Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustus põikles suurkliendile kahju hüvitamisest

    30. aprillil ümber läinud haagise eest sai OÜ Jooster Grupi juht Alo Vihandi If Kindlustuselt hüvitise alles 14. augustil, vahetult pärast Äripäeva sekkumist. Foto: Alo Vihandi

    If Kindlustuses oma kahe ettevõtte kümmekond veokit kindlustanud Alo Vihandi sai kolm ja pool kuud kestnud vaidluse järel kindlustuselt raha kätte külili vajunud haagise eest alles pärast ajakirjanduse sekkumist.

    Algul maksmisest üldse keeldunud kindlustus soostus lõpuks küll hüvitamisega, kuid kliendi nõutud summa maksti välja alles siis, kui Äripäev juhtumi vastu huvi tundis.
    Aprilli viimasel päeval juhtus Tartumaal Rõngu vallas Alo Vihandi kaubaveo ja ehitusmasinate rendiga tegeleva firma Jooster Grupp veokiga õnnetus. Käärdi külas vast ehitatud eramaja ette 27 tonni liiva kallutanud veoki pealt vajus haagis külili maha.
    Aasta algul oli Vihandi oma kahe ettevõtte kõik kümmekond veokit just nimelt laadimiskindlustuse pärast If Kindlustuse alla viinud. Kui veokite-haagistega juhtub midagi kauba laadimise käigus, on ka selleks puhuks kindlustuse kate olemas.
    Aprillis juhtuski nii, et liiv ei hakanud veoki kastist tavapäraselt maha voolama, sest oli Vihandi sõnul niiske või mingil muul põhjusel kinni jäänud. Autojuht hüppas maha, et asja uurida, kuid samal ajal vajus haagis külili. Vihandi lasi pikali vajunud 2012. aasta haagise veel samal päeval eramaja eest Tartusse Volvo esinduse parklasse transportida ja teavitas õnnetusest kindlustust.  
    Kindlustus keeldub maksmast
    Pärast mitut telefonivestlust potsatas Vihandi postkasti 27. mail If Kindlustuse ametlik keeldumine 20 000 eurole kindlustatud haagise hüvitamisest. Kindlustus teatas, et nende eksperdi hinnangul olid haagisel juba varasemad vigastused, mis remondist hoolimata olid uuesti pragunenud, seega polnud ei veokast ega selle alusraam piisavalt jäigad.
    Ettevõtja Alo Vihandi oleks jäänud ilma enam kui 20 000eurosest hüvitisest, kui poleks ise If Kindlustuselt üle kolme kuu oma õigust taga nõudnud. Foto: Meeli Küttim
    Vihandi tõdes, et sama veokiga oli tõesti ka varem juhtunud pisem õnnetus, kuid pärast seda veok remonditi ning see läbis veatult ülevaatuse novembris ehk viis kuud enne õnnetust. Peale selle oli Vihandi seisukohal, et aprilliks parandatud vigastus polnud uue õnnetuse põhjus.
    Ta küsis lisaarvamust haagiste remondiga tegelevast firmast Tomar Services. Selle ekspert Aarne Ambos lükkas If Kindlustuse väited ümber ning ütles, et õnnetuse põhjustas siiski liiva kinnijäämine ja haagise vale paigutus.  If omakorda vastas, et nemad jäävad oma otsuse juurde.
    Mängu tuleb riiklik ekspert
    Seejärel tellis Vihandi riikliku eksperdi, kes käis sündmuskohal ja koostas toimunust põhjaliku analüüsi, lükates samuti ümber If Kindlustuse arvamuse sellest, et õnnetuse põhjustas veoki kehv seis. „Kui If riikliku eksperdi arvamuse kätte sai, muutis kindlustus 17. juulil oma otsust ja ütles, et kahju kuulub hüvitamisele,“ sõnas Vihandi.
    If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul kujundas kindlustus oma lõpliku seisukoha kliendile soodsamana, kuna erinevate ekspertide arvamused kahju tekkepõhjuste kohta läksid lahku.
    „If Kindlustuse ekspert leidis, et haagise halb seisukord oli üheselt kahju põhjus. Sõltumatu ekspert asus seisukohale, et haagise seisukord ei olnud ainus kahju põhjus. Kuna ekspertide järeldused olid vastuolulised, siis kaalusime kõiki argumente uuesti ja leidsime, et vasturääkivused tuleb kliendi kasuks tõlgendada ja otsustasime kahjud hüvitada,“ selgitas Kiibus.
