. Etioopias kestab üks tööpäev umbes kaheksa tundi, Hiinas see-eest 11,“ selgitas ta.

Etioopia suhted Hiinaga on üha tihedamaks muutumas. Bilateraalse kaubanduse maht on tõusmas, Hiina tööjõud Etioopias on ehitanud kiirteesid, uue metroo, kanalisatsioonisüsteeme, tuulepargi ning riigi esimese elektriraudtee. Arvatakse, et kõige selle tulemusena suudab Etioopia areneda nii kaugele, et ühel heal päeval ei toodetagi enam jalatseid ja riideid, vaid tegeletakse hoopis arvutite kokkupanekuga.

Kuigi Etioopia majandustulemused on praegu midagi, mis rõõmustavad isegi kõige traditsioonilisemat majandusmudelit pooldavaid analüütikuid, ei tasu ometi unustada, et tegu on piirkonnaga, mis on mõjutatud terrorismist ning kus on palju diasporaasid, kes tunnevad huvi naasmise vastu. Seetõttu teab ka praegune riigivõim, et nende tegevusel on nii-öelda parim enne kuupäev. Riigi saatus sõltub seetõttu sellest, kui kõrgele jõuavad võimud Etioopia arengutaseme ajada, enne kui vabadusekarjed üha tugevamaks muutuvad.