    Nädalapäevad hiljem pakkus kindlustus telefoni teel Vihandile hüvitiseks 16 000 eurot, mis on 4000 eurot vähem kui Vihandi kindlustussumma. Miks Ifi pakutav summa oli kindlustussummast väiksem, ei osanud If Vihandi sõnul põhjendada. Kuna Vihandi kontaktisikud Ifis muutusid tema sõnul pidevalt, sest mõni töötaja oli lahkunud ja paljud puhkusel, ei saanud ta enam üldse aru, kellelt selgitusi küsima peaks.
    „Ma küsisin kohe telefonis, mille alusel see hinnang on antud. Nad ei osanud midagi vastata. Vaatasin portaalidest samaväärseid haagiseid, nende hinnad olid vahemikus 22 000 – 23 000 eurot, meie haagise kast on veel pisut parem kui need. Seejärel nõustus kahjukäsitleja telefoni otsas, et selle haagise turuväärtus võiks ka olla üle 20 000 euro,“ rääkis Vihandi.
    Kiibuse sõnul arvestas kindlustus kahjusumma määramisel analoogsete haagiste turuväärtust ning haagise seisukorda enne õnnetust. „Arvestades asjaolusid, asus ekspert seisukohale, et sõiduki turuväärtus on 16 000 eurot,“ märkis ta.
    Ametniku näpuviga valab õli tulle
    3. augustil saatis kindlustus Vihandile otsuse, kus öeldi, et haagise turuväärtus on 21 600 eurot, millest arvestatakse maha omavastutus ja veel tasumata aastamaksed. Hüvitada lubati 20 732 eurot ja 16 senti.
    „Imestasin, et kuidas nad on nõus mulle rohkem maksma, kui kindlustus on tehtud vaid 20 000 euro peale. Samas olid nad selleks ajaks minuga juba kolm kuud lolli mänginud ja oma otsuseid muutnud. Ühes vahepealses taotluses olin taotlenud 20 000 eurot ja lisaks endale ka katkist haagist, teades, et kauplemise käigus väheneb summa nagunii. Eeldasin, et ju nad maksavad mulle siis valuraha,“ ütles Vihandi.
    Samas märkas Vihandi, et summa lubati välja maksta kahes osas: kõigepealt ligi 10 000 eurot ja hiljem veel umbes 7000 eurot. Ta juhtis kindlustuse tähelepanu sellele, et märgitud summad kokku annavad vaid pisut üle 17 000 euro, mitte otsuses lubatud summa.
    Alo Vihandi polnud nõus, et kindlustus hindas selle 2012. aasta Volvo haagise väärtust vaid ligi 7000euroseks.Foto: Alo Vihandi
    Kiibus märgib, et kuna nad ei olnud selleks ajaks veel pärast maikuist hüvitamisest keelduvat otsust ühtegi uut otsust langetanud, siis ei olnud võimalik veel ka hüvitise suuruse üle vaielda.
    „Segadus otsusega oli tingitud matemaatilisest veast. Otsusesse läksid summad, mis olid koos käibemaksuga. Hüvitamine oleks pidanud lähtuma käibemaksuta summadest. Tegemist oli inimliku eksitusega ja kliendile saadetud otsuses ei olnud paraku märgitud, kas summad on käibemaksuga või mitte,“ sõnas ta.
    Venimine viis kohtuga ähvardamiseni
    Kuna Vihandi polnud siiski nõus, et kindlustus haagise turuväärtust vaid 17 000 euroga hindab, keeldus ta sellega leppimast ja nõudis vahepeal välja pakutud 20 700 eurot.
    „Juhtus ka nii, et mulle tuli e-kiri naisterahva nimega Ester e-maili aadressilt, kuid alla oli kirjutanud hoopis Sander. Siis helistas uus naine, öeldes, et Sander puhkab ja et ta ei saa aru, kas ma tahan vana haagist endale jätta või mitte. Ütlesin, et ma ei tea enam ise ka, mida ma tahan, olin kunagi sündmuste vahepeal taotlenud endale ka seda vana haagist," meenutas ta.
    "Ütlesin, et annan neile viimase kohtuvälise kokkuleppe võimaluse nõustuda teise otsusega ja maksta mulle 20 700 eurot. Haagis las jäädagu neile, kui see ei sobi, siis võtan juba advokaadi ja lähen nende vastu kohtusse,“ lausus Vihandi.
    Oma keeldumise edastas Vihandi kindlustusele kirjalikult 10. augustil ning Äripäev esitas oma päringu kindlustusele kolmapäeval 12. augustil. Kaks päeva hiljem reedel langetas If otsuse hüvitada Vihandile nõutud 20 732,16 eurot.
    Kiibuse sõnul olid Vihandi järjekordse kirja materjalid siis alles läbivaatamisel ning tegemist oli tõepoolest keeruka juhtumiga.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.